liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Üldised nõuded Olümpial Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg. Kui roolija on nimetatud kaalust kergem on lubatud kaasa võtta lisaraskus kuni 10 kg. Kergekaalu paatkonna keskmine kaal ei tohi meestel ületada 70 kg ja ükski mees paadis ei tohi kaaluda rohkem kui 72,5 kg, naistel on vastavad näitajad 57 ja 59 kg. Roolijaid ja kergekaalu võistlejaid kaalutakse mitte vähem kui 1 tund ja mitte rohkem kui 2 tundi enne vastava võistlus¬klassi esimest sõitu. Olümpiamängude (ja muude tiitlivõistluste) võistlusdistantsi pikkus on 2000 m. Võistlusradu
mitmesuguseid seadmeid ja süsteeme. Juhitavus On võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele. See sõltub: 1) Laeva kujust 2) Juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel 3) Lainetusest ja tuulest Juhtivust iseoomustab: a) Kursipüstivus e suunastabiilsus (directional stability) laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine ilma kõrvalekaldumiseta b) Pööratavus (turnability) laeva võime muuta oma liikumise suunda vastavalt roolija tahtele Laeva pööratakse ja hoitakse kursil rooli abil. Manööverdamisel kasutatakse lisaks roolile veel vööris ja ahtris olevaid põtkureid, mis tunduvalt suurendavad laeva manööverdamisvõimet. Põtkuriga varustatud laev saab sõita tagurpidi otsekursil. 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid Püsivus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast
2.1 Terminoloogia Sõudmine jagneb paarisaerusõudmiseks ja üksikaerusõudmiseks. Paarisaerusõudjad kasutavad sõudmises kahte aeru, üksikaerusõudjatel on seevastu üks aer. Paarisaerupaadid jagunevad ühepaadiks, kahepaadiks ja neljapaadiks. Üksikaerupaadid jagunevad kahe-, nelja- ja kaheksapaadiks. Üksikaerupaadid jagunevad nii roolijaga kui ka roolijata paatiteks. Roolijaga paadi puhul istub paadis lisaks sõudjatele ka roolija. Kaheksapaat on ainult roolijaga sõudepaat (tabel 2.1). Tabelites 2.2 ja 2.3 on välja toodud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatavad paadiklassid. Vastavalt paatidele kasutavad sõudjad ka erinevaid aere. Üksikaerusõudjate aerud on paarisaeru sõudjate aerudest pikemad ja labad on suuremad. Samuti on ehituslik erinevus ka paarisaeru ja üksikaeru paatidel (joonis 2.1). Üldjoontes on kasutatav terminoloogia sama nii paarisaeru kui ka üksikaeru sõudmise puhul
annaabi.ee 
