SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus.
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism.
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr
aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas. Teadused uuemal ajal 20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar-ja sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid.
akadeemilisi ja sotsiaalseid vajadusid. See kujutab endast kaitsvat, iseseisvat tööd. Põhikooli õpilastele õpetatakse, kuidas üha enam iseseisvus saavutada. Dalton põhikooli õppekava on elav ja intellektuaalselt stimuleeriv. Õppekava sisaldab kursusi inglise keeles, matemaatikas, ühiskonnaõpetuses, teadus, võõrkeeltes ja kunstis, samuti kehalises kasvatuses. Neljandale ja viiendale klassile õpetatakse sotsiaalteadusi ja keele õpet. Lugemise ja matemaatika spetsialistid on rühmitatud, et osutada täiendavat abi ja rikastada õpilasi. Kuuendast kaheksanda klassini moodustatakse õppetöö meeskonnad, mis töötavad grupiga . See tagab, et iga õpilane on teada õpetajagrupile ja teda hinnatakse läbimõeldud ja mõtestatud viisil. Iga laps, nendes klassides, töötab kolm põhilise õpetajaga: ühe inglise, ühe matemaatika ja ühe ühiskonnaõpetuse õpetajaga
Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahetuse protsessi põhiolemust. Alguseks peetakse internet- ajastu teket. 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti.
1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist 1970ndateni. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid (tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu)
12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. 13. Talcott Parsons Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja
firma eesmärke? => töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel . • Abstraktne empiritsism ( C.W Mills 1959) andmete kogumine ilma teoreetiliste üldsusteta. • “Grand Theory” (Suur teoorija) On teoorija mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. • Keskastme teooria. (theories of middle range) – Robert K Merton kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) • “Verstehen”- antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis
Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. “Grand Theory” (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda
Sellisest "sotsioloogilisest" perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. "Grand Theory" (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda
perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. “Grand Theory” (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda
surmatungi poolt" Teadmise päritolu · Tavamõtlemine: tüüpilised selgitused teadmise allika kohta ,, Aga see on ju loogiline" inimesel pole tegelikult aimugi, kust ta selle on võtnud ,, Aga see on elu aeg nii olnud" ,,Igaüks teab, et see on nii" · Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta Teadmine on pärit minu enda uurimusest. Teadmine on päris kellegi teise uurimusest. Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1. Tagantjärele on alati kerge öelda, et ,,ma juba teadsin seda". On kuulnud selle kohta vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte.
Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist – 1970ndateni. Mõnikord kasutatakse ka nimetust struktuur- funktsionalism. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) – Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria – alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid (tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu)
¤normidest kinnipidamise tagamine ¤seadused, politsei Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia 20ndate aastate alguses. Ehk Struktuur- funktsionalism. Kaks esindajat Talcott Parsons (1902-1979) ja Robert King Merton (1910- 2003) Talcott Parsons. Olu Usa sotsioloogia juhtfiguur 20.saj keskel. Püüdis luua SUURT TEOORIAT (grand theoty), mis pidi hõlmama kõiki sotsiaalteadusi, olleks nurgakiviks. Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia,
struktuurses aspektis, omavaheliste suhete sotsioloogia, perekonna, nende omavaheliste suhete tüüpides, rütmides ja õiguse, religiooni, kunsti põhitüüpidest tendentsides jne sotsioloogiad. Miks ja kuidas inimesed muutuvad Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism Üritas luua Suurt teooriat, mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. 1937 The Structure of Social Action 1951 The Social System 1960 Structure and Process in Modern Societies 1966 Societies: Evolutionary and Comparative Perspectives 1968 Sociological Theory and Modern Society 1969 Politics and Social Structure 1977 Social Systems and the Evolution of Action Theory 1978 Action Theory and the Human Condition Tegevusteooria Alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust.
a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine teooriale tuginedes on õige. d) Sõlmkohtadest aru saamine, paneb paika need küsimused, mida saab lahendada ja mis on väärt lahendamist. Sotsiaalteadusi peetakse pre-paradigmaatilisteks, kuna sellega tegelejad ei ole kokku leppinud ühes kõikehõlmavas kontseptsioonide kogumis, teoorias ja tõlgendamise reeglites. Erinevad lähenemisviisid võistlevad selle nimel et saada valitsevaks paradigmaks. 2. Tema sisu trotsib üldistusi - Poliitiline elu liiga keeruline ja laialivalguv ning sõltub liiga paljudest muutuvatest faktoritest, et ta oleks üldiselt võetav ja etteennustatav. 3
annaabi.ee 
