suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, · Milline keelpill sai tähtsaks nende laulude saatel. ? · Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos kuulsaim oratoorium- Georg Friedrich Händel. Ooper-muusikaline lavateos,kogu tekst esitatakse lauldes,ooperiteater.laulu saadab instrumentaal muusika.? Esimene kõige kuulsam ooperihelilooja. Claudio Monteverdi. Millal ja kus avati esimene avalik
Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljenduslaad,iseloomulik ooperile. Firenze ,,Camerata"- esimesed libretsistid ja ooperi heliloojad tegutsesid Cameratas. 1600. aastal "Eurydike" kuningale. Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne" 1597 Firenze .Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja
Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602)
Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma
saj. vahetusel. III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada:
· Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa, kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil, jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
kujunenud Euroopa muusikas ?tset muusikastiili , eelistused olid mitmeti v?a erinevad. Erinevates maades olid erinevad stiilid ,sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli m?utatud mitesugustest teguritest , nad olid kord Itaalia , kord Prantsusmaa m?u all. Siiski v?b esile tuua kolm k?ge populaarsemat , meeldivamat stiili : 1. Vana. E kristlik stiil , mis j?kas pisut vabamal kujul pol?oonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. 2. Kammerstiil , mis h?mas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja v?kestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne v? jenduslaad , sest kammermuusikat esitati ?konnas. 3. Teatraalne stiil , mis oli k?ge uudsem ja julgem , r?utatult tundeline , kirglik v?jenduslaad,mis kujunes varases ooperis ja v?ti ?e ka kirikumuusikas. Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsus?t. Samuti v?a t?tsateks anriteks kujunesid ka perl?d ja fuuga.
divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal-soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17. sajandi kuuekümmnendatel aastatel Moliére ja Lully koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse.
divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal- soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17. sajandi kuuekümmnendatel aastatel Moliére ja Lully koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse.
Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Kontserdi tüübid Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Valitsevaks sai duur- ja moll-helilaad, varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja
dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Baroki ajastul kujunes välja 3 erinevat muusikastiili. Vana ehk kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varajases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Baroki aja heliloojad: Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi, Jean- Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel, Johann
Puupuhkpillidel kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest, olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas “Lohengrini” puhul ei häirinud kordagi soprani- ning tenorihääle kiledus. Põhjuseks võis ka olla konkreetsete lauljate meisterlikkus, kuid tundus, et Wagner on oma vokaalpartiid vastavalt hääletämbrite parimatele omadustele kirja pannud. Kustumatu mulje jättis “Lohengrini jutustus” III vaatuse lõpus. Hõreda orkestratsiooniga lõigus laulab Lohengrin oma päritolust, Püha Graalist ning
efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele · teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning varasema
saj. vahetusel. Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada:
· 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s. Kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. Basso continuo e generaalbass on muus.t pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia
vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo"
Uue stiili kujunemine Ooperi sünd Polüfoonia asemel tuli monoodia, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Firenze koolkond Camerata. Kontsertstiil 17. sajandil uue stiili tekkimisel jäi kasutusele ka vana ning sel perioodil peaks eristama 3 stiili: a. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi b. Kammerstiil-hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele. c. Teatraalne stiil-kõige uudsem ja julgem-tundeline ja kirglik väljenduslaad. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku
annaabi.ee 
