Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941. a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasid aga tugevat vastupanu ning Sakslased ei olnud arvestanud Venemaa külma talvega. Saksamaa ja N-Liidu sõda algas 22. juunil 1941, Moskva lahing toimus1941. aasta hilissügisel. 1941. a
Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse. 15 Tamme raius maha Väike mehike. 16 Tüvest tehti silda, ladvast tehti uhkeid laevu, oksadest sai orjalaevu,laastudesta lastelaevu.
vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule.
Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. · 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses. Lepingu tagajärjed · 1. septembril 1939 algas II maailmasõda · 17. september Poola jagati vastavalt paktile NSV Liidu ja Saksamaa vahel · 28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt, millega toodi Lääne-Eestisse 25 tuhat punaväelast. · 30. novembril tungis NSV Liit Soomesse. Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti Rahvasteliidust välja. · 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. Samal päeval toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. · 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Lepingu tühistamine · 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu
1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.märts 1940 Soome kaotab 20% oma maast, aga võidab 3) Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutab III Reichile sõja, kuid ei tee midagi. Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat. 14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte.
septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. 28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt, millega toodi Lääne-Eestisse 25 tuhat punaväelast. Samasugune pakt sõlmiti NSV Liidu ja Läti vahel 5. oktoobril ning NSV Liidu ja Leedu vahel 10. oktoobril. 30. novembril tungis NSV Liit Soomesse. Algas Soome Talvesõda; NSV Liit heideti Rahvasteliidust välja. Tänu Soome vägede visale vastupanule ei õnnestunud NSV Liidul Soomet vallutada. 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Need alad liideti NSV Liiduga. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti.
Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880 hakati majandust üle võtma, rajati kindlustusselts Suomi ja järjest järgmisi. Sinnani oli enamik kapitalist rootslaste käes. 1905 taheti üle minna senatis soome keelele. Sel ajal algas massiline nimevahetus
planeerimine teatud perioodiks, et saavutada võimalikult laialdast ja ühtlast majandustõusu". Soome majanduse struktuuri on suuresti kujundanud suur punane naaber. Alguses sõjakahjude heastamise tõttu, hiljem suure kaubanduspartnerina.Raskustest hoolimata on Soomel olnud head eeldused mitmekülgse tööstuse edasiseks arenguks: rikkalikud loodusvarad, tööjõu küllus, soodus geograafiline asend. Soome Nokia Aastal 1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehas Edela-Soomesse Tamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia kaablitööstuse, mis tootis telegraafide ja telefonide kaableid
Rabakivi Pilt 10. Uraliitporfüriit 9.3. Suurimad metsatöötluskeskused Pilt 11. Iseloomustab selgelt tööstuslinnade paiknemist Soomes. Suurem osa tööstustest paikneb Lõuna-Soomes, kus on head kaubandusühendused Läänemere kaudu. Pilt 11. Suurimad tööstuskeskused Soomes. Siinsel kaardil on välja toodud ka produktiivse (kasutatava) metsaga alad. 9.4. Soome import ja eksport Soomel on tugevad majandussidemed Euroopaga. Suurem osa toidukaupadest tuleb Soomesse läbi Venemaa ja Rootsi. 2011. aastal importis Soome tooteid 80,34 miljardi dollari väärtuses. Suurimad impordi partnerid on Venemaa (17.6 % kogutoodetest), Rootsi (13.6 %) Saksamaa (13.6 %), Holland (7.6 %), Hiina (4.2%), ja teised. 2011. aastal eksportis Soome tooteid 78,83 miljardi dollari väärtuses. Peamised ekspordi partnerid olid Rootsi (11.8%), Saksamaa (10%), Venemaa (9,2 %), Holland (6,8%), Suurbritannia (5,2%), USA (4.9 %) ja Hiina (4,7 %) 10. TRANSPORT 10.1
uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad olid aastakümneid kinni pidanud. Ehkki Soome 1920. aastate teisel poolel loobus otsimast koostööd mingite kolmandate riikidega NSV Liidu vastu, ei suhtunud Moskva ka pärast 1935. aastat Soomesse teisiti kui Balti riikidesse - ta nägi selles Venemaa senist osa. 4. NÕUKOGUDE VÕIMU ESIMESED AASTAD NÕUKOGUDE VÕIMU ESIMESED KUUD. 1917. a. novembrist kuni 1918. a. suveni jätkus nõukogude võimu kehtestamine kogu Vene impeeriumi ulatuses. Kasutati relvastatud võitlust. Eesmärk purustada kapitalistlikud tootmissuhted. Sotsiaalpoliitikas toimus inimeste elulaadi ja töötasude mehaaniline võrdsustamine, mis
Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi. AABRAM: (tuleb kikivarvul): Ah-jaa mu armas Elsa! Tervist kullake! Kuidas käsi käib,(Elsat näpistades) Metsa lillekene, maasikamarjakene? Kas sa ei tunne mind Kroonumeest Aabram Andrejevits Sikku ära.
Soome rahvastikust kõnelevad soome keelt 92 % inimestest ning rootsi keelt 5.5 % inimestest. Need kaks keelt on ka Soome riigi keeled. Vähemlevinuteks keelteks on veel nt. vene ning eesti keel. 83.1 % rahvastikust on luteri usku, ateiste on 15 %. Peale 1939. aasta Talvesõda emigreerus 12% riigi kodanikest. Peamiselt emigreeruti Rootsi, kuid aja möödudes, pöördusid enamused oma kodumaale tagasi. Hilistel 90-ndatel on Soomesse saabunud suur arv immigrante teistest vanadest Nõukogude Venemaa võimu all olnud riikidest. Kuid siiski on Soomes jäänud immigrantide arv märkimisväärselt väikseks. 2004nda aasta seisuga on Soomes 5,214,512 elanikku. Nende asustus jaguneb riigi territooriumil küllaltki ebaühtlaselt. Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades
Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu loovutama Saksamaale Klaipeda piirkonna (Hitler käis seal ise). Münchenis oli Hitler lubanud, et Sudeedid on ta viimane soov! Suurbritannia peamin. Chamberlain andis Poolale tagatise, et Saksamaa rünnaku korral tullakse appi. Seejärel alustasid Suurbr. Ja Prantsusmaa läbirääkimisi NSVL-ga, et otsida võimalusi Saksamaa pidurdamiseks. Läbirääkimised kestsid 1939 aprillist augustini. NSVL soovis õigust viia vajadusel väed Soomesse, Eestisse ja Lätisse. Prantsusmaa oli kohe nõus, Suurbritannia nõustus juulis. Probleem tekkis siis, kui Poola polnud nõus NSVL vägesid oma territooriumile lubama. Samal ajal pidas NSVL salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga. J. von Ribbentrop sõlmis Moskvas 23. aug. 1939 NSVL välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingu (10 a-ks). Salajases lisas jagati mõjupiirkondi.
1920. a. ei saabunud Soome-Nõukogude suhetesse mingisugust soojenemist. Umbusklikkus oli vastastikune. Soomlased polnud rahul Nõukogude Venemaa poliitikaga Ida-Karjalas, mida meelsasti oleks nähtud oma riigi osana. Rahu riigis rikkus ka Soome kompartei põrandaalune tegevus. Venemaad aga häiris Soome Saksa-sõbralikkus. Ehkki Soome 1920. aastate teisel poolel loobus otsimast koostööd mingite kolmandate riikidega NSV Liidu vastu, ei suhtunud Moskva ka pärast 1935. aastat Soomesse teisiti kui Balti riikidesse - ta nägi selles Venemaa senist osa. 11. NSV LIIT SÖJAKOMMUNISMILT NEPILE. Peale kodusõda oli Venemaa täielikult laostunud. Transport oli halvatud, põllumajanduslik külvipind tublisti vähenenud, saagikus madal. Aastatel 1914-1920 oli riik kaotanud 20 miljonit inimelu, mitmed miljonid olid invaliidistunud. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tulemusel oli läände põgenenud 2 miljonit inimest. 1921. a
Soomes algas kodusõda punaste ja valgete vahel. Seaduslik valitsus põgenes Vasasse. Töölised toetasid riigipööret. Lõuna-Soome läks punaste valdusesse. Vabariigi valitsuse võim jäi kehtima Põhja-Soomes. Soome Sotsialistlik Töölis Vabariik ehk punaste riik sõlmis Nõukogude Venemaaga sõpruslepingu. Sellega toodi punaarmee Soome. Vabariigi valitsus vastutasuks sõlmis koostöölepingu Saksamaaga. 26 Aprill 1918 - Lõuna-Soomesse tulid Saksalased. Mai 1918 - kodusõda lõppes vabariiklaste võiduga Saksamaa toetusel. Kodusõja ajal kujunes Vabariig poolel kaitseliit (vabatahtlike ralvastatud liit). Hakati formeerima ka riikliku Soome armeed. Carl Gustav Mannerheim sai Soome sõjaväe ülemjuhatajaks kodusõja ajal. Talle ei meeldinud koostöö Saksamaaga ja ta astus ajutiselt valitsusest välja. Detsember 1918 - Mannerheimist sai riigihoidja ehk riigipea. (Laidoner ja Mannerheim olid koos õppinud
delegatsioonil kaasa maanõukogu koostatud memorandum - oodata ära Antandi riikide vastused. Ajutise iseloomuga diplomaatiline missioon. Välisdelegatsiooni üks liige, Jaan Tõnisson viibis juba tola ajal Stockholmis ja oli juba loonud mingisugused kontaktid Stockholmis resudeerivate Antandi riikide diplomaatidega. Teistel juhtus aga see, et nad takerdusid kodusõjas Soomesse ja hilinesid Stockholmi jõudmisega. Sel ajal oli kuulutatud välja Eesti vabariik ja Saksa okupatsioon oli alanud. Delegatsioonil tuli ümber mõelda oma esialgne ülesanne, neil polnud mõtet tagasi pöörduda okupeeritud Eestimaale. Otsustati, et ka pärast vastuste saamist jäädakse tegutsema Euroopasse. Kodumaalt teadete hankimine oli raskendatud, apelleeriti ebakindlatele kuulujuttudele ja püüti anda üldist hinnangut Eestlaste arvamusest Saksa okupatsioonile. Esimene edu 20
annaabi.ee 
