KUTSE-EETIKA Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist käsitlevad mõne laiema valkonna eetikat tervikuna (meditsiinieetika), siis kutse-eetika jääb kindla elukutse juurde (õe-eetika). Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist (näiteks arst või õpetaja) ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele ja sootsiumile ohtu (insener, jurist). Professionaalse kutse-eetika eesmärgiks on ültunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine sootsiumile tähtsas kutsetegevuse sfääris. Professionaalne eetika kohandab etikaprintsiipe ja norme mingi elukutse tarvis, olleks ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. Kutse-eetika nõudeid väljendab kutse-eetika koodeks ehk normide kogu. Kutse-eetika põhimõisted ja printsiibid Professionaalne kohus. Kõrge teadmised, nende rakendamine, kõrgendatud
Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul. Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära Arsti, juristi, inseneri, sekretäri jt eetika Professionaalse tegevuse eetislised aspektid. Konkreetsed, maised probleemid. On elukutseid,mis mõjutavad inimese arengut ja tervist. Elukutseid, kus eetikanõuete eirmaine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile Armastus laste ja elukutse vastu Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja-norme, vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa Kutse eetika põhimõisteed-eetikaüldmõisted - Profesionaalsee kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused - Kõrgendatud vastutus
· Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutse-eetika eripära · Arsti-, juristi-, inseneri-, sekretäri- jt. eetika · Professionaalse tegevuse eetilised aspektid · Konkreetsed, maised probleemid · Kas iga elukutse vajab kutse-eetikat? · On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa kutse-eetika koodeks · Kutse-eetika põhimõisted eetika üldmõisted Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused kõrgendatud vastutus
ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon seisneb selles, et sotsiaalsed normid vähendavad huvide konflikti võimalust, ehkki inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis pole sootsiumile vastuvõetavad. Sotsiaalsed normid aitavad kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle. Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid.
· Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutse-eetika eripära · Arsti-, juristi-, inseneri-, sekretäri- jt. eetika · Professionaalse tegevuse eetilised aspektid · Konkreetsed, maised probleemid · Kas iga elukutse vajab kutse-eetikat? · On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa kutse-eetika koodeks · Aukohtud · Kutse-eetika põhimõisted eetika üldmõisted Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused kõrgendatud vastutus
· Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutsed, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist, ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele sootsiumile ohtu. · Kutse- eetika põhimõistetest Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis on kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Neist kõige olulisem on professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused. Just professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist. Ajaloost on teada juhtumeid, kus arst ohverdab patsiendi
kus eiratakse isegi lihtsaid moraalinorme. Ent on tegevusi, kus ilma erilise nõudlikkuseta toime ei tule. Ilma eetiliste nõueteta oleks tegutsemine paljudel elualadel peaaegu võimatu. Kutse-eetika lahendab kindlaid probleeme, mis sageli on seotud ohtlike tagajärgede ennetamisega. Ohutusnõuete ignoreerimine arst puhul võib kahjustada patsiendi tervis jne. Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide tähtsustamine sootsiumile tähtsas kutsetegevuse vallas. Juhiabi (sekretäri) eetikakoodeks koostati, et muuta sekretäri ja juhiabi töö läbipaistvaks ja tagada tema tööle ühiskondliku kontrolli võimalus. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks Sekretär-juhiabi on • teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni
• Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutsed, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist, ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele sootsiumile ohtu. • Kutse- eetika põhimõistetest Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis on kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Neist kõige olulisem on professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused. Just professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist. Ajaloost on teada juhtumeid, kus arst ohverdab patsiendi
3) stabiliseeriv; 4) sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalsete normide liikidest (vt p 3 lk 11) seisneb nende funktsioon kas vastava sootsiumi või ühiskonna kui terviku käitumise suunamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Käitumise ühtlustamises seisneb sotsiaalsete normide koordineeriv funktsioon. Inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis ei ole sootsiumile vastuvõetavad. Siis võib tekkida huvide konflikt. Sotsiaalsete normide süsteem vähendab huvide konflikti võimalust. Lisaks aitavad sotsiaalsed normid kaasa positiivsete väärtuste ning käitumismallide kinnistumisele. Selles seisneb sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon. Sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud või neile allutatud isik integreeritakse normide toimel vastavasse sootsiumi. Inimene ei ole oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta
ühiskonna terviku käitumise mõjutamises soovitud suunas. Selles seisneb reguleeriv funktsioon. Sotsiaalse normi koordineeriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises. Sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust. Sotsiaalsete normide stabiliseeriv funktsioon seisneb selles, et sotsiaalsed normid vähendavad huvide konflikti võimalust, ehkki inimestel võib olla ka selliseid huvisid, mis pole sootsiumile vastuvõetavad. Sotsiaalsed normid aitavad kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle. Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. 152
Boydi ja Richersoni huvitab kultuur kui evolutsiooni käigus tekkinud vahend lähisugulaste ringist suuremate rühmade koostöö saavuta- miseks ka juhul, kui indiviidi huvid on rühma huvidega vastuolus. Bioloogidest autorite endi algne näide on keskkonnakaitse koos tuntud vastuoluga indiviidi mugavuse ja planeedi jätkusuutlikkuse vahel, kuid arutluskäiku peaks saama üsna otse rakendada ka keelekorraldusele.1 Kultuur on sootsiumile ühine ainult statistilises mõttes; indiviidide ja väiksemate rühmade kaupa võivad tegelikud hoiakud varieeruda, kusjuures mõned variandid osutuvad psühholoogilistel, sotsiaalsetel ja ökoloogilistel põhjustel elujõulisemaks kui teised. Artikli teema saaks selle lähenemise valguses seega ümber sõnastada kui küsimuse, 1 Siin tekib kiusatus jõuda tagasi oletuse juurde, et valmidus oma mugavust
See meelevaldsus ei ole absoluutne, mõtlemine sõltub kogemusest, ent pole kindel, kas see kogemus on piisavalt adekvaatne maailma tegeliku struktuuri mõistmiseks. Terminid väljendavad sel juhul kokkuleppelisi mõisteid, mis antud keelt kasutaval sootsiumil maailma kohta on. Termin ,,koer“ väljendab mõistet ,,koer“ ning see haarab kõiki objekte, mida antud sootsium koerteks peab, ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba. Mõningaid tunnuseid võib termini kasutaja mitte teada. Ka kõiki teadaolevaid
See meelevaldsus ei ole absoluutne, mõtlemine sõltub kogemusest, ent pole kindel, kas see kogemus on piisavalt adekvaatne maailma tegeliku struktuuri mõistmiseks. Terminid väljendavad sel juhul kokkuleppelisi mõisteid, mis antud keelt kasutaval sootsiumil maailma kohta on. Termin ,,koer" väljendab mõistet ,,koer" ning see haarab kõiki objekte, mida antud sootsium koerteks peab, ning kõikidel koertel on olemas see põhitunnuste komplekt, mis peaks olema omane kõikidele koertele sootsiumile kättesaadava kogemuse raames. Ülalpool esitatud termini ja mõiste käsitlus on tugevasti lihtsustatud: terminit ja mõistet ei saa lõpuni kirjeldada vaid tunnuste abil. Ent tunnusteväliste asjaolude süstemaatiline kirjeldamine käib traditsioonilise loogika mõisteõpetusele üle jõu. Ka ainuüksi tunnuste kasutamine pole probleemivaba. Mõningaid tunnuseid võib termini kasutaja mitte teada. Ka kõiki teadaolevaid
annaabi.ee 
