indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid. 4
näidata majapidamiste käitumist ja vastastikust toimimist, kuid see mudel pole lõplik näide sellest, kuidas majapidamised peaksid tegelikult käituma ja vastastikku toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistika olulisi omadusi. Giddens pakkus struktuuriteoorias välja, et sotsiaalne uuring võib aset leida neljal omavahel seotud tasandil: (1) tõlgendav selgitus tähenduse raamidest, (2) konteksti uuring ja praktilise teadvuse vorm, (3) teadmisvõime piiride tunnused ja (4) ühiskondliku korra detailne kirjeldus. Blaikie
B.) Rassiliste tunnuste ja intellektuaalsete võimete seose uurimine C.) Pärimusliku materjali salvestamine ja süstematiseerimine D.) Suguluse arvestamise süsteemide uurimine E.) Inimese kui liigi arengu uurimine 1p. Milline neist uurimisvaldkondadest on kõige tavapärasem sotsioloogias? A.) Alateadvuse roll inimese sotsiaalse käitumise kujundamisel B.) Biopraktilise kreatiivsuse mõju sotsiaalsele kujutlusele C.) Sotsiaalsete muutuste mõju sotsioloogilisele kujutlusele D.) Sotsiaalse keskkonna mõju inimkäitumisele E.) Koljuehituse iseärasuste mõju hälbekäitumisele 2p. Millisest haridussotsioloogilisest kontseptsioonist on jutt? A.) Varjatud õppekava – antakse edasi koolis kehtivate reeglite, väärtuste ja suhetega. Selle abil saavutatakse muuhulgas ka toimiva sotsiaalse korra kriitikavaba tunnustamine. 2p. Mille poolest erineb vastastikususel (ehk retsiprooksusel) põhinev vahetus turumajanduslikust vahetusest? A
" 1. Milliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? a. rahvas b. maa-ala c. rahvusvaheliste lepingute olemasolu d. kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? a. demokraatiat b. vabadust c. ülimat otsustusõigust riigi territooriumil d. rahvusvaheliste suhete puudumist 3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või min a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 4. Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: a. unitaarriik, b. detsentraliseeritud riik, c. föderatsioon, d. kvaasi- e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad:
1. MIlliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? -Rahvas, maa-ala ja kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu. 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? -Ülimat otsustusõigust riigi territooriumi. 3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." -Sotsioloogilisele. 4.Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8
Ta pakub asemele uut tüüpi grammatika, mis koosneb kahest komponendist: üks loob uusi struktuure, teine modifitseerib neid. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste - prantsuse filosoof. Positivismi looja, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Émile - prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Durkheimi sotsioloogia teooriad väljendasid optimistlikku nägemust inimese eneseteostuse võimalustest õigesti korraldatud ühiskonnas, jagas ühiskonnad traditsioonilisteks ja kaasaegseteks. Uuris ka ühiskonna sidususe ja enesetappude seost. Eco, Umberto - itaalia semiootik, filosoof, keskaegse esteetika spetsialist, kirjutanud arvukalt ilukirjanduslikke teoseid ,,Roosi nimi", ,,ilu ajalugu" ,,inetuse ajalugu" jne, uurinud ka kommunikatsiooni- ja
+Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja.
(“Maise matka poolel teel”, 1996 ) Neale Donald Walsch, 1943- on ameerika kirjanik Paljud inimesed ilmselt parem hävitaksid oma eluviisi, kui muudaksid seda. (“Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga”, 2002 Igal inimesel on oma elamise viis ja see sõltub eelkõige tema eelistustest, võimalustest, harjumustest ja siis veel paljudest muudest erinevatest faktoritest. Elustiil ja elulaad on mõisted, mida tihti omavahel segi aetakse. Tavaliselt kannab inimese elulaad keskkonnale, sotsioloogilisele grupile ja ajastule omaseid tunnusjooni ning elustiil peegeldab isiku personaalseid omadusi ja eripära. Sotsioloogia üks rajajaid Max Weber (1864 - 1920) rõhutas, et elustiilid põhinevad nii päritolul, väärtustel, haridusel, moraalitunnetusel jt teguritel. Elustiili võib vaadelda kui toimetulekustrateegiat, mille inimene kas kujundab ise või võtab üle selleks, et ühiskonnas edukalt hakkama saada. A
Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile
Majandus Toitumine Hüvede jaotus Vereringe Regulatsioon Aju ja närvisüsteem Indiviid Rakk Sotsiaalne grupp kude 13. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 14. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral? Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on
toimuvat seletatakse. Comte "kolme astme" seaduse kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1) Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus; 2) Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika; 3) Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ta väitis, et sotsiaalseid fakte tuleb seletada teiste sotsiaalsete faktide abil, viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon. kui on tugivõrgustik siis on toetus inimesele. Oli sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku
1) Ühiskond on süsteem, millel on struktuur ja funktsioonid, täpselt nagu elaval organismil 2) Ühiskond esindab sotsiaalse evolutsiooni teatud taset, mille määrab struktuuriline diferentseerumine Kolm arenguga seotud tendentsi: 1) suuremaks kasvamine; 2) struktuuri komplekssemaks muutumine; 3) funktsioonide diferentseerumine Spenceri mõju struktuurfunktsionalismile Spenceri loodusliku valiku teooria pani aluse sotsioloogilisele funktisonalismile. Tema ideed mõjutasid ka Durkheimi. Spencer võrdles inimese keha sotsiaalse struktuuriga. Inimkeha on nagu süsteem, kus organid küll töötavad eraldi kuid moodustavad terviku, et süsteem toimiks. Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga. Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur,
Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal 21 · Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd "Ühiskondlikust tööjaotusest", "Sotsioloogia meetodi reeglid", "Enesetapp", "Religioosse elu peamised vormid" Emile Durkheim · Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat · Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale · Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel · Ratsionaalsete mõtete ja printsiipide kasutamine uurimuste läbiviimiseks, erapooletus Emile Durkheim · Ühiskond kui omaette reaalsus · Inimkonna kogemuse edasi kestmine · Paikapandud reeglid sotsiaalne struktuur sotsioloogilise analüüsi objekt · Kolm olulist teemat, mis olid olulised just empiirilise teaduse arengu seisukohalt:
annaabi.ee 
