On olemas 3 erinevat heaolumudelit konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik, liberaalne. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. See toetub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse
*K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. *Liberaalne- toetusi makstakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks inimeste vabadus, võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Võimalus saada haridust ja arstiabi määrab inimese rahakoti paksus. *Sotsiaaldemokraatlik- toetusi makstakse kõigile, heaolu eest vastutab riik. Solidaarsus- sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 14. Mis on sotsiaalne tõrjutus? Peamised põhjused.
Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. Minu arvates, on see igati õiglane ning see kattub ka minu ellusuhtmisega, et inimese töökus määrab ära tema elatustaseme, sest nii on ka vaesematel võimalus saada jõukamaks. Järelikult, kes tahab head elu elada, peab selle ausa tööga välja teenima, mis on igati võrdõiguslik. Teiseks oluliseks tunnuseks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad kindlustusskeemide haldamist, kus valitsus ei osale, vaid hoopis kontrollib seda kõrvalt. Teisest küljest aga konservatiivne heaoluriik näeb naises koduperenaist. Seega ei ole naistel suuri võimalusi konkureerida tööturul, mis on osalt diskrimineerimine. Selle tõttu ei ole riik panustanud riiklikusse lastepäevahoidu, mis teeb elu keerulisemaks üksikemadele. Näiteks üksikema peab suutma käia tööl ja peret ülal pidama
kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus peaksid katma ka sissetulekust või ning minimaalriik. ülalpeetavate sotsiaalsest Kõrge tööhõive pereliikmete staatusest. tagamine ning vajadused.2. 2.Õigus saada konkurents, Sotsiaalpartnerluse sots toetust, valikuvabaduse tugevus, tööandjate tasuta haridust kindlustamine kõigis ühendused ja või arstiabi on valdkondades. ametiliidud korraldavad samasugune Inimese rahakoti mitmete kodaniku õigus suurus määrab ära sotsiaalkindlustusskee nagu õigus võimaluse saada mide haldamist, valida
liikmeks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7). 2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad 1945 aastal moodustati harukondlikud ametiühinguliidud, kuhu kuulus 118 000 liiget. 1948 oktoober Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu reorganiseeriti Üleliidulisele Ametiühingute Kesknõukogule alluvaks Ametiühingute Nõukoguks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 12-13). 2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis 1980-ndate aastate lõpus tehti Eestis esimesed sammud seni tundmatu sotsiaalpartnerluse valdkonnas. Majandus arenes uusi teid pidi, rahvaarv kasvas kuni 1991. a., kuigi 1988. a. hakkas sündide arv langema, surma-juhtumite arv aga suurenema. Nii muutuski loomulik iive 1991. a. juba negatiivseks. Alates 1990. a. viimasest veerandist kasvasid palgad jõudsalt, keskmine palk suurenes 1992. a. üle nelja korra, miinimumpalk üle seitsme korra. Kuid elu kallines veel kiiremini ning võidujooksus hindadega pidid palgad pidevalt tunnistama allajäämist
tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed väidavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Konservatiivne heaolumudel Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. Liberaalne heaolumudel
Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus Tugevad küljed: * töötajast endast oleneb sotsiaalhüvitiste suurus * Nõrgad küljed: * Millegi ellu viimiseks peab valitsus saama tööturu osapooltelt toetuse. * naiste diskrimineerimine nähakse naises pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. * vanurite eest peavad hoolitsema perekonnad või tasulises hooldekodus töötajale lisa kuluks. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne
Taani) 1.Töötava inimese palk peaks 1.Inimeste vabadus ja võrdõi- 1.Õigus saada sotsiaaltoetust, katma ka ülalpeetavate guslikkus ning minimaalriik. tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu pereliikmete vajadused. 2.Turukonkurents viib hinnad õigus valida või õigus pöörduda 2.Sotsiaalpartnerluse tugevus- alla. Madalad või nõrgalt kohtusse. tööandjate ühendused ja astmelised maksud. Mida 2.Varanduslike erinevuste vähen- ametiliidud korraldavad mit- kõrgemad on kutseoskused, damine. mete sotsiaalkindlustusskee- seda kõrgem on palk. mide haldamist 3.Võrsed võimalused sotsiaal- 3
Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik.
võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelvalve roll. Naisi nähakse pigem koduhoidjatena ja vanureid suguvõsaliikmete hoole all või tasulises hooldekodus. Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: riik on
ühiskonna liikmeid. - Ühishüvis aitab ühtlustada toimetulekuvõimalusi, et kõik saaksid tarbida olulisi sotsiaalseid teenuseid. Heaolu mudelid: KONSERVATIIVNE HEAOLUMUDEL orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadusi. · Keskseks heaolu eest vastutajaks tööandja, töövõtja, pere · Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus · Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. · Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga · Mudeli märksõnaks on solidaarsus st et sotsiaalseid hüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest · Keskseks vastutajaks on riik
kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus ning peaksid katma ka sissetulekust või minimaalriik. ülalpeetavate sotsiaalsest Kõrge tööhõive pereliikmete staatusest. tagamine ning vajadused.2. 2.Õigus saada Sotsiaalpartnerluse sots toetust, konkurents, tugevus, tööandjate tasuta haridust või valikuvabaduse ühendused ja arstiabi on kindlustamine kõigis ametiliidud korraldavad samasugune mitmete kodaniku õigus valdkondades. sotsiaalkindlustusskee nagu õigus valida. Inimese rahakoti mide haldamist, 3
Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Loeng 5 lk. 2// lk 8 Peamised probleemid töösuhete kultuur madal, riigipoolsed tööturupoliitika kulutused madalad, pikaajalise töötuse suur osakaal, suur hulk töövõimetuid, lühiajaline poliitika planeerimine, väike reageerimiskiirus, ametkondlik killustatus, pole sotsiaalpartnerluse head tava jne. Pikaajalised töötud, mis moodustavad enam kui poole kõikidest töötutest. 2010 a oli pikaajalisi töötuid eestis 7,7% tööjõust. Loeng nr.5 lk. 4 *Uued suunad - Hõivepol.on 2 suunda: 1) Aktiivne toetada töökohtade loomist ; suurendada inimeste hõivesuutlikkust; ümberõpe; tööturutoetuste ja teenuste seadus ( 2006). 2) Passiivne, sotsiaalne kaitse- pkkuda tuge töötuks jäämisel; tagajärgede leevendamine; töötuskindlustuse seadus ( 2002), TLS (2009). 7
sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. 5 Selle heaolureiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelevalve roll. Näiteks pole mõeldav, et Prantsusmaa või Itaalia valitsus saaks ellu viia pensionireformi, ilma et sellele oleks eelnevalt saadud tööturu osapoolte toetus. Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse.
annaabi.ee 
