Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta)
Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti
· Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine) Atributsioon põhjuste omistamine · Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on ootamatu, ebatavaline või isiklikult oluline · Seletus sõltub ka inimese hoiakutest ning tavateooriatest isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ...
Soovitud tagajärg on see, et mõned agendid oleksid rohkem mõjutatud välisest autoriteedist, mõned erinevate naabrite poolt ning mõned oleksid peamiselt ise suunatud. Veetarbimise mudel keskendub majapidamiste käitumisele, täpsemalt, kuidas majapidamine-majapidamisele käitumuslik mõju mõjutab kogu veenõudlust. Seega, mudeli südameks on agentide võrgustik, kellest igaüks esindab üht majapidamist. See häälestus oletab, et individuaalid kalduvad stabiilsetele suhetele isikutega, kellega neil juba on ühine sotsiaalne taust ja huvid, nende individuaalide arvamused ja käitumine kalduvad olema sarnased. Agentidele on antud mitteühtne kohalik suhete võrgustik, mille ulatuses iga majapidamine määrab naabrid, kelle poolt nad on kõige enam mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi.
meeskondade panustest. See oli pigem kena ergutus, mis oli heaks täiendus kolleegide austuseks ja võidule. 5 Pilt 3 (http://cyberfight.ru/site/columns/94/article_74417/, autor puudub, 10.04.2015) Ajaga sai mänge ja inimesi üha rohkem ja see omakorda meelitas üha rohkem inimesi tegelema mängude ja arvutiga seotud industriiaga. Vaatamata avalikkuse tähelepanu suurenemisele, organisatsiooni ilmumisele ja stabiilsetele auhindadele, oli eSport veel vaid lapsekingades. Probleemid võidusummade väljamaksmisega, meedia kriitika, publiku vanuse piirang - kõik see aeglustas tõsiselt eSport'i arengut. Pilt 4 (http://www.gamer.ru/cybersport/oda-kibersportu-nachalo, autor puudub, 10.04.2015) 6 Aastad läksid ja eSport arenes edasi: mõned liigid kadusid ära, nende asemele tulid uued;
kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks
optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud kogudes vahelduvad lüüriline ja lüroeepiline laad, klasikalised luulevormid vabavärsiga. Leebetele ja stabiilsetele värssidele annab vajalikku värvingut Mats Traadi alaline sekkumisvalmidus ja pateetiline maailmaparandamise püüe. Nendes hilisemates kogudes on valdavaks sõna mõjujõu, luule sõnumitäpsuse ja sisukoormuse kasv ning erinevate värsivormide laitmatu valitsemine ja meisterlik kujundiarendus. Mats Traadi luulet on alati väärtustanud mure inimese eetose pärast. Selle nimel on ta katsetanud erinevaid lähenemisaspekte ja väljendusviise, jäädes ometi alati truuks tõele ja iseenesele
Põhjapoolsete maade rõhuasetus kunstiteose loomise füüsilisele poolele toob kaasa peenutsemise, see aga omakorda kaasa nii kunstniku kui tellija positsiooni ühiskonnas. Põhja-Euroopa kunstnikud esitavad provotseerivaid kommentaare oma ajastu kohta – nad on justkui religiooni puudutavate ja sotsiaalsete muutuste vahendajaks. Nii on Põhja-Euroopa renessansis teatud ettearvamatust ja ebaselgust, mis vastandub itaalia renessansi kindlusele, selle monumentaalsetele stabiilsetele vormidele. (Harbison 2002: 23) 4 MADALMAADE KUNST Itaalia renessanssi tippajal toimub ka Madalmaades vendade van Eyckide poolt loodustunnetusele rajatud kunstilaadi võidukäik. Kuid erinevalt Itaaliast, ei ole Madalmaades oluline monumentaalne seinamaal, vaid viljeldakse hoopis tahvelmaali, mis kaunistavad kirikuid ja kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on
Sündmuste põhjuste üle juureldakse põhjalikumalt, kui tegu on millegi ootamatu, ebatavalise või isiklikult olulisega. Milliseid seletusi teiste käitumisele ja sündmustele antakse, sõltub ka inimese üldisematest hoiakutest, tavateooriatest käitumise ja isiksuseomaduste kohta. Näiteks, kui inimesel on uskumus, et "ainult laisad ja rumalad jäävad kiire majandusarengu oludes töötuks", on tõenäoline, et töötuks jäämine atributeeritakse inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 231) Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta. On leitud, te kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Osa stereotüüpe on rohkem kirjeldavat laadi, sisaldades omadusi ja
väljendades nn. massitoimeseadust. K väärtus sõltub temperatuurist, aga ta ei sõltu reagentide ja produktide algkontsentratsioonidest. Tasakaalukonstant on seotud vabaenergia muutusega valemiga: G = - RT ln K s.o. teades vabaenergia muutu saame leida tasakaalu, või vastupidi, tasakaalust saame määrata vabaenergia muudu. Vabaenergia muudu arvutamisel toimitakse analoogselt entalpiate muudu arvutamisele: vabaenergia nullväärtused omistatakse elementide stabiilsetele vormidele standardtingimusil ja ühendi standardne vabaenergia ( G298) on selle ühendi elementidest moodustumise reaktsiooni vabaenergia kui lähteained ja produktid on standardolekus. LeChatelieri printsiip võimaldab kergesti ennustada tasakaalus oleva reaktrioonisegu koostise muutusi sõltuvalt rõhust, temperatuurist või reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonidest: kui tasakaalus olevat süsteemi mõjutada
arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) - jäik, stabiilsetele töökohtadele Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis) Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit, Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, ...) Lihtne Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist) Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele) Rühmajaotus määra %! (head, rahuldavad, madal) Punktimeetod (teat
Töösoorituse hindamine: Objektiivsed toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, ...; Subjektiivsed hindajate arvamus; Otsene vaatlus vahetu jälgimine; Kaudne vaatlus näit. teadmised töö tegemiseks. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) - jäik, stabiilsetele töökohtadele Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis) Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit, Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, ...) Lihtne Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist) Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele) Rühmajaotus määra %! (head, rahuldavad, madal) Punktimeetod (teat
toit või autasu) Sarrustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil. – Esmased sarrustid – Teisesed sarrustid • Eksperimentaalne väljasuretamine; Spontaanne taastumine Negatiivne vastandefekt • Latentne e. peidetud õppimine • Ekvipotentsiaalsus • Ökoloogiline perspektiiv Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused. Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel Praktilised rakendused: • Tsirkuseloomade treenimisel • Psüühikahäirete ravis (nt. skisofreenia, anti-sotsiaalne isiksusehäire) • Bio-tagasiside nt. Kõrge vererõhu, migreeni ravis
- meeskonnatöö. tegevus (käitumine) näit. suhtlemine, koostöö, teenindusvalmidus, kliendi huvidega arvestamine... (isiku tulemusi rakse piiritleda, müügitöö jmt.) HINDAJAD juhid, kolleegid, alluvad, personali spetsialistid, kliendid, töötajad ise (komisjon, juhtkond). Autoriteet, erapooletus ja põhjendamisoskus! Minevikul põhinevad hindamismeetodid: · Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) (miinus: jäik, stabiilsetele töökohtadele); · Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (miinus: töösuhted ohus); · Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis); · Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit; · Käitumuslikud hindamisskaalad; · Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, ...): Lihtne; 94 Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist); Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele);
liiklusõnnetusse satub. Töötaja pereliikmeid nõustatakse Family Supporti raames. Defuse’ingit (to defuse ingl ’kahjutuks tegema’) kasutatakse väiksemates gruppides, näiteks kiirabimeeskonnas ja see on lühike (maksimaalselt 1 tund) väljakutsele suunatud, stressi maandav vestlus rahulikus kohas. Lühivestluse, mis peaks ideaaljuhul toimuma kolme, igal juhul kaheksa tunni jooksul pärast sündmust, eesmärgid on vähendada traumaatiliste sündmuste mõju emotsionaalselt stabiilsetele inimestele, maandada kiirelt ägedaid reaktsioone ja tagada või parandada sotsiaalset ühtehoidmist grupis, et selle liikmed end ei isoleeriks (kollegiaalsuse säilitamine/süvendamine). Peale selle selgitatakse välja, kas üksikutele asjaosalistele on vaja veel täiendavaid teenuseid (üksiknõustamine, järelvestlus) või kollektiivset debriefing’ut. Suurema osaliste arvu korral pärast koormavat sündmust (Critical Incidents) tehakse debriefing (ingl 189
annaabi.ee 
