ÜHEKIHILINE PUITLAASTPLAAT Valmistatakse ühe suurusega laastust. Plaadi suhteliselt ebatasane pind sobibspoonimiseks või lamineerimiseks, kuid mitte värvimiseks. KOLMEKIHILINE PUITLAASTPLAAT Plaadi keskel on jämedam laast ning pinnal peenem. Välimiste kihtide suurema vaigu osakaalu tõttu on plaadi pind sile ja sobib peaaegu igasuguseks viimistluseks. PEALISTATUD PUITLAASTPLAAT Plaadid on pealistatud spooni, plastlaminaadi või mõhukese melamiiniga. Spoonitud plaadid on lihvitud, lamineeritud plaadid aga lõplikult viimistletud. Tööpindadeks mõeldud plaatidel võivad ka servad olla profileeritud ja pealistatud. Nii lamineeritud kui ka spoonitud plaatide jaoks on eraldi saadaval sobivad servaliistud. 4 PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaadi saamiseks lõhutakse puit kiududeks ning ühendatakse need stabiilseks homogeenseks materjaliks. Plaadi tihedus sõltub pressimisel kasutatavast survest ja
sees/väljas: puiduimitatsioon Välisuksed - tuulekoja uks puituks toon analoog akende toonile elutoauks - plastuks klaasistus kahekordne klaaspakett raami/lengi toon sees/väljas :puiduimitatsioon Siseuksed - siledad puituksed, spoonitud lengi toon - analoog ukselehele sauna leiliruumi uks - klaasuks 6.SISEVIIMISTLUS Põrandad Elamu esimese korruse trepihallis, tualettruumis, saunas ja teise korruse duŝiruumis paigaldatakse aluskonstruktsioonile keraamiline põrandaplaat. Esimese korruse elutuppa on planeeritud naturaal-parkett. Katlaruumi jääb tolmutõkkega kaetud betoonpõrand
lülitatud, kui masinal töötatakse. Kitsaslintlihvpink Pingil töötamisel peab lihvitav koht lihvimise ajal ümberpaiknema, ja selleks liigutatakse lauda põikisuunas või talda piki linti. Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel ettevaatlik olema ja tallale mitte liiga kõvasti vajutama, kuna lint võib serva kergesti "kumeraks" teha. Seepärast vajab töö lihvpingil harjutamist ja eriti spoonitud toote lihvimine nõuab töötajalt kõrget kvalifikatsiooni. Kitsaslintlihvpink Lihvpingi õige kasutamise korral on see universaalne ja sobib nii tükk- kui ka plaatmaterjali lihvimiseks. Pingil töötamisel peab meeles pidama, et lihvlint on altpool avatud ja selle serv võib põhjustada õnnetusi , näiteks käte vastu puudumisel. Servalihvpink (kitsaslintlihvpink vertikaalasendis) Lõputu lihvlint pöörleb kahe juhtvaltsi toel püstasendis. Pingi ühel või mõlemal
paksus- ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Lailintlihvpingil on tihti võimalik etteande laua kõvadust reguleerida. Kui lihvitakse paksuskalibreerimiseks, siis kasutatakse kõva, jäika lauda ja kui lihvitakse spoonituid tooteid, reguleeritakse laud vetruvaks. Spoonitud esemete lihvimisel kasutatakse ainult tallaga sõlmi ja paber on peenem, 120-180. Nii kindlustatakse piisavalt pehme kontakt lihvitava esemega ja välditakse spooni mahalihvimist. Spetsiaalse, pingiga ühendatava lihvtalla surve juhtimissüsteemi abil saab kontakti suunata täpselt lihvitava eseme kuju järgi. Üks selline täiustatud survejuhtimisviis on osadeks jagatud tald, mille lihvimissurvet saab laiust pidi reguleerida
ning mida pidevalt tuleks uuendada vastavalt kasutuskoormusele. Selliste vahendite kasutamine pikendab põranda eluiga ca 30% ja hoiab põranda väljanägemise pidevalt uuena. TÖÖOHUTUS Kasutama peab kindaid, ruumi tuleks ventileerida ning samuti tuleks kasutada tolmumaski. NIPID Lihvida tuleb pikki puidusüü suunda. Viimistluskihi vahelihvil on hea kasutada pehmet peeneteralist lihviklotsi. Pehmeid lihviklotse on mugav kasutada ka liistude lihvimiseks. Spoonitud kihi korral tuleb olla ettevaatlik, et seda mitte läbi lõigata. Alati on oht, et servad ja nurgad saavad rohkem lihvitud. Kasutatud allikad http://www.antiigiveeb.ee/antiigiveeb/ope/moobel/lihvimine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Lihvimine http://www.floorin.ee/et/hooldusjuhendid/101-puitporandata-lihvimine-ja- hooldus
on kõrge surve all kokku surutud, trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni. Seetõttu see on odavam kui spoon, kuid jätab mööblist väga tehisliku mulje. *Spoonimise all mõeldakse mööbliplaadi katmist naturaalspooniga. Spoon saadakse palgi koorimise või lõikamise teel. Spooni standardpaksused on 0,6; 1,5 ja 2,7 mm. Spoon kui looduslik materjal on soe ja kodune, peitsitult näeb välja väärikas, muljet avaldav. Samas on spoonitud lauaplaat kriipsudele-kraapsudele ja muljumistele enam vastuvõtlikum kui laminaatkattega lauaplaat. **Melamiin on vaiguga immutatud paber (paksusega u 0,2 mm), millega mööbliplaat kaetakse. Dekoorpaberite valik on väga lai, enam levinud on naturaalse puidu imitatsiooniga variandid (nt pöök, kask), valge, hall. Melamiinplaati kasutatakse mööblitööstuses peamiselt kapi korpuste ja uste valmistamisel (näiteks köögimööbel, bürookapid).
Tiheda lehtpudu peitmiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Enne peitsimise alustamist on soovitatav peitsida samast puiduliigist proovitükki, et teada saada kas toon on selline nagu vaja. Tasapinna peitsimiseks kanna peits pikikiudu pintsli või tampooniga pinnale, kattes jätkukohad enne kuivamist. Liigne peits korja kangas padjaga kokku ja laota ühtlaselt laiali. Otsapinna peitsimisel tuleks seda enne peitsimist valge sellakiga või krundiga. Spoonitud plaate võid töödelda sama moodi nagu täispuitu. Vana mööbel aga tuleb peitsida piiritus- või lahustipeitsiga. Spoonist paigad kasta peitsi sisse enne liimimist. Treitud detailide kanna peits lapiga või mittekootud poleerpadjaga. Hõõruda peits korralikult pikikiudu nii kumeratele kui ka nõgusatele pindadele. Nikerdatud profiilsete pindade peitsimiseks kasuta pehmet pintslit, liigne peits eemalda lapi või majapidamispaberiga.
1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni. See annab võimaluse pinna katmisel niisuguse väärismaterjaliga valmistada mitukümmend korda rohkem mööblit kui saaks näiteks saetud 26-mm paksusega samaliigilise massiivpuidu puhul. Väärisspooniga kaetakse odavamast puidust plaatmaterjale, mõnikord ka täispuitu jne. Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja mitmesugused spooni lõikamise meetodid aitavad eksponeerida puidu pinna naturaalset tekstuuri efektsemalt. Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit + liim + spoon = tugevam tammest). 3 1. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus.
nurkparameetritega saag . Ohutu saeketas lahkamiseks käsitsi etteandega . Saekettal on lisahammas, mis ei lase etteannet suurendada kui pöörlemiskiirus ei suurene . Tänu sellele ei ole tagasilöögi ohtu . Saeketas massivpuidu pikikiudu saagimiseks mitmekettalistes saagpinkides Kettal on külglõikehambad, tänu sellele saadakse puhas lõikepind . Saeketas lamineeritud ja spoonitud puitlaasplaadi saagimiseks Vaheldumisi sirged ja trapetshambad (eel- ja puhastus- lõikehambad ) . Sileda noa kinnitus survekiilu ja poltidega Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades . Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi . Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele .
kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus. 2.Puidu tõmbetugevus, pinge. 3.Liim, liimimisprotsess. 1.Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine
Saepuru saeteede arvelt Laastud ristlõike töötlemisest . Toote materjalidevajadus . Toote valmistamiseks kasutatavad materjalid jagunevad : Põhimaterjalid (saematerjal, puitlastplaat, spoon jne…) Abimaterjalid ( liimid, viimistlusmaterjalid, furnituurid, lihvmateralid jne..) Toode võib koosneda kas ühest viõi mistmest põhimaterjalist Näiteks mingil kapil võib olla kasutatud selliseid MATERJALE : Korpus puitlaastplaat spoonitud Sahtlid männi liimkilbist Tagaseinad ja sahtlipõhjad ristvineerist Toote materjalivajadus arvutatakse igale põhimaterjalile eraldi . Lähteandmeteks materjalivajaduse arvutamisel on : Detailide puhas maht tootele (m2 või m3) Töötlemisvaru Toorikute maht tootele Toorikute väljatuleku protsent materjalist ( plaatmaterjalist või saematerjalist ) Töötlemisvarud plaatmaterjali puhul :
Lagede pinnakatted 58 Värvkatted 68,5 m2 0,3 20,55 2 2 1 59 Moodulripplagi 1443,1 m2 0,7 1010,17 102 8 13 60 Põrandakatted 1525 m2 1,3 1982,5 199 10 20 61 WC vaheseinad 29 tk 2 58 6 2 3 Siseuksed 62 spoonitud uksed 58 tk 4,2 243,6 25 2 13 63 tuletõkkeuksed 2 tk 6,2 12,4 13 2 7 64 Piirded 10 jm. 0,6 6 1 2 1 65 Santehinika paigaldus 1 kmpl 180 180 18 3 6 Teed ja platsid 66 Alused 1415 m2 0,3 424,5 43 12 4
kastani lülipuit ning tamme,kuuse,paju,lehise,nulu ja lepa koor. Plaatmaterjalid Spoonid Saevineer on kõige vähem kasutatav ja tehakse kuivast materjalist.nottide pikkuseks võivad olla 4 ja 4,8 m.Paksuseks 0,8-2 mm. Suurte kulude tõttu toodetakse saevineeri põhiliselt muusikariistade tööstuseks.Saevineeri kasutatakse veel mitmesugustel tööstusvineeride korral ehk looduslik tehis vineeride korral ja ka n:kilpparketi tootmisel . Spoonitud vineer või treivineer ehk spoon Spooni valmistatakse 50-80 kraaadi temperatuuriga. Pakk pannakse pärast basseinist välja võtmist ja otspindade mahalõikamist koorimis masinasse pöörlema ja vastu pakku surutud nuga eemaldab sellelt pikka pideva spoonilindi,edasi toimub 2 tehnoloogiat · lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks · pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine.
Laastuna kasutatakse enamasti okaspuidu laastu. Liimi põhikomponent on vaik (enamasti karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm
Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele Lihvimise tehnoloogia. Igaks konkreetseks otstarbeks on sobilik kasutada teatud konkreetse teralisusega lihvmaterjale. Kalibreerimine 40..60 I lihimine 60..80 II lihvimine 100.120 III lihvimine 150..180 Laki vahelihvimine 280..320 Lihvimise kordade arv ja kasutatavad teralisused sõltuvad järgmistest asjaoludest : Lihvitatav materjal (massivpuit, spoonitud pind) Puiduliik (pehmed või kõvad puuliigid) Tootele esitatavad kvaliteedinõuded Põhimõte on, et iga järgmine lihvimine peab suutma eemaldada eelmise töötlemisjärljed Kahe järjestiukse lihvimise teralisuste vahe ei tohiks olla üle ühe astme . Näide : Kahe lindiga 60+100 , 100+150 Kolme lindiga 80+120+150(180) LIIMID . Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel
annaabi.ee 
