LOOMING Hundertwasser on teinud väga erinevaid kunsti tüüpe seal hulgas näiteks maale, riideid, lippe, postmarke jne Ta leidis endajaoks ka arhitektuuri ja disainis väga palju huvitvaid ja ebatavalisi maju, kasutades veidraid ja julgeid lahendusi. Tema tööd on tihti tehtud kasutades palju eredaid värve, loomulikke vorme ja vältides sirgeid jooni, sest tema arvates on sirged jooned need, mis viivad inimkonna hukatusse. Ning tema töödes võib näha ka palju spiraalseid kujutisi. 1 TÖÖ Tema töödes on näha väga palju seda, et ta tahab olla ainulaadne ja eristuda. Tema töödes on värvide toonidel ja nende kontrastil väga oluline koht, aga ta ei seosta neid mingiks sümboliks vaid ta tahab lihtsalt rõhutada vormide intensiivsust. 2 TÖÖ Tõin välja ka tema ühe postmargi, mille ta disainis ÜRO-le. See oli see millega ta alustas oma loomingulist väljendust, hiljem 1950nendatel ta avastas arhitektuuri ja keskendus enamasti sellele. 3 TÖÖ ja 4
mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks. Pärast mõningast arutelu otsustas ta liigitada galaktikaid kuju järgi. Kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: Elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale) Spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 tähtedest ja gaasist koosnevat spiraaliharu) Ebaregulaarsed galaktikad [1] 4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS? Galaktikad on piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme põhitüüpi -- elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. Fotograafia
Väike Magalhãesi pilv Enamus galaktikatest spiraalsed . Nende hulka kuulub ka meie galaktika . Meile kõige lähemal olev spiraalne galaktika on väga tuntud Andromeeda udukogu , mis asub meist umbes 1,8 miljoni valgusaasta kaugusel .Oma terve massi ja tähtede poolest ületab Andromeeda udukogu umbes kolm korda meie Galaktika , kuigi viimane on galaktikate seas hiiglane. On olemas ka spiraalseid galaktikaid, mille kettal puuduvad spiraalharud . Anromeeda udukogu Veel leidub ka hiidgalaktikaid , kääbusgalaktikaid , läätsgalaktikaid ja ka rõngasgalaktikaid . 4. Linnutee Meie Galaktika ehk Linnutee on spiraalne hiidgalaktika . Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ning ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest . Galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.
kaugemal, kui Andromeeda tähesüsteem Jahipenid Kaelkirjak lad Camelopardalis Vähe märgatav tähtkuju Taevakaartidel alates 17.sajandist Kaelkirjak Kassiopeia lad Cassiopeia Silmatorkav tähtkuju Linnutee vöös 5 heledamat tähte moodustavad W-sarnase kujundi, mis on tuntud kui Looga-, Vända või Vastlatähtedena. Kassiopeia Kefeus lad Cepheus Silmatorkav tähtkuju Linnutee vöös Kefeus Kolmnurk lad Triangulum Väike tähtkuju Andromeeda all. Kolmnurga suunal asub üks lähimaid spiraalseid galaktikaid. Kolmnurk Lohe lad Draco Laiaulatuslik tähtkuju, mis ümbritseb ekliptika põhjapoolus * Ekliptika on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv aastane liikumine Lohe Luik lad Cygnus Tähtkuju Linnutee vöös Heledad tähed moodustavad silmatorkava risti, tuntud Suure Ristina Luik Lüüra lad Lyra Väike, kuid simatorkav tähtkuju Linnutee serval. Lüüra Perseus lad Perseus Osaliselt Linnutee vöös paiknev tähtkuju Perseusse kuuluvad tähekobar
kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat Koosnevad peamiselt veest, vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad. Linnutee - nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika). taevas, kutsutakse "langevateks tähtedeks"
4.Somaatiline blokeerivad DNA DNA,erinevus et geeniteraapia.(terve sünteesi.Interkalaarse suhkrufragm on geeni sisseviimine d ag:peavad olema riboos,T asemel on rakku)Signaalmolekuli õhukesed,et ruumiliselt U,RNA ei esine d:neurotransmitterid,ho mahtuda aluspaaride kaksikspiraali kujul,kuigi rmoonid,hormonoidide vahele.Nad tungivad esined spiraalseid lõike. lokaalsed nukl hapete aluspaaride (mRNA-vahendab valku hormoonid,neurohormo kihtide vahele(takistab kodeerivat infot onid(närvirakkude DNA replikats.,ja genoomselt DNA-lt poolt).Membraanipote transkripts.,)Harilikult valgu nstiaal-elektriliste on sünteesisaiti,rRNA-on potentsiaalide aromaatset,nt.,proflavii valgu sünteesi vahe,tasakaal(elektrolü
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3)
Ta tõestas 1923-1924 lõplikult galaktikate olemasolu väljaspool Linnutee tähesüsteemi ning 1926. esitas kasutatavaima galaktikate klassifikatsiooni süsteemi. 1929. aastal avastas ta punanihke seaduse ehk Hubble'i seaduse. Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on heledus ja värvu, siis galaktikad on piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme tüüpi galaktikaid elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid. Fotograafia kasutuselevõtt tõi ilmsiks veel hulgaliselt detaile, mida silm ei erista see aitas veelgi täpsustada galaktikate klassifikatsiooni. 1926. esitas Hubble oma loodud klassifikatsiooni, mida kuju järgi nimetatakse ka ,,helihargiks" Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E) spiraalseteks (S) varbspiraalseteks (SB) ja korrapäratuteks (Ir) Elliptilised galaktikad Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga
mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. 5 Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks. Pärast mõningast arutelu otsustas ta liigitada galaktikaid kuju järgi. Kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 tähtedest ja gaasist koosnevat spiraaliharu), ebaregulaarsed galaktikad. ( 2 ) MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest
paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust. Ksüleemi (puiduosa) funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. Trahheiidid esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Trahheed on trahheiididest täiuslikumad. Need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete, rõngasjate või võrkjate paksendustega. Erituskoed. Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on
Ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur- see tähendab, et tühja ruumi on Universumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetud. 4 3. GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on vaid heledus ja värvus, siis on galaktikad piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme põhitüüpi- elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. Elleptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest.
aurul kindlat molekulmassi. Temperatuuril üle 800°C valdavad S2 molekulid. Temperatuuril üle 1500°C on aurus ainult üksikud väävliaatomid. (Pildiallikas http://chemed.chem.purdue.edu/genchem/topicreview/bp/ch10/group6.php) Keeva väävli kiirel jahutamisel (näiteks asetamisel külma vette) saadakse plastiliinitaoline mustjaspruun väävel PLASTILINE VÄÄVEL. Tulemuseks pikki spiraalseid väävliahelaid ehk polümeere sisaldav plastiline, amorfne aine. Plastline väävel on ebapüsiv, sest aja ta jooksul kristalliseerub ja muutub rombiliseks väävliks tagasi. (Pildiallikas http://www.theodoregray.com/PeriodicTableDisplay/Samples/016.1/s9.JPG ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Omadused
Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid
Curtis märkas, et need noovad olid umbes 10 magnituuti tuhmimad kui need, mis toimusid Linnutees. Ta suutis välja arvutada ka nende kauguse, milleks ta sai 150 000 parsekit.Temast sai saarte universumi pooldaja, milles spiraalsed udukogud on hoopis iseseisvad galaktikad. Aastal 1899 pildistatud foto Andromeedia udukogust, mis hiljem liigitati galaktikaks. Aastal 1920 leidis aset Suur Debatt Harlow Shlapey ja Heber Curtise vahel, mis käsitles: Linnutee olemust, spiraalseid galaktikaid ja universumi dimensioone. Tõestamaks oma väidet, et Andromeeda udukogu on hoopis eraldi funktsioneeriv galaktika, tõi Curtis välja,et Linnutees esinevad tumedad ribad, mis sarnanevad tolmupilvedega ning et Andromeedal on suur Doppleri nihe. Küsimus sai lahendatud 1920.-datel aastatel. Aastal 1922 suutis eesti astronoom Ernst Öpik määrata ära Andromeeda galaktika kauguse, mis toetas seisukohta, et too on kauge Linnuteeväline objekt. Kasutades uut 100. tollist teleskoopi,
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4
materjale); Lõikeserv lühike; Suuremate avade kasutatakse töötlemisel tornile asetsevaid avardeid); Astme puurimine; Süvistamine; Kooniline süvistamine; Hõõritsemine (Kasutada avade puhastöötlemiseks; Sobib hästi väikeste läbimõõtude töötlemiseks. Silindrilised ja koonilised pinnad; Pikk lõikeserv mis tagab hea tsentreerimise; Ei ole võimalik parandada töödeldud ava asendit; Spiraalseid hõõritsaid kasutatakse kui avas on teljesuunalised sooned); Tsentri puurimine (Kasutatakse võlltüüpi detailidel ettevalmistava operatsioonina (Detaili töötlemisel tsentrite vahel v toestamiseks tsentriga); Puurimisel puuri esmaseks tsentreerimiseks; Kahurpuurimine Lõiketöötlusparameetrid o Lõikekiirus –Puuri ja tooriku omavaheline pöörlemine; Ettenihe –Puuri
sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. ( 2.) Eri paikadesse langenud meteoriidid jagatakse ühise tunnusjoone järgi kivi-, raud-ja kiviraudmeteoriitideks. Meteoriidid on suure raua sisalduse tõttu magnetilised. Tavaliselt on meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetodiga. ( 3.) Galaktikad Galaktikate tüübid Kuju järgi võib eristada kolme põhitüüpi - elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. See klassifikatsioon loodi 1926.aastal E. Hubble'i pool. lliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärastest kaheharulistest spiraalidest kuni kitsa, keskelt pisut paksema ,,värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks nende juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest
soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Paksendite iseloomu alusel eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide. Trahheiidi sees liiguvad lahused takistamatult nagu torus ikka, kuid ühest rakust
Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Härnevi tüüpi ehtenõel Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed
dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui
tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17.Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui
Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega; trahheiidid - esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid. Paksendite iseloomu alusel eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide. Erituskoed - ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks) Juur - on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ülesanded - taime
vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Bakterid jaotatakse kuju järgi kolme põhivormi: kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid. Kui kokid moodustavad pärast pooldumist pikema ahela (ehk keti), nimetatakse neid streptokokkideks (nt Streptococcus agalactiae).
kingloom 0,3; inimese sperm 0,005; inimese munarakk 0,1; silelihasrakk 0,3; taimerakk 0,2. * Kirjelda, kuidas bakterite omadused tagavad nende laia leviku. Bakterid moodustavad eeltuumsete riigi Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus - eeltuumsed. Baktereid on mitmesuguse kujuga. Väliskuju põhjal eristatakse kerabaktereid, pulkbaktereid, spiraalseid baktereid, jätketega baktereid ja niitjaid baktereid. Väliskuju on üks tunnus, mille järgi saab baktereid määrata. Ehkki paljud bakterid võivad olla hulgakaupa koos (näiteks niitjad bakterid), pole nad hulkraksed. Pildid: Kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid. Lisa Esimesena vaatles endavalmistatud mikroskoobiga baktereid hollandi looduseuurija A. van Leeuwenhoek, kes elas ja töötas XVII sajandil. Kui ta näitas perenaistele
annaabi.ee 
