Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad. Vasakpoolne pilt on tehtud aherainemäe otsast. Pildil on näha endist rikastusvabrikut, mis nüüd on ümber ehitatud kaevandusmuuseumiks. Alumisel pildil on suur veok ja kopp, millega liigutati suuri koguseid kivimeid maa peal. Vasakult esimene pilt on tehtud rikastusvabrikus. Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F
sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti. Kirjapaber liimisatati enne kuivamist loomse liimi želatiiniga, mis võeti
Erkil oli kriitilisi hetki mill ta karjäär rippus niidi otsas.Tema treener läks kord esmaspäeval vaatama Erki hinnete seisu ja neljapäeval pidid hinded väljas olema.Erkil oli 7-es aines 2 seis ja üks kaks oligi juba välapandud.ülejäänd 6 kahte jõudis erki paari päevaga ära paradada.Nii se käis järjekordne oht silma ees. Aga viimasel hetkel jõudis Erki end koku aeg kokku võtta.Eki esimene treener oli Tiit Jurkatamm.Üheksandas klassis sorteeriti õpilasi ning siis sai Erki treenerik kuni kooli lõpetamiseni Rein Sokk.Rein Sokk tahtis oli tollel ajal teinud eesti teivas hüppe rekordi 5.32 ja nähtavasti tahtis ta teha ka Erkist teivashüppajat.Teivas hüpe oli tollel ajal natuke teistsugune kuna hüpati idasaksa teivastega.Keskooli minnes oli Erki tulemus 2.60 ning aasta hiljem hüppas Erki ikka veel 2.60. Esialgu Erki ei hüpanudgi,terve aasta tegi Erki ainult ripseid.ja siis
Keemilist ohtu ma ei märkanud.Bioloogiline oht on minimaalne,sest kõikidel valmis ja pool toodangutel on sildid(kuupäevad).Psühoologilist ohutegurid vähemalt enda vastu ma ei tundnud.Ettevõttes oli olemas esmaabi kapp.Esmaabivahenditest olid sidemed plaastrid,põletusvastane kreem ja muu vajalik.Ohutus tehnika oli selles ettevõttes täitsa korras.Hügieeni nõuetest võiks mainida,et igal kokkal oli töörietus(vastavad jalatsid,kokka müts...),kasutati ühekordseid kindaid.Jäätmeid sorteeriti keskonnaohutuse nõuete järgi(paber ja papp eraldi,toidujäätmed eraldi). Koolis õpitu põhjal oskasin liha tükeldada ja seda töödelda.Õppisin erinevaid täidiseid kasutada lihas.Lihasid täita täidisega japaneerida,vormida.Enda kogemustega oskasin pannkooke küpsetada.Koolis võiks õppida veel tööplaneeringud,et kiiremini tööga toime tulla. Peaaegu kõikide töödega sain hästi hakkama,nagu küpsetamine,praadimine,liha külm töötlemine
7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem ka Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu 8.sajandi alguses. Paberit hakati massiliselt valmistama Euroopas 1380ndatel aastatel. Eestis hakati paberit valmistama umbes 1667. aastal. Paberi valmistamine. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti keldrisse lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti vaheldumisi viltidega asetati pressi, kus liigne vesi välja suruti
Inglise kapitaliga ehitati Kohtla kaevandus ja õlivabrik, saksa kapitaliga kaevandus ja õlivabrik Kiviõlis ning rootsi kapitaliga karjäär Viivikonnas ja õlivabrik Sillamäel. Olid veel Tallinna Tselluloosi- ja Paberivabriku kaevandus Küttejõus ning Kunda tsemenditehase kaevandus Ubjas. Tollal rajatud kaevandustest on praegu töös veel ainult Kohtla. 1939. aastal toodeti 1,98 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivi kaevandati ja sorteeriti käsitsi, kaevuri töönormiks oli 2 t põlevkivi päevas. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus, mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja
30. mail 1943, asus Mengele koonduslaagris tööle. Mengele tahtis tegutseda ja karjääri teha. Auschwitzi koonduslaager asus Edela- Poola kolkapiirkonnas, idarinde nii öelda tagahoovis. Tapatööstus tegutses 1943. ja 1944. aastal täistuuridel. Seal toimisid viis krematooriumit ja gaasikambrit. Päeva jooksul tapeti ja põletati kokku üle 9000 inimese. Kui Mengele saabus, oli laagris juba 130 000 vangi. Inimesed, kes olid vaid luu ja nahk, sorteeriti arstide poolt välja ja saadeti gaasikambrisse. Iga päevaga saabus rongiga uusi vange Euroopast. Nende üle otsustati raudteeplatvormil. SS-lastest arstid määrasid, kes tohivad veel elada ja kes saadetakse jalamaid gaasikambrisse. Mengele oli samuti platvormil ja otsis endale inimmaterjali. Tema lemmikuteks olid kaksikud. Mengele suhtus kaksikute emadesse leebelt. Ta rääkis nendega ja püüdis lohutada. Ta üritas
Kuid üks autojuhtidest oli ikkagi pihta saanud ja suri mõned hetked peale seda. Nad liikusid sellest kohast eemale ja leidsid endale peavarju ühes vanas, mahajäätud talus. Üks allesjäänud autojuhtidest pidas targemaks minna ja end üles anda. Ta lihtsalt läks ja kadus. Minategelane ja üks autojuhtidest sõid küünis õhtust ja jäid magama. Peale paari tunnist magamist läksid nad edasi ja liitusid ühe taganemis kolonniga ja tundsid ühe oma linna autodest ära. Seal kolonnis aga sorteeriti välja kõrgema auastmega sõdureid, kellele tehti üle kuulamist. Nende hulka sattus ka minategelane. Ta tundis kuidas temast kinni võeti ja kolonnist eemale tiriti. Seal nägi ta kuidas parasjagu ühele kolonelile loeti surma otsus ja ta jõe äärde viidi ja maha lasti. Minategelane kasutas head hetke ära ja põgenes. Ta jooksis jõe äärde ja hüppas vette. Ta hoidis pead niikaua vee all kui suutis ja vool kandis teda edasi. XXXI
Seejärel kaarte töödeldi (võib ka öelda, et peakirja töödeldi ehk permuteeriti) ning iga pealkirja kohta tekkis kogum kaarte: I kaart originaalpealkiri; II kaart esikohal on originaalpealkirja teine sõna ja pealkirja esimene sõna on kõige lõpus; III kaart esikohal on originaalpealkirja kolmas sõna ja pealkirja kaks esimest sõna on kõige lõpus; jne st iga pealkirja sõna oli lõpuks otsitav. Kaardid sorteeriti, järjestati alfabeetiliselt ja tulemuseks võis olla trükitud indeks. Indeksis oli iga sõna kohta üks rida, kus oli näha sõna kontekst (ehk teda ümbritev tekst). 20. Kuidas on küberneetika ja matemaatiline infoteooria mõjutanud teaduse arengut? Millised on seosed infoteadusega? Küberneetika teadus juhtimissüsteemide ehitusest ja juhtimisprotsesside seaduspärasust. Tema üks
a) milline on eeldatav vastamisprotsent? b) kas mittevastajad moodustavad kindlate parameetritega grupi? a) on-line küsimuste r/vahel vastamismäär on ca. 40%, meil piloodis 29%. b) Korrutades vajaliku vastuste hulga läbi vastamise tõenäosusega saame: n= 596 x 1,71 = 1019 Niisiis piisab 35 000 tudengi uurimiseks 1019 küsitlemisest. Kas see valim on esinduslik? 5. Kuidas valida välja 1019 küsitletavat? Võtame ette oma valimiraami 1. Sorteeriti iga üldkogumisse kuuluva kooli õpperühmad õppijate arvu alusel kahanevas järjekorras (probability proportional to size) 2. et otsustada, mitut õpperühma peaks küsitlema, arvuta õpperühma keskmine suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame) 3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest. Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e
22 taimevõrsete alla jääv pind. Antud töös kasutasime 500 võsu suurust prooviruutu. Prooviruutudelt lõigati kõik võrsed liigirikkuse ja maapealse biomassi suuruse määramiseks. Kokku koguti 55 prooviruudult 26000 võsu. Laboratoorsed tööd viidi läbi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi laboris, mille teostajaks oli Laimi Truus. Prooviruutudelt kogutud võsud sorteeriti liigiti ja loendati iga liigi võsude arv. Arvutati iga liigi võsude % -line osa proovis, mille järgi määrati eluvormide suhe. Lõpuks proovid kuivatati 48h 70ºC juures ning kaaluti. Tabel 1. Uurimisalade niiskus- ja majandamisreziimid. Nr. Uurimisala Kooslusetüüp Niiskusreziim (Truusi & Majandamisreziim (Paal, 1997 järgi) Tõnissoni, 1998 järgi)
Valimimahu suurendamiseks peame teadma 2 määravat faktorit: a) milline on eeldatav vastamisprotsent? b) kas mittevastajad moodustavad kindlate parameetritega grupi? 1. a)on-line küsimuste r/vahel vastamismäär on ca. 40%, meil piloodis 29%. 2. b)Korrutades vajaliku vastuste hulga läbi vastamise tõenäosusega saame: n= 596 x 1,71 = 1019 Niisiis piisab 35 000 tudengi uurimiseks 1019 küsitlemisest. 5. Kuidas valida välja 1019 küsitletavat? 1. Sorteeriti iga üldkogumisse kuuluva kooli õpperühmad õppijate arvu alusel kahanevas järjekorras (probability proportional to size) 2. et otsustada, mitut õpperühma peaks küsitlema, arvuta õpperühma keskmine suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame) 3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest. Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e. N:n
- 26 - 4.3. Erinevad kvaliteedikontseptsioonid ja nende omavahelised seosed 4.3.1. Kvaliteedikontseptsioonide areng Kvaliteedi kindlustamise meetodid on aja jooksul muutunud (joonis 11). Kvaliteedipoliitika tekkimise ajaks loetakse eelmise sajandi algust, mil industrialiseerimise tulemusena hakkas laiemalt arenema tööjaotus. Kvaliteedi kindlustamiseks kontrolliti kogu toodangut ning sorteeriti välja praaktooted. 1930-ndatel aastatel asendus kogu toodangu kontrollimine valikkontrollimisega. Hakati kasutama statistilisi meetodeid (kõige laialdasemalt Jaapanis). 1950-ndatel aastatel hakati kasutama kvaliteedikindlustamise süsteeme, milleks on tootearenduse ja tootmisprotsessi kontroll, kvaliteedi parendamine vea ennetamise abil. Rõhk oli asetatud tehnilistele aladele. Tekkisid ka esimesed üldised kvaliteedinormid, mida kasutati
raamatuid hakati järjest rohkem dekoreerima/illustreerima. Selleks kasutati puust, metallist kaasi, kalliskive. Selliseid koodekseid peetakse kunstiteosteks. 15. saj. keskel leiutati trükikunst, mis avardas raamatu rolli kommunikatsioonivahendina ja aitas kaasa tsivilisatsiooni arengule. Käsikirjaline koodeks asendus trükitud koodeksiga. Pärgamendi asemel hakati koodekseid trükkima pabebrile. Paberi valmistamine võeti kalavõrgud, kaltsud jms, need sorteeriti, lasti mädanema, tambiti vees pudruks ning pressiti. 1440-1450 tuli trükikunst kui tekkisid üksikud trükitähed, trükipress ja konstrueeriti sriftivalamismasin. 1500 aastaks oli tiitelleht, lehtede numeratsioon, kirjavahemärgid. Selline trükitud raamatu vorm meenutab moodsat raamatukujundust. Trükkimisel võet tähekastist kõik tähed käsitsi. Masintrüki lugu algab ajalehest The Times. Kui tekkis kaltsupuudus, siis võeti kasutusele puit ja tekkis tselluloosipaber.
piirkonnna langemist Saksa vägede kontrolli alla. Sellisel puhul toimus see Saksa sõjaväevõimude (välikomandandi) ning mitte veel operatiivkomando korraldusel. Arreteerimiste ja hiljem ka hukkamiste vahetuks teostajaks olid enamasti eestlastest metsavennad, Omakaitse liikmed või politseinikud. Puudus üldine korraldus kõigi juutide arreteerimiseks, kuid kahtlusalustena arreteeritute hulgast sorteeriti juudid välja ning paigutati eraldi ruumidesse. Enamikul juhtudel olid sel perioodil hukatavad mehed. Surmaotsuste langetamine toimus erinevalt, kuna okupatsioonivõimu struktuurid ei olnud selleks ajaks veel tervikuna välja kujunenud. Olemasolevad andmed näitavad, et formaalne otsuse langetamine delegeeriti eestlastest ametnikele, kelle otsused pidi aga kinnitama kohalik Saksa välikomandantuur või erikomando (Sonderkommando). 10
annaabi.ee 
