läheb kuni 25% põlevkivist saadavast energiast tagasi põlevkivi kaevamisele Taimsed ehitusmaterjalid. Need küll lagunevad ent, samas ei jäta jääke. Tavaliselt jäävad jäägid materjalidest ja need jäävad üle, taimseid materjale aga saab põletada. Piudust saab teha soojendusmaterjali ja katuseid. Taimsed katusematerjalid on kimm, laastud,singel ja pilbas. Linast saab teha õli,lakki ning akendele kitti. Kasutatakse veel ka nuia ja roogu. Ehitatakse ka soojustusmaterjale nt nuiast ja kanepist ning samblast. Taimsete ehitusmaterjalidega saaks maailma ökoloogilist jalajälge vähendada mitme kordselt. Kerli Lootsmann 11. R
Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev
12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20
põranda soojustamine lausa kohustuslik, vältimaks soojuskadu mittevajalikus suunas. Tavaliselt paigutatakse vee- ja kanalisatsioonitorud pinnasesse allapoole maapinna külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4] 3.1 Soojustusmaterjalid Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS- isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni. Tulenevalt heast soojusisolatsioonivõimest, suurest niiskuskindlusest ja koormustaluvusest on
12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20
võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile. Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones. Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib põhjustada hoopis palju muresid
suurimaid mürke putukate hävitamiseks: ehkki neid kasutatakse palju ka lasteaedades-koolides, on need inimestele ebatervislikud. Samuti ei vasta Lossmanni kinnitusel tõele mõnel silikoonipudelil seisev väide, nagu oleks see hallitusevastane. "Aga kuna Eestis puuduvad kontrollorganid, kes võrdleksid tootekirjelduse vastavust tegelikkusele, võib igaüks pakile kirjutada sellise reklaamijutu, nagu tahab." Tervemaja müüb puitkiust, kanepist, tselluloosist soojustusmaterjale, kipskiudplaate, hingavaid auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. "Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav
asetsevad materjalid oleksid süttimise eest kaitstud. Niiskunud soojustusmaterjali isoleerivad omadused vähenevad. Impregneeritud kivivill tõrjub vett, vaatamata oma poorsusele. Ta absorbeerib vett vaid survetingimustes. Surve vähenedes vesi aurustub ning tema soojusisolatsiooniomadused taastuvad. Kivivilla turustatakse mattide, plaatide, torutoorikute fooliumina, terasvõrguga kaetud või survettaluvate mattidena ning puistematerjalina. Kõige enam toodetakse kivivillast soojustusmaterjale. Pehmeid soojusisolatsioonimaterjale kasutatakse välisseinte, põrandate, lagede ja vaheseinte soojustamiseks. Veel toodetakse tuulekaitse, seina, krohvialuseid ning katuse soojustusmaterjale. Oma tulekindluse tõttu toodetakse spetsiaalseid tulekaitseisoleermaterjale, mida kasutatakse tulekolletes ja tuletõkkeks 18 suitsulõõrides
võrdlemisi keskkonnahoidlik valik, eriti arvestades asjaolu, et see on osaliselt tehtud taaskasutatud materjalidest. Siiski avaldab suur Kivivilla paigaldamine pööningule Tselluloos Tselluloossoojustus on üldiselt saadaval kahel kujul: lahtiste helvestena või kiudplaatidena. Mõlemaid saab kasutada soojustamisel, nt puitkarkasstarindites või sarikate vahel. Helbed sobivad selliste väikeste õõnsuste täitmiseks, kuhu muid, vähemelastseid soojustusmaterjale ei saa paigaldada. Tselluloostooteid valmistatakse peenestatud vanapaberist ja seega läheb nende tootmiseks vaja vähe energiat. Tsellulooshelbed ja -plaadid sisaldavad oma massist kuni kolmandiku tuleaeglusteid ja fungitsiide. Kõige sagedamini lisatakse boorisoolasid (booraksit), mis tekitavad probleeme tselluloosmaterjali kasutuselt kõrvaldamisel neid ei saa kompostida. Boraadid klassifitseeritakse reproduktiivtoksilisteks ja need
võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid On olemas palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades vundamendi eripära ja kasutuskohta. 5 1.1.1 Styrofoam XPS Styrofoami soojustusplaadid valmistatakse ekstrudeeritudpolüstüreenist. Neid XPS soojustusplaate toodab Norrköpingisasuv Dow Sverige AB tehas. Dow Chemical Companypoolt loodud ekstrudeerimistehnoloogia võimaldabvalmistada ühtlase kvaliteediga ja vaid õhuga täidetud kärgedesttooteid
Soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetatakse erinevad kihid tihedalt üksteise vastu. Uue soojustuskihi liitekoht nihutatakse olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200-300 mm edasi. Soojustusmaterjalist sageli üksi ei piisa - väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses. Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel paigaldatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahel on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest välja niiskus. Krohvitud soojustuse teostamisel tuleb jälgida, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles külm õhk saaks vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, kus leegid
keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida
· maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all"
Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö
Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kondida. Libeduse valtimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 43. Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sunteetilistest (poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest. Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipureenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jaakide
1. pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine 2. horisontaal ja vertikaaldrenaaz 3. nõlvade kindlustamine 4. erinevate pinnasekihtide eraldamine 5. pinnasevee tõkestamine 33. plastidest toodetakse veel profiiltooteid nagu mitmesugused torud, vooderduselemendid, liistmaterjalid, aknaraamid, tihendusmaterjalid jms. 34. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen 35. Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 36. 1. TSELLUVILL valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutes ja antipüree- nidest. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. 37. Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. 38. Tselluvilla omadused: 1. loodussõbralik, 2. niiskuskindel, 3. ei pehki ega mädane, 4
Kergkruusa tihedus on olenevalt fraktsioonist =280-600 kg/m3(tera suurus 0-20mm). Soojajuhtivus 0,17-0,19 W/moK. Kasutatakse lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel, vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel, põrandate ja vahelagede isoleerimisel, pinnase isoleerimisel ja ka kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus on kõrge. 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 5.2.1 Tselluvill Tselluvilla valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks).Tselluvilla puhul eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga
tõkestava hüdroisolatsiooniga (kahekordne bituumenvõõp, defond, jafoplast jne) *Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist:
Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega 55. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog
annaabi.ee 
