mukovistsidoos Cystic fibrosis, mucoviscidosis (ingl.k) Hingamiselundite ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad häired kõhunäärme funktsioonis, mis avalduvad kõhuvaludena
töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine. Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine. Ajalugu
● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt.
loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm). Siberi katku riskirühma kuuluvad need inimesed, kes puutuvad kokku loomadega (põllumajandustöötajad, veterinaarid, jahimehed) või saastunud loomsete saadustega (nahad, karvad, vill). Inimene nakatub eoste sisenemisel organismi nahavigastuste kaudu.[5] Sel juhul kujuneb inimesel siberi katku nahavorm (moodustab 95% juhtudest). Harvemini võib areneda kopsuvorm eoste sissehingamisel. Haruldaste juhtude hulka kuulub antraksi soolevorm saastunud loomaliha söömisel. Siberi katk ei levi inimeselt inimesele. Uueks nähtuseks on siberi katku haigusjuhtude esinemine süstivatel narkomaanidel tingituna saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Nahavormi korral ilmub pärast
· Viiruse esmane replikatsioon toimub soolekrüptide epiteelirakkudes põhjustades nende lüüsumise. Eksperimentaalse nakkuse korral tekkis vireemia 3--5 päeva pärast nakatamist, diarröa ja viiruse eritamine algas 3. päeval, saavutades maksimumi 5. päevaks. Leukopeenia ja palavik kujunevad tavaliselt 5. nakatumisjärgseks päevaks. 4--5 haiguspäevast alates hakkavad moodustuma antikehad. · Eristatakse 3 vormi: soolevorm, südamevorm, segavorm (esineb kutsikatel ja kulgeb ägedalt) · Inkubatsiooniperiood kestab kuni kuus päeva. · Äge soolevorm esineb 6--10 nädalastel kutsikatel ja võib lõppeda surmaga pärast enteriidi teket. · Südamevormi esineb suhteliselt harva 1--2 kuustel kutsikatel (üksikjuhtudel kuni 7 kuustel kutsikatel). Südamevormi korral tekib südamepuudulikkus, nõrk pulss ja kopsuturse. · Harvemini tekivad närvikahjustused.
põhjustades nende lüüsumise. Siseneb -> tonsillides I paljunemine -> vireemia -> 3-4 päeva lümfotsüütides -> masspaljunemine soolekrüptides. Eksperimentaalse nakkuse korral tekkis vireemia 3—5 päeva pärast nakatamist, diarröa ja viiruse eritamine algas 3. päeval, saavutades maksimumi 5. päevaks. Leukopeenia ja palavik kujunevad tavaliselt 5. nakatumisjärgseks päevaks. 4—5 haiguspäevast alates hakkavad moodustuma antikehad. Kliiniline pilt: Haigusel eristatakse kolme vormi: soolevorm, südamevorm, segavorm (esineb kutsikatel ja kulgeb ägedalt). Inkubatsiooniperiood kestab kuni kuus päeva. Äge soolevorm esineb 6—10 nädalastel kutsikatel ja võib lõppeda surmaga pärast enteriidi teket. Haiguse esmasteks tunnusteks on anoreksia, millele lisandub oksendamine, 6—24 tundi pärast oksendamise algust tekib diarröa. Roe on hall või hallikaskollane, sageli sisaldab verd ja lima.
Toksiinid: · Siberi katk: o Bacillus anthracis'e endospoorid taluvad hästi kuivust, kiirgus ja desifintseerivaid aineid ning on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega
Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid paiskusid laiali ja lambad hakkasid surema 3 päeva hiljem. Saar oli 48 aastat karantiinis kuni lõpuks puhastati.
rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub peensoolest verre, kandub organismis laiali ja takistab atsetüülkoliini eraldumist neuronist. Seetõttu ei saa lihas kokku tõmbuda. Tekib lõtv halvatus.
Inimestel on levinuim just nahavorm. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kihti, idanevad ja toodavad toksiini. Tekib punetus, sellest mädavill, mis haavandub ja kattub musta koorikuga. Villi ümber tekib tugev turse. Ravi puudumisel läheb haigus üle sepsiseks. Kui ei ravita, on suremus 20%. Valikravimiks penitsilliin. Kui aga süüakse haigete loomade halvasti küpsetatud liha, siis areneb välja haiguse soolevorm. Seda esineb inimestel väga harva. Spooride sissehingamisel areneb välja haiguse kopsuvorm, mis on kõrge letaalsusega. Spoorid satuvad kopsu, kopsu makrofaagid fagotsüteerivad nad ja kannavad lümfisõlmedesse, kus nad idanevad ja toodavad toksiini. Lümfiteede kaudu saavad sattuda verre ja tekib sepsis. Siberi katku kopsuvorm on villasorteerijate haigus. Esineb rohkem arengumaades: Iraanis, Türgis, Pakistanis. Arenenud riikidesse levivad saastunud villaga ja nahkadega.
Patogeensed Bacillus perekonna bakterid- B. anthracis 33 Bacillus anthracis'e spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Akineedid- spooritaolised rakud tsütobakteritel Niitjatel tsüanobakteritel moodustavad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid (säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi) ja heterotsüstid (N2). Akineetidest moodustub uus rakkude niit. Aktinomütseetide ,,spoorid" ehk koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise
letsitinaas reageerib munakollase lipiididega, moodustades pesade ümber iseloomuliku pretsipitaadi. Botulism HAIGUSTEKITAJA. Clostridium botulinum. Botulismi korral on tegemist tokseemiaga – mikroob produtseerib lõtva halvatust põhjustavat eksotoksiini. Botulismi neli põhilist esinemisvormi on: • toidu-tekkeline ehk soolevorm – neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga • väikelapse vorm – haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti • haavavorm – tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava • täiskasvanute seedekulgla tokseemia. UURITAV MATERJAL. Vereseerum, roe, oksemassid, proovid toiduainetest. DIAGNOSTIKA. Botulismi kliinilise diagnoosi kinnitamisel on kõige olulisem toksiini määramine patsiendi vereseerumist, roojast, oksemassidest või toidust kas kiirmeetodina
Siberi katku haigustekitajad on kogu maailmas levinud ja elavad mullas. Haiguse vormid Inimene nakatub tavaliselt kokkupuutest loomade või loomsete produktidega. Samas aga võivad ka tolm, loomakarvad või vill nakkust edasi kanda, kui neid sisse hingatakse. Veel on võimalik nakatuda saastunud toidu kaudu. Neist nakatumise viisidest tulenevad kolm haigusvormi: nahavorm (nakatumine toimub naha pisivigastuste kaudu), kopsuvorm (nakkuskandjad sisenevad hingamisteede kaudu), soolevorm (nakkus saadakse toiduga). Kuna Siberi katku tekitajaid on lihtne suurtes kogustes toota ja nad püsivad eostena kaua nakatamisvõimelistena, siis on võimalik kasutada neid bioloogilise relvana. Antraksi nakatumine on inimesele ohtlik ainult siis, kui teda ei saa kohe pärast nakatumist ravida. 5) Kopsupõletik Kopsupõletik ehk pneumoonia on kõige sagedasem surma põhjustav nakkushaigus. Eriti ohustatud on imikud, väikelapsed ja vanurid. Laste ohustatus tuleneb nende veel täielikult
annaabi.ee 
