Psühholoogilised kontrollimehhanismid kehas on reguleeritud väga täpselt, kuna termoregulatsioon on tervisele ja elule äärmiselt oluline. Inimese kehatemperatuur püsib normaalsuse suhteliselt kitsastes piirides ning tänu sellele on inimene võimeline kohanema keskkonna temperatuuri kõikumistega. (Roper jt 1999: 254). ,,Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsioonikeskus, soojusteke ja soojuskadu." (Roper jt 1999: 254). Termoregulatsiooni mõjutamisel osaleb mitmeid erinevaid tegureid. Näiteks füüsilised harjutused, kuna organism toodab soojust tänu skeleti liikumisele, siis on kehatemperatuur seotud isiku füüsilise aktiivsuse tasemega. Mida rohkem koormust kehale anda, seda kõrgem on temperatuur, magades on see madalaim. Kui aga füüsiliste harjutustega üle pingutada võib keha üle kuumeneda, et seda vältida tuleks kindlaks teha selle tekkimise
1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt.
· Et saaks toimuda organismile vajalikud reaktsioonid · Mis on termoregulatsioon? · Organismi võime ennast ise reguleerida, et hoida sisekeskkonda parajas temperatuuris · annab kas siis soojust ära või toodab soojust juurde · Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida? · Liiga soe: veresooned laienevad, higistamine, soojustekke pärssimine · Liiga külm:veresooned ahenevad, soojusteke suureneb(külmavärinad) · Imikutel ja talisuplejatel on pruun rasvkude mis hoiab sooja
tempeatuuri tõsust teada. Subfebriliteet- see on väike temperatuuri tõus. Temperatuuri tõusu üle normi, ülekuumenemine hüpertermia, mahajahtumine- hüpotermia. Normaalselt on soojuse moodustumine ja äraandmine tasakaalus. Termoregluatsioon jaguneb keemiliseks ja füüsikaliseks termoregultaiooniks: Keemiline- reguleerib soojusteket, kas selle suurendamist või vähendamist. Soojusteket saab reguleerida ainevahetuse kaudu. Ainevahetuse intensiivistades soojusteke suureneb ja vastupidi. On olulisem alajahtumise korral, et vältida, peab soojusteke intensiivistuma, organism on selleks võimeline, intensiivistab oksüdatsiooniprotsesse kudedes, st hapniku tarbimist, süsivesikute oksüdatsiooni hapniku kaudu. Kõige rohkem soojust saab tekkida lihastes, 80% kogu soojustekkest. Ülejäänud 20% suurem osa maksas ja neerudes. Väga väike osa ka teistes kudedes. Kui ähvardab mahajahtumine, intensiivistub soojusteke lihastes.
See on seepärast, et keha pinnal ei ole vere temperatuur ühtlane. Nendes kohtades, kus on rohkem veresooni ja nahk õrnem, on temperatuur ka kõrgem. Näiteks näopiirkond. Kuidas termoregulatsioon toimub? Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus. Kui üks suureneb, siis suureneb ka teine. Regulatsioon jaotatakse kaheks: 1) Keemiline toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. On eriti oluline keha temperatuuri languse vältimise seisukohalt. Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes. 2) Füüsikaline reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava
pahaloomuliste kasvajate mõjul tekkinud valgud; 2.2. soolapalavik – hüpertooniliste lahuste süstimise tõttu verre, rohke soolase toidu tarbimisest tingitud osmootse rõhu tõusust. Paikselt võib temperaratuur tõusta ka mingi piirkonna soolaga hõõrumisel. 2.3. ravimite mõjul tekkinud palavik; 2.4. neurogeenne ehk närvisüsteemi erutusest tekkinud palavik. Palaviku patogenees Kehatemperatuur tõuseb, sest muutunud termoregulatsiooni tõttu pole soojusteke ja äraandmine enam tasakaalus. Soojusteke domineerib. Palavikku tekitav etioloogiline faktor stimuleerib termoregulatsiooni keskust, see omakorda mõjutab sisesekretoorseid näärmeid, mis omakorda stimuleerivad ainevahetust. Palaviku staadiumid. 1. Temperatuuri tõusu staadium. Tavaliselt on see staadium lühiajaline, mil intensiivistub soojusteke, äraandmine on aga takistatud naha, eriti jäsemete veresoonte spasmi tõttu. Esinevad külmavärinad, kananahk, nahk on kahvatu
mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise NS-i kaudu veresoontele, naha veresooned ahenevad ja keha sisemuse veresooned laienevad. Samal ajal lähevad ainevahetust stimuleerivad impulsid lihastele, maksale ja neerudele, nendes suureneb soojusteke. Lihastes võivad tekkida külmavärinad ja kananahk pinnal. Tahtlikult saab inimene teha jooksu vm harjutusi. Ähvardava ülekuumenemise korral intensiivistuvad soojuse äraandmisega seotud protsessid, mida juhib TRK. Naha veresooned laienevad, kehasisesed ahenevad. See võimaldab soojuse suuremat äraandmist kiirguse ja juhtivuse teel. Suureneb ka higieritus, higiaurumine kehapinnalt. (siis kui välistemp kõrgem kehatemp.ist
See keskus saab pidevalt informatsiooni keha nii sisemuse kui kehatemperatuuri kohta ja reageerib vastavalt temperatuurimuutustele selliselt, mis võimaldavad mahajahtumist või ülekuumenemist vältida. Kui ähvardab mahajahtumine, lähevad termoregulatsioonikeskusest närviimpulsid sümpaatilise NS-i kaudu veresoontele, naha veresooned ahenevad ja keha sisemuse veresooned laienevad. Samal ajal lähevad ainevahetust stimuleerivad impulsid lihastele, maksale ja neerudele, nendes suureneb soojusteke. Lihastes võivad tekkida külmavärinad ja kananahk pinnal. Tahtlikult saab inimene teha jooksu vm harjutusi. Ähvardava ülekuumenemise korral intensiivistuvad soojuse äraandmisega seotud protsessid, mida juhib TRK. Naha veresooned laienevad, kehasisesed ahenevad. See võimaldab soojuse suuremat
Inimese kehatemperatuur keha sisemuses on kõrgem kui keha pinnal. Keha pinnal ei ole igal pool temperatuur ühtlane. Nendes piirkondades, kus on rohkem veresooni, nahk õhem – seal on temperatuur kõrgem. Sellisteks piirkondadeks on põsed, kael, üldse näopiirkond va ninaots, mis on jahe. Kuidas toimub termoregulatsioon (püsiva temperatuuri hoidmine)? Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus, st soojuse äraandmine ja soojusteke on võrdsed. Kui üks suureneb, suureneb teine ka. Termoregulatsiooni jaotatakse: keemiline termoregulatsioon, ja füüsikaline termoregulatsioon. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus – hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt nii keha pinna kui keha sisemuse termoretseptoritelt informatsiooni. Keemiline termoregulatsioon - toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. Eriti oluline mahajahtumise, temperatuuri languse vältimise seisukohalt, siis Soojusteke intensiivistub
osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e.
mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral). 5.Termoregulatsiooni iseärasused Põhiline soojustekke koht – lihased. Soojusteke ja äraandmise intensiivsust reguleeritakse hüpotaalamuse piirkonnas. Lastel pole termoreg.keskused täielikult välja kujunenud, seetõttu sõltub nende kehatemp. väliskeskkonnast. Kuni 1-aastasel lapsel on puudulik higistamise ja higi aurumise teel soojuse ära andmine. Piloromotoorne refleks (nn kananahk) tekib alles 1,5 – 3 aastasena. Kuni 10-aastani on külmataluvus väiksem,kuid 11-14 aastased taluvad külma täiskasvanust paremini.
- kaitsefunktsioon - vitamiiniallikad 16.2.2 Metabolism Ainevahetus, sünteesi- ja lagundamisprotsesse, keskkonnaga, tasakaalus, ATP, toiduga 16.2.3 Soojustasakaal Joonisel A. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni mahajahtumise korral. Naha veresooned ahenevad, nahast läbi voolava vere hulk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb. Lisaks väheneb higieritus, intensiivistub soojusteke, suureneb lihaspinge ning tekivad tahtmatud lihaskontraktsioonid (külmavärinad) ja tõuseb ainevahetuse tase. Joonisel B. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni ülekuumenemise korral. Naha veresooned laienevad, suureneb nahast läbi voolava vere maht ja kehapinnani jõudva ning sealt ära antava soojuse hulk. Lisaks intensiivistub higieritus, tõuseb vee aurumisele kuluv soojuse hulk ja pidurdub organismisisene soojusteke. 17 Kuse-suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 17
aeglustub märgatavalt). Inimese kehatemperatuur keha sisemuses on kõrgem kui keha pinnal. Keha pinnal ei ole igal pool temperatuur ühtlane. Nendes piirkondades, kus on rohkem veresooni, nahk õhem seal on temperatuur kõrgem. Sellisteks piirkondadeks on põsed, kael, üldse näopiirkond va ninaots, mis on jahe. Kuidas toimub termoregulatsioon (püsiva temperatuuri hoidmine)? Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus, st soojuse äraandmine ja soojusteke on võrdsed. Kui üks suureneb, suureneb teine ka. Termoregulatsiooni jaotatakse: keemiline termoregulatsioon, ja füüsikaline termoregulatsioon. Keemiline termoregulatsioon - toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. Eriti oluline mahajahtumise, temperatuuri languse vältimise seisukohalt, siis Soojusteke intensiivistub. Põhiliseks soojustekke kohaks inimesel on lihased. Nendes tekib ligikaudu 80 % võimalikust soojusest. Ülejäänud 20% tekib maksas ja neerudes. Termoregulatsiooni
Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon, kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Osalt on kaasatud ka skeletilihaste kontraktsioon, soojuse ülekanne on võimalik ka kiirguse või konvektsiooni teel. Soojuse äraandmine: on füüsikaline termoregulatsioon, kuna see toimub füüsikaliste protsesside kaasabil. Soojust antakse ära soojuskiirguse (katmata kehapinnalt infrapunase kiirgusena) (u 60%), soojusjuhtivuse
Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. F. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon, kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Osalt on kaasatud ka skeletilihaste kontraktsioon, soojuse ülekanne on võimalik ka kiirguse või konvektsiooni teel. Soojuse äraandmine: on füüsikaline termoregulatsioon, kuna see toimub füüsikaliste protsesside kaasabil. Soojust antakse ära soojuskiirguse (katmata kehapinnalt infrapunase
annaabi.ee 
