MPa B Tü>T0 Vedelik Gaas q2 l kondenseerumine q1 aurustumine T0 A TA=T0 t, °C 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 7 Soojuspumpade liigitus Soojuspumbad õhk-õhk soojuspumbad õhk-vesi soojuspumbad vesi-vesi soojuspumbad maasoojuspumbad ventilatsioonisoojuspumbad aurukompressorsoojuspumbad absorbtsioonsoojuspumbad üheastmelised soojuspumbad mitmeastmelised soojuspumbad 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 8 Soojuspumpade levik 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 9 Soojuspumpade levik
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP............................................................................................................................................... Energia jäävuse seadus...................
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump
.................................................................................. 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .....................................................................................................
.. +8°C Kaljud 0 ... +5°C Maapind 0 ... +10°C Heitvesi +10°C SOOJUSPUMPADEST ÜLDISELT Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarniafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla.
Fifth level Näiteks õhksoojuspump · Ökonoomne. · Talvel soe õhk väljast tuppa, suvel soe õhk toast välja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soojuspumpade tüübid Aurukompressor; gaasi; kompressor; keeristoru; termoelektriline. Tänan!
kaetud ventiile ja kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast parandamist või ladustamist ja mille testitud lekkemäär on vähem kui 3 grammi aasta kohta pinge all, mis vastab vähemalt veerandile lubatud pingest; 10) mahuti toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks; 11) ühekordselt täidetav mahuti mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol; 12) kokkukogumine masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine; 13) ringlussevõtt kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusi;
Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav · Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist · Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid
Raskusi ei tekita ka vigastatud kaablisektsiooni leidmine ja remontimine. 2.2 Vesipõrandaküte Vesipõrandakütte süsteemi saab paigaldada iga kütteallikaga. Kui peaksite tahtma oma kütteallikat hiljem vahetada, siis Te ei pea muretsema Teie vesipõrandakütte süsteem töötab samamoodi edasi nagu enne. Põrandaküte on madala temperatuuriga süsteem ja seetõttu toimib hiilgavalt boilerite, soojuspumpade, päikeseenergia või energiat raiskavate allikatega. Seetõttu on vesipõrandaküte keskkonnasõbralik investeering tulevikku. Parameetrid, mille järgi saab vesipõrandakütet hinnata: · Küttetoru peab olema difusiooni- (hapniku)kindel ka küttegraafikust kõrgematel temperatuuridel (nt katlaautomaatika avarii korral). · Kasutatava toru läbimõõt on eluruumides soovituslikult kuni 16 mm ja tehnoruumides
Nigli tänaval oleva krundil elektrivarustus on tagatud madalpingekaabli kaudu, mis kulgeb piki tänavat. 5 1.7. Sidevarustus Sidevarustus on mõlemal krundil tagatud piki Kakumäe teed ja Nigli tänavat kulgeva sidekaabli abil. Piirkonnas on levib ka juhtmevaba sidesüsteem. 1.8. Soojusvarustus Hoonestuse soojusvarustust on võimalik lahendada lokaalselt väikekatelde (tahkeküte, gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele.
HEATCATCHERI UUDISED 2014 VARPO GRUPP OÜ SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks
kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida katmaks tipukoormusi. Lisakütte liigi valimisel tuleks üldiselt lähtuda eelkõige investeeringu suurusest. Soojuspumpade peamine eelis on see, et nendest saadakse nö. tasuta nii soojust kui ka jahutust. Keskonnasõbraliku hoone näitaja on ka selle sisekliima kvaliteet. Mida tervislikum on siseruumide keskkond, seda harvem on näiteks töötajad haiged ja rohkem tööle pühendunud, mis omakorda suurendab etteõtte tootlikust. Oluline on tähelepanu pöörata: siseõhu kvaliteedile, sest hoone sisekliima ventialtsioon on sõltuvuses CO2 tasemest; päikesevalgusele ja silmsidele välikeskonnaga;
Sellisel juhul on kogemus näidanud, et veidi võimsama seadme kasutamise korral oleks olnud võimalik rohkem raha säästa. Väiksema võimsusega pumpade puhul on muidugi võimalus neid hiljem juurde lisada. Näiteks ladudes ja tootmishoonetes, kus on raske määrata täpset soojuskoormust, on aladimensioneerimine isegi mõistlik, sest reeglina paigaldatakse sinna rohkem kui 1 pump ning hiljem pole keeruline neid vajadusel juurde lisada. Vastavus kliimaoludele Kuna õhk-õhk soojuspumpade vastu on turul suur nõudlus, tuleb ostmisel kindlasti jälgida, et tegu oleks põhjamaade jaoks kohandatud mudelit. Põhjamaade mudelitel on olemas spetsiaalne talvevarustus ehk korralik sulatusprogramm ja välisseadme põhja sulatamiseks termostaadiga soojenduskaabel. Kui aga osta soojuspump, millel puudub talvevarustus,võib hilisem remont kalliks osutuda ja loodetud sääst saamata jääda. 13 MAASOOJUSPUMP
saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt rahuldada elektrijõul töötavate soojuspumpade abil, mis kasutavad ära maapinnas ja ümbritsevas keskkonnas leiduvat soojust. Elamud ehitatakse enamasti nii, et looduslik päikesesoojus saaks maksimaalselt ära kasutatud. Selleks sobivates piirkondades ekspluateeritakse ka otsest päikesekiirgust ning paigaldatakse päikesepaneele, mis katavad suvemajade vajadused valgustuse, raadio ja televiisori jaoks. Teatud määral kasutatakse ka biomassi (nt puidulaaste ja
Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31. Soojuspumpade madalatemperatuurilised soojusallikad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, ga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse oojusallika soojus antakse aurustis või soojendis külmutusagensile üle vahetult õi vahesoojuskandja abil. Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt väike soojusülekandetegur õhult soojusvaheti pinnale. Peale selle, õhuga
väga vähe ressursse. Töö käigus sain ka vastuse oma hüpoteesile. Lükkus ümber hüpotees, kus väitsin, et teatud negatiivse välistemperatuuri juures jääb küttekulu konstantseks. Tegelikkuses tõusis puidukulu 0,5 kg iga langenud kraadi kohta välistemperatuuril. Kuigi hetkel võib lugeda populaarsemateks küttelahendusteks vanamoodseid ahje, kaminaid, pliite ning ka keskkütet, on see muutumas päikeseenergia ja soojuspumpade pealetulekuga. 23 SUMMARY This work examined the properties of different heating systems and observed changes to heating costs with the change of outdoor temperature. This research revealed the negative and positive sides of different heating systems. For example the positive side of electrical heating sytem is its convenience, but the negative is the need for electricity. The same is with solar
on kaug- ning lokaalküte muutunud konkureerivateks kütteviisideks. Kaugkütte eelised: · On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada nii küttemasuuti kui odavamat kohalikku kütust (turvas, hakkpuit, jäätmed jne). Ka maagaas on kaugkütte katlamajadele kui suurtarbijatele odavam, kui väiketarbijatele. Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine.
aga ammoniaagil või süsihappegaasil töötavate külmutite õlisid. Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid. Trafoõli kasutatakse elektrialajaamade transformaatorites (autode süütepoolid) ja lülitites,
aga ammoniaagil või süsihappegaasil töötavate külmutite õlisid. Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid. Trafoõli kasutatakse elektrialajaamade transformaatorites (autode süütepoolid) ja lülitites,
Olemasolevatele kruntidele maakollektori paigaldamine on komplitseeritud tegevus (reeglina võimatu). Avatud soojussüsteemi puurkaevu või -augu korral võib maapinnalähedasi taastuva põhjaveevaruga põhjaveekihte kasutada juhul, kui see tagab projektikohase vee koguse ja kvaliteedi või/ja soojusenergia saamiseks ei kasutataks kinnitatud joogivee tarbevaruna arvel olevat põhjavett. Üldjuhul ei ole need tingimused tagatud ja kasutada tuleb suletud süsteemi. Õhk/vesi soojuspumpade kasutamine on puitkorterelamute juures võimalik. Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada hoovi poole ja varjata nii, et see ei rikuks miljööd ja oleks tagatud soojuspumba töötingimused. Soojuspumba valikul tuleb lisaks tema soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte