Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad.Ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu. Nad toituvad ka taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest.
Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos kõige levinum orgaaniline aine Maal Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%)
Lõpusekaant varilõpuselistel ei ole ja kummalegi keha küljele avaneb 5-7 lõpusepilu. Paljudel on ka hingatsid. (Loomade elu, 4 köide) 4.2 Varilõpuseste siseehitus Varilõpuste hammaste kuju on väga mitmekesine. Hambad paiknevad lõugadel sirgete ja viltuste ridadena. Tavaliselt funktsioneerib ainult välimine rida, ülejäänud hambad on sissepoole painutatud ja asendavad välimisi, kui need kuluvad. Varilõpuseste tähtsad anatoomilised tunnused on keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames. (Loomade elu, 4 köide) 4.3 Varilõpuseste sigimine Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide)
ja hapnik). Haiguslik seisund tekib siis, kui gaaside osarõhk vees muutub väga kiiresti ja kala organism ei suuda sellega kohaneda ning veres sisalduvad gaasid tungivad mullidena ümbritsevatesse kudedesse. Gaaside osarõhu kiire muutus tekib tiikide ja basseinide veega täitmisel survepumpa dega või gaasidega küllastatud vee temperatuuri kiirel tõusmisel. Vastsetel moodus tuvad gaasimullid eelkõige suuõõnes, vanematel kaladel sooltorus, kehaõõnes, lõpustel, uimedel, lihastes, veresoontes ja naha all. Ujupõis (sagedamini lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiire te sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega
12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel
olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde. Areneb maksatsirroos, kalade suremus võib eriti suur olla noorte vikerforellide hulgas ja see algab tavaliselt juba mõni päev või nädalapäevad pärast invadeerumist
läbi kojas.Seedeelundkond algab pea ajapoolel hingamisava pääseb õhk kopsu,mille rohkete paikneva suuga.Suuõõnes asuvad arvukad veresoonte kaudu satub õhuhapnik kitiinhambakesed.mis moodustavad verre.paljud veetõed higavad aga lõpustega. riivitaolise elundi ehk hõõrla.kiriteod sõõvad taimelehti ja küpsenud vilju, kraapides neilt hõõrlaga tükikesi.toit seeditakse maos ja sooltorus. Kiritigu sarnasus nälkjas Kiritel on koda silmad nälkjal pole koda Kombitsad Tald Pea kehaehitus Keha kiatseb keerdudega koonusjas koda,mis on tugevdatud lubiainega millesse ta ohukorral peitu poeb.koja all on mantel,mis ümbritseb keha mis tekitab koja
Parasitaarne katarakt ehk silmapõletik Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse. Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude (Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti ja reedia staadiumi ning väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste ja naha kaudu või allaneelatuna soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala
huvitava fenomeniga, mis vôib osaliselt esitada väljakutse definitsioonidele parsitism ja parasiidid. (Sures, Sidall, 1999) 3.2.3.3. Acanthocephalus anguillae (Müller, 1780) (Acanthocephala, Echinorhynchidae) A. anguillae lõppperemeheks võivad olla kõik meie vete röövkalad, harvem karplased, ogalikud, lest, meri- ja madunõel. Traditsiooniline vaheperemees on vesikakand (Asellus aquaticus), kuid ka teised Isopoda liigid nagu näiteks Idothea. Nende sooltorus vabanevad parasiidid munad kestadest ja puurivad end läbi soole, sattudes kehaõõnde, kus jätkub edaspidine areng. Vaheperemehes läbib A. anguillae kolm staadiumit: acanthor, preacanthella, acanthella. Kui keskmine päevane vee temperatuur on 24ºC, siis kestab acanthor´ i staadium 2 3 päeva, preacanthella staadium umbes 10 päeva ja acanthella staadium 2-3 päeva. Kogu arengutsükkel vaheperemehes kestab 24 ºC 33
gaasidega (peamiselt lämmastik ja hapnik). Haiguslik seisund tekib siis, kui gaaside osarõhk vees muutub väga kiiresti ja kala organism ei suuda sellega kohaneda ning veres sisalduvad gaasid tungivad mullidena ümbritsevatesse kudedesse. Gaaside osarõhu kiire muutus tekib tiikide ja basseinide veega täitmisel survepumpa dega või gaasidega küllastatud vee temperatuuri kiirel tõusmisel. Vastsetel moodus tuvad gaasimullid eelkõige suuõõnes, vanematel kaladel sooltorus, kehaõõnes, lõpustel, uimedel, lihastes, veresoontes ja naha all. Ujupõis (sagedamini lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiirete sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega
eemaldada ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisanduks kehavedelike suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkuks.! Täissoolsusega merede elustik.! Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised – nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel.! Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda.! Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus.! Nad eritavad lõpuste ja soolanäärme kaudu sooli – enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. Soolade eritamine on suhteliselt palju energiat nõudev protsess.Arengulooliselt soolases vees kujunenud kõhrkalad (haid, raid) tasakaalustavad ookeanivee kõrget soolasisaldust kõrgendatud kusiaine (karbamiidi) ja soolade kontsentratsiooni kaudu nende lümfis ja veres ning soolanäärme abil, mis aitab liigsetel sooladel organismist eemaldada.!
Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub. Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 59. Tahkete ainete lahused vedelikes, soojusefektid lahustumisel. Tahkete ainete lahused vedelikes · Lahusti on suuteline lahustama tahket ainet ainult teatavas hulgas. · Tahke aine lahustuvus (kokkuleppeliselt) on aine hulk mis küllastab 100 g lahustit. · Antud temperatuuril sõltub tahke aine lahustuvus nii aine enese kui lahusti loomusest.
Selle paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Südamest juhivad veresonned vere elundivahelistesse õõnsustesse. Andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastanud need süsihappegaasiga, koguneb veri uuesti veresoontesse ja liigub läbi kopsu tagasi südamesse. Teo seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuga. Suuõõnes on hõõrel (kitiinhammastest koosnev riivitaoline elund), millega tigu toitu hangib ning peenestab. Toit seeditakse maos ja sooltorus, mis asuvad spiraalses kojas. Kiriteod söövad taimelehti ja küopsenud vilju. Maismaateod hingavad kopsudega, veeteod aga lõpustega. Paljunemine Teod on lahksugulised. Kehas asuvas sugunäärmes valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Teod vahetavad paaritumise ajal seemnerakke ning munad muneb tigu mulda. 32. Karbid Karbid saavad elada ainult vees. Eesti mageveekarpidest on kõige suurem järvekarp. Karpi katab lubiainest kaheosaline koda, mis on ühendatud elastse sidemega
soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub. 216 Täissoolsusega merede elustik. Osmoos ja kalad Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel. Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda. Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus. Eritavad lõpuste kaudu sooli enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone. 217 Täissoolsusega merede elustik Ookeanilinnud toruninalised (albatrossid) eritavad liigseid sooli ninas asuvate rakkude kaudu. Mereimetajad eriavad vähesel määral kõrge soolasisaldusega uriini. Üks mageda vee allikatest loomne toit. Arengulooliselt soolases vees kujunenud
Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast
annaabi.ee 
