vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt. Soojaretseptorid näos on eriti tundlikud ja seepärast on väga oluline, et vastsündinut ei hoitaks tõmbetuules ning et lapse pea oleks kaetud, kuna selle piirkonna kaudu võib toimuda suur soojuskadu. 2.2.Lapseiga Esimestel elukuudel ja kogu elu jooksul on soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik soojusteket põhjustavatele ärritajatele, nt. võib juba pikaajaline nutmine tõsta kehatemperatuuri 2.3.Täiskavanuiga Viljastumiseas naistel võib kehatemperatuur mõnevõrra tõusta vahetult pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeva enne menstruatsiooni. Kehatemperatuur tõuseb raseduse algperioodil ja jääb kõrgenenuks kuni sünnituseni. 2.4.Vanadus Elukaare lõpuosas kahaneb
1 on suurema tundlikkusega (neerutorukestes paiknevad retseptorid (V2), V1 on
vähemtundlik, veresoonte silelihastel.
2.hüpotalamuse funktsioon: termoregulatsioon, hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
Haiglates mõõdetakse 2x päevas- hommikul 7 paiku, teine mõõtmine õhtul. Peab õhtul mõõtma, muidu ei saagi ehk kõrgemat tempeatuuri tõsust teada. Subfebriliteet- see on väike temperatuuri tõus. Temperatuuri tõusu üle normi, ülekuumenemine hüpertermia, mahajahtumine- hüpotermia. Normaalselt on soojuse moodustumine ja äraandmine tasakaalus. Termoregluatsioon jaguneb keemiliseks ja füüsikaliseks termoregultaiooniks: Keemiline- reguleerib soojusteket, kas selle suurendamist või vähendamist. Soojusteket saab reguleerida ainevahetuse kaudu. Ainevahetuse intensiivistades soojusteke suureneb ja vastupidi. On olulisem alajahtumise korral, et vältida, peab soojusteke intensiivistuma, organism on selleks võimeline, intensiivistab oksüdatsiooniprotsesse kudedes, st hapniku tarbimist, süsivesikute oksüdatsiooni hapniku kaudu. Kõige rohkem soojust saab tekkida lihastes, 80% kogu soojustekkest. Ülejäänud 20% suurem osa maksas ja neerudes
Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus – hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt nii keha pinna kui keha sisemuse termoretseptoritelt informatsiooni. Keemiline termoregulatsioon - toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. Eriti oluline mahajahtumise, temperatuuri languse vältimise seisukohalt, siis Soojusteke intensiivistub. Põhiliseks soojustekke kohaks inimesel on lihased. Nendes tekib ligikaudu 80 % võimalikust soojusest. Ülejäänud 20% tekib maksas ja neerudes. Reguleerib soojusteket. Ähvardava kehatemperatuuri languse korral saadetakse keskusest närviimpulsid lihastele. Tahtele mittealluvad võivad tekkida lihasvärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajate lihaste kokkutõmmetest. Füüsikaline termoregulatsioon – reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist füüsikalisel teel. Soojuse äraandmise viisid: 1.kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku – see saab toimuda kui ümbritsev
Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5
Termoregulatsiooni iseärasused lastel Väikelastel ei ole termoregulatsiooni keskus veel väga hästi välja arenenud. Esimestel kuudel esimese eluaastani meenutab laps rohkem kõigusoojast. Teda ähvardab nii ülekuumenemine kui ka jahtumine. Palavikku langetavad ravimid toimivad tänu termoregulatsiooni keskusele ja lastele need ravimid seetõttu väga hästi ei toimi/ei aita. Neile aitab pigem näiteks keha hõõrumine jaheda (22º) veega. Kilpnäärme hormoonid soodustavad soojusteket. Nende hormoonide toime ei ole aga eriti kiire. Suhteliselt kiire toimega on aga neerupealiste säsihormoon adrenaliin. Adrenaliini sekretsioon suureneb ja soojusteke intensiivistub siis kui inimene satub järsku olukorda, kus teda ähvardab mahajahtumine.
Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis ähvardava alajahtumise korral võimaldab soojusteket suurendada. Selleks intensiivistub ainevahetus – rohem süsivesikuid osüdeeritakse – tekib rohkem soojust. Kõige enam soojust tekib lihastes (80%), maksas, neerudes. Soojustekke suurendamiseks saab inimese tahteliselt oa lihased tööle panna, mittetahteliseks lihastööks onkülmavärinad . Kui ähvardab ülekuumenemine, siis käivituvad soojust äraandvad mehhanismid nagu naha veresoonte laienemine ja seeläbi suurem seeläbi katmata kehaosal
Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste korral tõus mõne kümnendiku võrra, hommikul mõõtes võib jääda märkamata. Kehatemperatuuri tõusu üle normi hüpertermia Kehatemperatuuri langus alla normi hüpotermia Termoregulatsioonid jaotatakse: <õpi seda :) 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda.
Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste korral tõus mõne kümnendiku võrra, hommikul mõõtes võib jääda märkamata. Kehatemperatuuri tõusu üle normi hüpertermia Kehatemperatuuri langus alla normi hüpotermia Termoregulatsioonid jaotatakse: 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda.
Hüpothalamuses paikneb esiteks termoregulatsiooni keskus, mille kaudu juhitakse keha temperatuuri. Püsisoojasel (ka inimene) hoitakse kehatemperatuuri suhteliselt konstantsena. Saab informatsiooni nii keha sisemuse kui ka keha pinnalt informatsiooni temperatuuri kohta. Mõlemal pool on termoretseptorid, mis annavad närvide kaudu selle info hüpothalamse keskusesse edasi. Kui ähvardab mahajahtumine, siis saadetakse hüpothalamusest impulsid lihastele, kus soojusteket suurendatakse. Samal ajal lähevad närviimpulsid naha ja siseelundite veresoonde. Naha veresooned ahanevad ja siseelundite veresooned laienevad, et mitte kaotada rohkem soojust. Termoregulatsiooni keskus reguleerib ka kilpnäärme ..., mis omakorda reguleerib ainevahetust. Hüpothalamuse asub toitekeskus, millele on kaks keskust: nälja keskus ja küllastus keskus. Nälja keskus asub hüpothalamuse lateraalses (välimises) osas. Küllastus sisemises osas.
laps esialgu meenutab rohkem kõigusoojast. Tema kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist. Teda ähvardab nii ülekuumenemine kui mahajahtumine rohkem. Sellega tuleb arvestada laste riietamisel. Väikesi lapsi soovitatakse magama viia õue, aga teda tuleb korralikult riidesse panna. Suvel vastupidi, ei tohiks last jätta päikese kätte pikemaks ajaks. Palaviku langetavad ravimid toimuvad termoregulatsiooni keskusele, osa vähendavad soojusteket, osa on aga higistamist esile kutsuvad. Lastele need ravimid kuigi hästi ei mõju. Nendel palavikku langetada aitavad rohkem füüsikalised meetodid keha ülehõõrumine toatemperatuuril veega, see soodustab soojusjuhtivust. Peale vee soovitatakse vees lahendatud viinaga üle määrida. Selline viinaga ülemäärimine soodustab naha puhastamist higist. Kõrge palavikuga tasub arstiga nõu pidada. Aspiriini imikule anda ei maksa.
viisiks siis, kui ümbritsev temp ületab kehatemp’i) kuluva soojuse abil (u 20%). Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral: 1. Naha veresooned ahenevadläbivoolava vere hulk väheneb, kehapinnale kantava soojuse hulk väheneb (nahk muutub kahvatuks) 2. Higieritus vähenebvee aurutamisele kulub vähem soojust 3. Intensiivistub soojusteke: lihaspinge suureneb, tahtmatut lihaste kokkutõmbed (külmavärin). Hüpotermia – kui soojuse äraandmine ikkagi soojusteket ületab, hakkab keha temperatuur langema. Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral: 1. Naha veresooned laienevadläbivoolava vere hulk suureneb, kehapinnale jõudva ja sealt äraantava soojuse hulk tõuseb 2. Higieritus suurenebvee aurutamisele kuluv soojuse hulk tõuseb 3. Soojusteke pidurdub Hüpertermia – kui eelnev ei mõju, hakkab keha temperatuur tõusma Iseärasused lastel: termoregulatsiooni keskused pole lapse ajus veel täielikult välja kujunenud, mistõttu tema
ümbritsev temp ületab kehatemp’i) kuluva soojuse abil (u 20%). Kaitsereaktsioon mahajahtumise korral: 1. Naha veresooned ahenevad -> läbivoolava vere hulk väheneb, kehapinnale kantava soojuse hulk väheneb (nahk muutub kahvatuks) 2. Higieritus väheneb -> vee aurutamisele kulub vähem soojust 3. Intensiivistub soojusteke: lihaspinge suureneb, tahtmatut lihaste kokkutõmbed (külmavärin). Hüpotermia – kui soojuse äraandmine ikkagi soojusteket ületab, hakkab keha temperatuur langema. Kaitsereaktsioon ülekuumenemise korral: 1. Naha veresooned laienevad -> läbivoolava vere hulk suureneb, kehapinnale jõudva ja sealt äraantava soojuse hulk tõuseb 2. Higieritus suureneb -> vee aurutamisele kuluv soojuse hulk tõuseb 3. Soojusteke pidurdub Hüpertermia – kui eelnev ei mõju, hakkab keha temperatuur tõusma Iseärasused lastel: termoregulatsiooni keskused pole lapse ajus veel täielikult välja
moodustamine 10 % ja rohkem, võrreldes sellega, mis on täielikult lõdvestunud lihaste korral. Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini kontsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse
oksüdatsiooniprotsessid ja suureneb soojuse moodustamine 10 % ja rohkem, võrreldessellega, mis on täielikult lõdvestunud lihaste korral. Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini konsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH
annaabi.ee 
