mängib tegelikkuses see, millesse usuvad sinu vanemad. See mõjutab otseselt ka seda, mida noorele inimesele õpetatakse ning millised on tema traditsioonid. On väga ebatõenäoline, et laps hakkab suuremaks kasvades uskuma midagi, mis on vastuolus sellega, mis on seatud justkui tema elu aluseks. Nagu ka ülal mainitud on, võivad sellised usupöördumised toimuda, enamjaolt just sotsiaalsel survel. Selles filmis olid aga lapsed selgesti kõigest, mida meie peame igapäevaseks sotsialiseerimiseks, täiesti eraldatud. Küll aga külastasid ka nemad internetti ja olid minimaalselt ka kursis sellega, millega võiks üks 13-aastane tütarlaps tänapäeval tegeleda. Kuigi see ei sokeerinud teda, ei leidnud tüdruk, et see tema jaoks mingil viisil erutav või kütkestav eluviis oleks. Erinevalt nendest noortest, keda tunneb meie kaasaegne Eestimaa. Kus noored teevad n-ö patte igapäevaselt ning ei jaga filmis oleva noore neiuga mitte üldse sarnast vaatenurka
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
mille raames kasvatust käsitletakse. 2. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. 3. Kasvatust nähekse erinevalt sõltuvalt sellest, kui instrumentaalseks (vahendina kasutatavaks) seda peetakse. See on oluline, mille vahendina kasvatus toimib. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühiskonnas, milles ta on sündinud või milles ta elab. Seda võib nimetada ka sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sugupõlvede vastastikune mõjutamine. Kasvatus on kitsamast vaatenurgast vaadeldes kahe inimese vaheline interaktsioon ja sellest vaatenurgast vaadeldes võib iseloomustada kasvatust järgmiselt: 1. kasvatamine on praktiline tegevus, inimeste tegevus(toimingud, tähelepanekud, mõtted, kujutlused) 2. kasvatus on interaktsioon- vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatuse on
sotsiaalpedagoogide praktilist tegutsemist koolides. Endisel Lääne-Saksamaal tunti kuni 1970. aastate alguseni vaid sotsiaalpedagoogikat ja see tähendas eelkõige sotsiaalpedagoogide töötamist koolides. Koolisotsiaaltöö, mis on otsetõlge inglise keelest [inglise keeles school social work, saksa keeles Schulsozialarbeit], nime all hakati mõistma koolidele teenuste pakkumist kooliväliste organisatsioonide poolt ja sellelt oodati abi privileegideta laste sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007)
Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66. Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80. Millised on kolm väärtusõpetuse enamlevinud strateegiat, sotsialiseerimiseks metoodikat? 67. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese Väärtuste otsene õpetamine psühhosotsiaalset arengut? selgitamine analüüs Kaheksa-etapilisena 68. Millise psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku 81
varases arengus oluline sotsiaalse agenda olemasolu. Kokkuvõtteks saab öelda, et probleem pole mitte andekates endis, vaid selles keskkonnas, kus nad üles kasvavad ja mis neid mõjutab. Sotsiaalsed probleemid ja nende intensiivsus muutub lapse kasvades ja arenedes. Grupinõustamine saab aidata kohanemise probleeme lahendada. See saab aidata andekatel lastel normaliseerida oma emotsioone ja leida positiivseid viise teistega suhtlemiseks või kontakti leidmiseks. Teistega sotsialiseerimiseks tuleb kasuks näiteks debattidel osalemine, kooli erinevatel üritustel ja võistlustel osalemine. Positiivsed toimetulekuoskused Andekad lapsed kogevad kõiki neid dilemmasid ja probleeme, mida tavalisedki lapsed, aga nad kogevad neid tihtipeale intensiivsemalt. · Usaldusväärsete sõprade leidmine sobimatust ühiskonnast. · Lahendada sobimatuse probleemi sobiva sõpruskonna leidmisega ja enda talendi otsing. Kokkuvõtteks
Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last.
See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137)
See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise. Seepärast on õpilaste sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskoolis üks tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137)
4) Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka sotsialiseerimiseks. 4. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega.
7.3 Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Poliitilisel kultuuril on tähtis roll ühiskonna stabiilsuse ja sidususe kindlustamisel. Kultuuri märgisüsteemide ja käitumismallide kaudu toimub sotsiaalne kommunikatsioon, aga ka uute ühiskonnaliikmete (laste, immigrantide) lõimimine. Protsessi, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta, nimetatakse poliitiliseks sotsialiseerimiseks. Sotsialiseerimine toimub ühest küljest sihiteadliku õpetamisena: näiteks koolis ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides või kodakondsuse taotlejatele korraldavatel kursustel. Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest. Näiteks lapsed järgivad oma vanemaid ja püüavad matkida nende käitumist. Muu hulgas väidetakse, et valimiskäimist mõjutab tugevamini perekondlik traditsioon kui valimiskampaania.
võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma 8 keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul
Vahetuse elemendid ühiskonnas iseloomustavad samuti inimeste suhtlemist. Inimene peab oma tahtmise saamiseks igas vahetuses millestki loobuma. Igapäevases elus jääb inimestel üle mitmesuguseid ressursse, et seda soovitud asjade vastu, mida on pakkuda teistel inimestel. Koostöö, konkurents ja kompromiss on vahetuse viisid, vahetuse reeglites lepitakse kokku igal korral eraldi. 5) Sotsiaalne mina - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 5 5.1. Mida nimetavad sotsioloogid «sotsialiseerimiseks»? Sotsialiseerumine on eluaegne õppimise protsess, mille käigus inimene omandab teistelt enda ümber kultuuri. Selle kaudu õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ja milline ta on. 5.2. Milliseid sotsialiseerimisprotsessi käigus omandatava rolli elemente võib eristada ja kuidas neid kirjelda? Rolli õppimine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon - mingil hetkel peab rolli õppijale andma juhiseid või ette
annaabi.ee 
