poolsada miljonit tonnis, on viigikaktuse viljadetootmine muidugi väike- aastatuhande vahetuse paiku oli see pisut üle poole miljoni tonni aastas, mis teeb vaid 0,5% tsitruseviljade kogutoodangust. Suurim tunade kasvataja on Mehhiko, kust tuleb rohkem toodangut kui kõigist ülejäänud maadest kokku. Ent ka Itaalia, täpsemalt Sitstiilia, toodab ligi 100 000 tooni suureviljalise viigikaktuse marju. Viljade suurus ja kaal on sorditi erinev, ulatudes sajast grammist kahe ja poolesaja grammini. Erinev on ka viljade suhkrusisaldus, mis parimatel sortidel ulatub peaaegu 20%-ni. Üldiselt on marjad üsna seemnerohked, ja et seemned on suured, häirivad need söömisel rohkemal või vähemal määral. Happeid on viljades vähe, vaid 0,03-0,012% ning C-vitamiini 20-30 mg/ 100g. Itaalia sortidel on viljaliha osakaal 60-65% vilja massist, Mehhiko omadel 40-60%. 4
Kandiliste, tihedalt lehistunud vartega 30-60cm huumusrikast, puhmaste jagamise teel ja pistikutega. salatitele, kastmetele ja rohttaim. Lehed on varrel vastakad, piklikud ja parasniisket, Istutage taimed üksteisest 20-30 cm magustoitudele. hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed kerget mulda ja kaugusele. Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte poolvarjulist istutada risoomitükke 5 cm toiduainetööstuses. tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei kasvukohta. sügavusele.Haiguste leviku Ravimtaimena seedmist moodusta. Teravalt aromaatse lõhnaga
keeta sisse humal. Humal (Humulus lupulus) on õlle tegemise põhikomponent. Õlle valmistamisel kasutatakse humalakäbisid, mis on korjatud emastaimedelt enne kollaseks muutumist. Käbid kuivatatakse ja pakendatakse niiskuse ja päikesevalguse eest kaitsvasse keskkonda. Õlles on humalal palju funktsioone. Ta annab õllele värvi ja lõhna, tekitab õllevahtu ning annab kibedust ja säilivust. Kibedust annavad alfahapped, mille sisaldus erineb sorditi ja oleneb ka aastast, millal käbid on korjatud. Koduse õlleteo juures on humalal kolm peamist eesmärki maitse, aroomi ja säilivuse pikendamine. Pärast keetu tuleb virre kiirelt umbes 20 kraadini maha jahutada. Lihtsaim ja kiireim moodus selleks on kasutada mõnda soojusvahetit, kuid saab ka ilma hakkama. Poti võib näiteks asetada külma vette. Selline lahendus on aga aeganõudev. Pärm koduõlle valmistamiseks Nüüd oleneb, kas oled otsustanud teha laager- või ale-tüüpi õlut
Kirss : Kirsipuu vilju on kõrgelt hinnatud paljude rahvaste meditsiinis, kusjuures raviks kasutatakse peale viljade ka noori lehti, pungi, koori ja õisi. Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et 5 saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott. Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja
kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati – paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a. Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras. Sekto kogumisvõrgu peaülesanne oli koguda eelkõige ettevõtete jäätmeid. Koguti ja töödeldi märkimisväärne hulk materjali, peamiselt vanapaberit, kaltsu ja klaasi. Paraku lagunes see süsteem 1990
Varastel sortidel on tärkamisaeg 5...8 päeva lühem, kui hilistel sortidel. 2. Õiepungade moodustumine registreeritakse siis, kui taimedel on selgesti nähtav vähemalt 2 mm pikkune õisikualge. Üldjuhul on see 3...4 nädalat peale tärkamist. Varastel sortidel on see aeg lühem, hilistel sortidel pikem. Selles faasis algab ka mugulate moodustumine. 3. Õitsemine algab õite avanemisega. Vahe õiepungade moodustumisest kuni õitsemiseni on umbes 10 päeva. Õitsemine on sorditi erineva pikkusega: mõni sort õitseb kaua ja rikkalikult, mõni sort praktiliselt ei õitsegi. Selles faasis saavutavad taimed oma maksimaalse kõrguse, varte kasv peatub ja algab intensiivne toitainete varumine mugulatesse. Sellel ajal avalduvad kõige selgemini ka välised sordiomased tunnused. 4. Valmimine algab, kui taimedel hakkavad alumised lehed kolletuma (jälgida lehti kolletumist võib põhjustada ka lehemädanik või liiga tihe taimede seis!).
Kasvab edukalt maa-aladel, kus saadakse häid viinamarjasaake. Aprikoosid on 4-8 cm suurused ümmargused või munakujulised luuviljad, mis kasvavad kuni 5 m kõrguste vähenõudlike ja pikaealiste puude otsas. Viljad on sametised kuni nõrgalt karvased, helekollase kuni oranzi, sageli punaka varjundiga koorega. Tüüpiliseks tunnuseks on vilja tipust varreõõnsuseni ulatuv vagu, mis jagab aprikoosi justkui kahte ossa. Valminud viljade sisu värvus varieerub sorditi valgest kuni intensiivse oranzini. Aprikoosil on palju üldlevinud sorte, millest Euroopas on levinud sort ,,Nancy". See on suurte ümmarguste maitsvate viljadega keskvarajane sort. Värskelt saabuvad aprikoosid Euroopa turgudele maist septembrini, pakitult 0,5 kg kaupa või 7,5-10,0 kg mahutavatesse kastidesse. Jahutusseadmetega hoidlas säilivad 0- +1C temperatuuril kuni 3 nädalat. Aprikoose tarvitatakse toiduks peamiselt värskelt, samuti on väga tuntud nendest
kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid ära juba varem valmis pandud asjad. Kogutud esemed ja materjal sorditi, puhastati ja müüdi vabrikutele töötlemiseks. Tuhk müüdi põllumeestele. Palukeste panga eesmärk oli mitte midagi lasta kasuta kaduma minna. Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a. Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras. Sekto kogumisvõrgu peaülesanne oli koguda eelkõige ettevõtete jäätmeid. Koguti ja töödeldi märkimisväärne hulk materjali, peamiselt vanapaberit, kaltsu ja klaasi. Paraku lagunes see süsteem 1990
Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet.
Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet.
õisikute eemaldamine soodustab uute õite tekkimist. Õitsemist soodustab väetamine suvelilleväetisega. Suurepärane taim amplite ja suurte nõude tarvis. Talle meeldib klaasitud välisruum, terrassid ja teised kaitstud kasvukohad. Peamiselt amplitaim. Joonis 32. Ripp-pelargoon (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_872_big.jpg) Petuunia (Petunia) -hübriidpetuunia e. köstrilill (P.x hybrida sün. P.axillaris x P. integrifolia) Mullaeelistus sorditi veidi erinev: Grandiflora ja Multiflora sordirühmad eelistavad veidi kergemat, uuemad tugevakasvulised sordid huumusrikkamat mulda. Päikseline kasvukoht. Peenardel, konteinerites-anumates, on ka amplites kasvatatavaid sorte. Efekttaim, sobib amplitaimeks. Joonis 33. Hübriidpetuunia (http://static3.nagi.ee/i/p/593/90/1484771183d016_m.jpg/1) -padjand-puispetuunia e. padjandpetuunia (Calibrachoa parviflora sün. Petunia parviflora)
palju dokumente, kui oli kaardil ruudukesi. Sälkkaart on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav kartongist perfokaart, millel objekti tunnused jäädvustatakse sälkudena kaardi serval. Igale otsitunnusele vastas üks sälk või sälgukombinatsioon. Sälkamiseks kasutati sälgutange, otsinguks sortimisvardaid ning kaste. Iga tunnuserühm märgiti kaardi serval kindlasse välja, kasutades võtit ehk eeskirja, mis suhestas otsitunnused ja sälgukombinatsioonid. Kaardipakki sorditi varrastega: nõutud tunnustele vastavalt sälgatud kaardid kukkusid pakist välja. Sälkkaarte peeti otstarbekas kasutada fakti ja dokumendiotsisüstemides, kus dokumentide arv ei olnud väga suur mitte üle 10 000 dokumendi. Probleem sälkkaartide süsteemi puhul oli selles, et kaardid olid väikesed ja kodeerida sai ainult väikest hulka informatsiooni. Infohulka sai suurendada, kasutades keerukat kodeerimissüsteemi. 13
Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle
Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil.
õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Puhma kõrgus keskmiselt 45 cm. On püsik ja sarnaneb harilikule naistenõgesele. Eestikeelne nimetus on Piparmünt Ladinakeelne nimetus on Mentha piperita Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Piparmünt on bastard ja tal on kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Ta on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Ta kasvab 30-60 cm pikkuseks. On vähenõudlik taim. Enamasti on varred ja lehed tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. Teravalt aromaatse lõhnaga taim. Taime tähtsaimaks toimeaineks on mentooli sisaldav eeterlik õli. VARS - Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. LEHT - Lehed on tal vastakad, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. ÕIS väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb juunist augustini. SEEMNED - Seemneid piparmünt ei moodusta.
annaabi.ee 
