SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8
Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saks...
Neid kutsuti tallinna radikaalideks. Põhieesmärgiks oli eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Tunnistasid sotsiaalset lõhestatust. Pooldasid ministeeriumikoole. · Sajandi alguses levisid eesti tööliskonna hulgas sotsiaaldemokraatlikud ideed. Nende pooldajad kogunesid 1903. aastal loodud ajalehe Uudised ümber. Juhiks oli Peeter Speek.Kaasatööd tegid Mihkel Martna ja Teataja juurest ületulnud Eduard Vilde. Eesti sotsiaaldemokraate eristas Vene sotsiaaldemokraatidest suhtumine väikerahvastesse. Nende nõudmiseks oli demokraatliku vabariigi loomine ja kodanikuvabanduste kehtestamine. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tulemused Eestis; põhjused; · puudus sõna,trüki ja ühinemisvabadus · võim oli Vene ametnike käes · maal säilis mõisnike suurmaavaldus · kuulutati välja mobilisatsioon Vene-Jaapani sõtta · tööliste ebainimlikud tingimused ametiühinguid polnud
inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli tema eesmärgiks selle suurendamine. Atraktiivsuse suurendamiseks muudeti erakond Saksa Natsionaalsotsalistlikuks Töölisparteiks. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid natsionaalsotsialistid mitmeid korda vägivalda. Nas ründasid oponente ning lõid oma armee, mida hakati kutsuma rünnakrühmaks. Kuna
ühtlustatud määraga sotsiaalmaksed soosivad neid, kes oskavad seaduse võimalusi ära kasutada, seega eriti haritud keskkihti, kes hakkab ka oma uute privileegide eest kindlasti võitlema. Samal ajal riiig kontrolli suurenemisega oma kodanike tööhõive ja heaolu üle vähenes järjekindlalt selle mõju nende moraalile ja seisekohtadele . Tookord ei olnud selles midagi paradoksaalset. Euroopa heaoluriigi liberaalidest ja sotsiaaldemokraatidest eestkõnelejad ei näinud põhimõtteliselt vähematki põhjust , miks valitsus ei peaks pöörama oma rahva majanduslikule ja tervishoiualasele heaolule suurt tähelepanu ning religioon ja seksuaalelu või kunstimaitse ja arvamused . Saksamaa või Itaalia kristlikud demokraadid, kelle meelest riigil oli ikka veel seaduslik õigus huvituda oma alamate käitumisest ja arvamusest, ei suutnud selle seisukohaga veel kaasa minna. Aga neilgi tuli seista silmitsi üha tugevneva
eestlaste mõju avalikus elus 4: Suurenes sotsiaaldemokraatia mõju. Ideed levisid vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi kohalike hulgas. "Postimehe" põhiülesanne 20 saj alguses # Rahvuslike vaadete kujundamine ja rahvustunde kasvatamine # Emakeelse koolihariduse taastamine. #Eitati nii saksastumist kui venestamist "Teataja" põhiülesanne 20 saj alguses Eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärk: # Erinevalt Vene sotsiaaldemokraatidest kaitsesid rahvuslike huve ja hiljem toetasid riikliku iseseisvuse saavutamist. Nõuti: * Sotsiaalset õiglust* Demokraatlike vabaduste kehtestamis* Talurahvale maa andmist * Eestlastele, kui põlisrahvusele poliitiliste õiguste laiendamist 1905a revolutsioonilised sündmused Eestis: # Keskpunkt Tallinn # Korraldati töölismiitinguid, kuna koosolekud ja rongkäigud olid keelatud # 1905 16 oktoober kuulutati Tallinnas välja üldstreik # Uuel turul rahvakoosolek. Sõjavägi avas tule
nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised
immigratsioonipoliitika. Selle tulemusena korjasid Saksimaal ja Brandenburgi liidumaa kohalikel Maapäeva valimistel suurparteide kõrval hulga rohkem hääli kui eelmistel valimistel nii parem- kui vasakäärmuslikud erakonnad. Eriti sokeeris avalikkust Saksimaal 9,2% häältest ning 12 kohta parlamendis kogunud saksa Natsionaaldemokraatliku Partei (NPD) edukas esinemine (eelmistel valimistel vaid 1,4% hääli). Paljudes maaringkondades suutiski NDP koguda sotsiaaldemokraatidest rohkem hääli. Teine paremäärmuslik partei on Saksamaa rahvaliit (DVU), olles nüüd Maapäeval esindatud 6 saadikuga. Poliitikaringkonnad on võtnud paremäärmuslaste edu vastu valulikult, pidades seda ohuks demokraatia arengutele Saksamaal. Rahulolematusi on just kõrge töötusemääraga idapoolsetes liidumaades, sest Schröder on kavandanud töötu abirahade kärpimist. Lisaks on puhkenud saksamaal ka terav arutelu selle üle, kas ja millal suudavad endised Ida-
1918: Saksamaa plaan oli saavutada edu enne, kui kohale jõuavad USA väed. Toimus neli suurt Saksa pealetungi. Siiski ei saavutanud nad murrangulist edu. 1918 aasta II pooles jõudsid kohale USA väed. Tegu oli värske jõuga, kes enne sõjas ei osalenud. See tõi sõjategevusse pöörde, sest Saksamaa liitlaste jõud oli raugenud. Bulgaaria, Austria-Ungari ja Türgi sõlmisid vaherahu ja hakkavad sõjast lahkuma. Saksamaal endal toimus Novembrirevolutsioon, võimule saab sotsiaaldemokraatidest ajutine valitsus. Valitsus otsustas sõja lõpetada ning 11.11.1918 sõlmitakse Compiegne'i vaherahu. Rahu sõlmimist heideti hiljem väga ette, sest valitses arvamus, et Saksamaa oli võitmas. Sõjategevus toimus Saksamaast väljaspool tavainimene ei teadnud, mis rindel toimus ning sõjas oluliselt ei kannatanud. Ka kommunistid olid vihased, sest nad arvasid, et Saksamaa peaks kohe kommunismi kehtestada. Idarinne Ida-Preisimaal tungis peale Saksamaa, venelastel pealetung ebaõnnestus.
1906. aastal sõitis Vilde koos Lindaga Peterburisse. Algselt peatuvad nad Kuusikute perekonnas, siis üürivad omaette toa, kus saavad olla ainult kolm päeva. Nimelt saabub nendeni teade läbiotsimiskäsust. Peterburist sõidetakse Helsingi ja sealt Turu kaudu Stockholmi. Pärast väikest peatust Rootsi pealinnas jätkati teekonda läbi Taani Saksamaale, kus jäädi lühemaks ajaks Berliini. Berliinis, kus poliitilistel põgenikel oli tol ajal ohtlik viibida, varjasid Vilded end sotsiaaldemokraatidest seltsimeeste juures. Hea saksa keele oskuse tõttu saab Vilde kaastöö ,,Die neue Zeit" ja ,,Schwäbische Tagwachti" juures. Nad suundusid edasi Sveitsi, kus revolutsionääridel oli kindlam redupaik. Looduslikult kaunis linnas oli Vilde küll üsna viljakas ja tol olid väga soodsad töötingimused, tundis ta end liiga eraldatuna oma rahvast ja teistest kultuuritegelastest. Helsingisse saabusid Vilded juuni algul, leides eest poliitiliselt soodsa atmosfääri
10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi boikoteerinud, said siiski mõned nende delegaadid sinna valitud. Duumas olnud erinevad poliitilised grupid nõudsid endale täit kontrolli riigiasjade üle, kaasaarvatud maksustus. Teisisõnu taheti kehtestada konstitutsionaalset monarhiat. Tsaar seejärel saatis Duuma laiali. Esimene Duuma kestis kokku 73 päeva.11 Teise Duuma valimistel püüdis tsaar paljusid valitsusevastaseid valijaid hirmutada sellega, et
Kui kantsler ei suuda ametisse panna sellist valitsust, millel oleks riigipäeva enamuse toetus, siis nimetab valitsuse ametisse president ja riigipäev saadetakse laiali. Seega sai president ametisse panna vähemusvalitsuse. Seega oli seaduses, et president saab parlamendi laiali saata ja parlamendi tahtest olenemata valitsuse määrata. Lisaks oli presidendil õigus kehtestada erakorraline seisukord. Weimari vabariigis olevad valitsused koosnesid enamasti sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest. Tervikuna kritiseerisid Weimari vabariiki nii kommunistid kui parempoolsed. Kommunistide meelest oleks pidanud Saksamaal olema nõukogude võim, parempoolsete meelest oli Weimari vabariik süüdi sõja kaoutamises ja rahulepingu tingimustes. Kommunistid üritasid ka paar korda võimu haarata. 1919 tegid nad võimuhaaramiskatse Berliinis. See kukkus läbi. 1919 kuulutati Baieris välja Baieri Nõukogude Vabariik, kuid selle eluiga jäi väga
2. Ülddemokraatlik liikumine oli haaranud ääremaade väikerahvaid (nt.Tartu renessanss) 3. Pärisorjuse kaotamine Venemaal ei olnud talurahvale maad ja nüüd nõudsid talupojad maade jagamist neile, kes seda harivad. Töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Esimene partei Venemaal asutati 1902- Sotsialistlike Revolutsionääride Partei ehk esseeride partei. Nende ülesanne oli talurahva huvide kaitsmine. Radikaalsete vaadetega Venemaa sotsiaaldemokraatidest emigrandid asutasid 1903 Brüsselis ja Londonis Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei, mis juba asutamiskoosolekul lõhenes kaheks: 1. mensevikud ehk liberaalid ehk parempoolsed 2. bolsevikud ehk radikaalid ehk vasakpoolsed . Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev" Peterburis tulistati rahulikku töölisdemonstratsiooni, mis oli kogunenud tsaarile palvekirja üle andma
Rootsis Lääne-Norrlandi Adalenis sadamatööliste pikaajaline streik, kuna palku oli langetatud, streigimurdjate toeks sõjaväeosa, mis 53 tulistas tööliste meeleavaldust: 5 suri. Põhjamaade sispoliitika arengujooned 1920-30. aastatel Poliitiline kontekst: Poliitiline moderniseerumine teostati (parlamentalismi ja üldine-ühetaoline hääleõigus). Tulemus 1920. aastatel: Sotsiaaldemokraatidest sai suurim partei, millel aga puudus absoluutne enamus, liberaalide killustamine ja (osaline allakäik), konservatiivsed parteid tugevnesid kodanlike parteide omavaheline koostöövõimetus ja sotsialistide /kodanlike parteide omavahelise lõhe süvenemine. Parlamentalismi tuleproov Põhjamaades maailmasõdade vahelisel perioodile Elakindla parlamentalismi ajastu 1920. aastatel: enamusvalitsuste loomine peaaegu võimatu
annaabi.ee 
