Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10
Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1
Käesoleva töö objektiks olev käsitlus jätkab autori 1954. aastal Moskvas kaitstud väitekirja "1858. aasta talurahvaliikumine Eestis" ning sobitub Kahki sotsiaalajaloolise suunitluse või perspektiiviga Eesti "uusajale" . Autor tõstab ka ise esile just teose ilmumisaasta - 1958 . aasta - kui 100 aasta möödumist Mahtra sõjast ning mujal samal ajal toimunud rahutustest Eestis kui olulist verstaposti . Kahki töö on üles ehitatud 19. sajandi keskpaiga majandus- ning sotsiaalajaloo analüüsil, vaadeldes "rahvahulkade klassivõitluse" tähtsust ning mõju nii Mahtra sõja sündmustes kui mujal. J. Kahk on oma uurimuse jaotanud sisuliselt kahte suuremasse blokki . Peatükkides II ja III, mis käsitlevad vastavalt pärisorjusliku majanduse arengut ning muutusi kapitalistliku majandusmudeli suunas 18-19. sajandil ja agraalpoliitika arengut 19. sajandi keskpaigas, luuakse baas talurahvarahutuste põhjuste ning nendega ühenduses olevate protsesside
näidenditele teatrite repertuaaris, mida ei ole nii palju uuritud (Rutter, 2008: 347). Rutter (2008: 348) ütleb kokkuvõtvalt, et teater koht kus dramaturgide loovus puutub kokku selliste faktoritega nagu publiku nõudlus, näitlejate lavalised aspektid, patroonide ja riigi tsensuur. Rutter (2008: 248) ütleb, et "Selle tulemusena võib varajase kaasaegse esituse kontekstualiseerimine, olgu see siis seoses sotsiaalajaloo, majandusajaloo, teatriajaloo või nende kombinatsiooniga võtta edukalt konkreetse teatri fookuseks. Minu arvates ei olnud tegelikult tegu hea artikliga. Saan aru, et tegu on refereeriva artikliga, kuid minu jaoks oli see kohati liiga laiali valguv, terminoloogia ei olnud väga hästi lahti seletatud, tihti seletati asju palju keerulisemalt kui oleks saanud ning lisaks toodi vahepeal väga kujundlikke väljendeid, mis minu arvates ei ole kohased teaduslikku artikli juures. Ka
seast ja nende käsilastele“. Näidisprotsesside läbiviimine: Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Vene Füderatsioonis. Iseloomustab 5 kohtuprotsessi mis toimusid Eesti NSVs, kuidas neid ettevalmistati, läbiviidi, kuidas kajastati ning millised tagajärjed olid. Olaf Mertelsmann oma artiklis „Külma sõja algusaja majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Eesti NSVs“, räägib külma sõja tagajärgedest majandus- ja sotsiaalajaloo vaatenurgast, keskendudes 1940 ja 1950 aastatele. Kus toob välja 1930 a võidurelvastumise ja teise maailma sõja, kuidas kavandati taastamis töid peale sõda. Mertelsmanni järelduste kohaselt suurendas külm sõda otseselt eestlaste kannatusi ja tõi juurde ka ohvreid. Lubadused metsavendadele appi tulla, nende ärakasutamine luureoperatsioonides jms võimendas terrorit ja suurendas süütute ohvrite arvu.
1939– 1942, 1945: Annales d’histoire sociale 1942–1944: Mélanges d’histoire sociale 1946–1994: Annales. Economies, sociétés, civilisations 1994–: Annales. Histoire, Sciences Sociales • Koolkonna sünd: ◦ 1929: Marc Bloch ja Lucien Febvre asutavad ajalooajakirja Annales d’histoire économique et sociale (“Majandus- ja sotsiaalajaloo annaalid”) ◦ Ajakiri muutub võrdlemisi kiiresti väga mõjukaks, eriti pärast II maailmasõda. Ajakirja ümber koondub terve plejaad ajaloolasi, mis lubabki rääkida omaette “koolkonnast”. • Koolkonna põhiseisukohad: ◦ Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu versus jutustav ajalugu; pikad protsessid versus sündmused.
võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu vahekorrast, rahva muutunud suhtumisest kuningasse. Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund, mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. Sarnaselt mikroajaloole huvitub argiajalugu eeskätt lihtinimestest, eesmärk on vaadata minevikku nende vaatenurgast, uurida tavainimese kogemust ja igapäevaseid eluviise (antropoloogia suur mõju). Argiajalugu püüab siduda suured ajaloolised arengud ja sündmused argipäeva kogemusega (näiteks natsismi uurimine tavainimeste tasandil).
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad
Arlette Farge, Jacques Revel “Mässu loogika. Lasteröövide afäär Pariisis 1750” ☼ konkreetne üksikjuhtumi analuus ☼ hirmu lainete tagamaid ☼ ülevaade, kuidas toimus ühiskond, võimusuhted, hirmud, kuulujutud ☼ linnavoim vs politseivõim ☼ mikroajalugu üks võimalik lähenemine ajaloos, ajaloolise roll on leida õige ja sobiv kava enda probleemi uurimiseks Argiajalugu: ☼ interdistsiplinaarne ajalugu ☼ 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund (Alltagsgeschichte), mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. ☼ vaadata alt üles, argi tasandilt ☼ esemeline, materiaalne kultuur, mis toetuvad argikultuuri (riided, mööbel) ☼ psühhoanalüüs: alla surutud vihad Alf Lüdtke (1943–2019) ☼ kuidas järjest tugevnev riigivoim allutas burokraatia reeglitele argielu ☼ mida argiajaloolane esitab minevikule “Argipäeva ajalugu” ☼ 7 artiklit: kuidas mõjutas natsismi levik töölisi
loodus, majandus, poliititika ja rahvastikugeograafiat. Ajalooline geograafia aitab lahendada nii ajaloo kui ka geograafia ülesandeid ning selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Tekkis 16. Saj. Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude
loodus, majandus, poliititika ja rahvastikugeograafiat. Ajalooline geograafia aitab lahendada nii ajaloo kui ka geograafia ülesandeid ning selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Tekkis 16. Saj. Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude
annaabi.ee 
