1) Temperatuuri muutumine: Q = cm(T2 T1); c erisoojus. 2) Sulamine ja tahkumine: Q = m; sulamissoojus. 3) Aurustumisel ja kondenseerumisel: Q = Lm; L = aurustumissoojus. 4) Kütuse põletamisel: Q = qm; q kütteväärtus. · Termodünaamika I seadus süsteemile antav soojushulk kulub tema poolt tehtavaks tööks ja tema siseenergia suurendamiseks. Q = A + U. Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mille töö oleks suurem temale antud soojushulgast ehk I liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. · Termodünaamika II seadus ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis muudaks kogu saadud soojushulga mehaaniliseks tööks ehk II liiki igiliikurit pole võimalik ehitada. Osa soojushulgast läheb alati jahutile. · Soojusmasin selline masin, mis teeb soojendilt saadud soojushulga arvel tööd.
ebakorrapärasemaks.Näiteks tuba koristades pannakse asjad tavaliselt ühest kohast teise , muutes näiteks ühe kapi korrastatumaks ja teise kapi kuhu asjad pannakse ebakorrapärasemaks. Korrastatus väheneb osaksetest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojusmasinat võib kirjeldada energiareservuaari mudelina: masin võtab energiat kuumast reservuaarist ning kasutab osa sellest mehhaaniliseks tööks, kuid peab termodünaamika teist seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale
Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Selleks kasutatakse soojusmasinat. Üks näide soojusmasinatest on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse.
Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku võrrandi tuletamine? ?????????? 13. Soojusmasinad(Termodünaamika I ja II seadus). Soojusmasinad-Masinad mis teevad tööd soojuse arvel. 1) Kujutab endast jäävuse seadust: Suletud süsteemi energia ei muutu. 2) Ei ole võimalik valmistada sellist soojusmasinat kus kogu soojendajalt saadud soojushulk muutuks tööks. 14. Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad ja järeldused. Kehad koosnevad molekulidest, need molekulid mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega ja need molekulid on pidevas liikumises. Molekulide olemasolu ja liikumist tõestab kõige paremini Browni liikumine. Keha temperatuur on võrdeline keha molekulide keskmise kineetilise energiaga. 15. Aurumine, kondenseerumine ja keemine.
temperatuuri liigset tõusu. 23.Kirjelda ühte soojusmasina töötsüklit? Soojendi > annab kehale soojushulga > töötav keha (gaas) teeb paisumisel tööd > jahuti, gaas annab jahutile soojushulga. 24.Millistest suurustest ja kuidas sõltub soojusmasinas ühe tsükli jooksul tehtav töö? Gaasi paisumisest, soojenemisest, kokku surumisest ja jahutamisest. 25.Mida iseloomustab soojusmasina kasutegur? Tehtava töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka. 26.Millist soojusmasinat nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks? Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 27.Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 28.Sõnasta termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 29.Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 30
siseenergiat). Seetõttu ei ole võimalik perpetuum mobile soojusmasin, mis teeks igavesti tööd, ilma, et energiat juurde enam saaks Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel.( Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui põletame kütused ära, entroopia kasvab-
Soojendi > annab kehale soojushulga > töötav keha (gaas) teeb paisumisel tööd > jahuti , gaas annab jahutile soojushulga. ( Protsess toimub uuesti samas järjekorras ) 27. Millistest suurustest ja kuidas sõltub soojusmasinas ühe tsükli jooksul tehtav töö? Äkki sõltub gaasi paisumisest, soojenemisest, kokku surumisest ja jahutamisest ? 28. Mida iseloomustab soojusmasina kasutegur? Iseloomustab tehtava töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka ? 29. Millist soojusmasinat nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks? Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 30. Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub vaid soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 subscript ;) 31. Sõnasta termodünaamika II seadus soojusülekande suunast lähtuvalt. Soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale 32. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi korrastatusest lähtuvalt.
defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale, ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades." Kuidas on seda seadust sõnastatud? W.Ostwaldi (elas aastatel 1853- 1932) järgi nimetatakse soojusmasinat, mille ainsaks funktsiooniks on soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, teist liigi igiliikuriks. Kui kasutada seda mõistet, võib termodünaamika II seadust sõnastada lakooniliselt: ei ole võimalik luua teist liiki igiliikurit. Termodünaamika II printsiibi kõige kaasaegsem sõnastus Kõige kaasaegsem sõnastus on antud entroopia mõiste kaudu: Kõikide suletud süsteemides
veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump Kujutame ette soojusmasinat, mis töötab seniste näidetega võrreldes pööratud tsükliga, st. kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril). Valemeist järeldub, et kasulik töö , seega tuleb sellise masina käigus hoidmiseks kulutada mehaanilist energiat. Teine iseärasus on see, et kuna protsessid kulgevad vastassuunas, siis tuleb seal, kus varem energiat juurde anti (soojendati gaasi), seda
a. Carnotäi tähtsaimad leiutised. Carnot tsükkel on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest ja kahest adiabaatilisest protsessist:Isotermaalne paisumine temperatuuril TH soojuse juurdeandmise tõttu adiabaatiline paisumine isotermaalne kokkusurumine temperatuuril T C (soojuse äraandmine). Adiabaatiline kokkusurumine. Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia
Soojendamine katkestatakse, kuid paisumine jätkub siseenergia arvelt ja temperatuur langeb. Edasi hakatakse gaasi kokku suruma, samal ajal süsteemi jahutades. Enne, kui kolb jõuab esialgsesse asendisse jahutamine katkestatakse ja temperatuur liigub samuti esialgsele tasemele. Kõik kordub. 48. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast suudetakse muuta kasulikuks tööks. 49. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat? Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 50. Mida nätab entroopia? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 51. Mis on külmkapp ja konditsioneer?
Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. 24. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet ? Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd. 25. Mida näitab soojusmasina kasutegur ? Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 26. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat ? Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 27. Mida nätab entroopia ? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 28. Mis on külmkapp ja konditsioneer ?
siseenergia suurendamiseks ja keha poolt avaldatava jõu poolt mehaanilise töö tegemiseks. Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat masinat, mis teeks rohkem tööd kui töötavale kehale antud soojushulk. Soojusmasin- masin, mis teeb mehaanilist tööd soojuse arvelt. Adiabaatiline protsess- soojusvahetuseta toimuv protses. Termodünaamika II seadus Ei ole võimalik ehitada sellist pidevalt töötavat soojusmasinat, mis teeks mehaanilist tööd kogu töötavale kehale antud soojushulga arvelt. Kogu töötavale kehale antud soojushulka ei ole võimalik muuta mehaaniliseks tööks. Ringprotsess protsess, mille toimumise järel jõutakse tagasi algolekusse. Carnot' tsükkel: 1) isotermiline paisumine 2) adiabaatiline paisimine 3) isotermiline kokkusurumine 4) adiabaatiline kokkusurumine Carnot' ringprotsess koosneb vaheldumisi toimuvatest kahest isotermilisest ja kahest
11. Milline on soojusmasinate ehituse ja töötamise põhimõte ? Soojendi eesmärgiks on anda töötavale kehale soojusenergiat, mille arvelt teeb töötav keha kasulikku mehaanilist tööd. Osa soojendi poolt antud energiast jääb jääb töökeha poolt kasutamata ning see antakse jahutile. Selle tagajärjel läheb töökeha oma algasendisse tagasi. 12. Mida nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks ? IDEAALSEKS SOOJUSMASINAKS nimetatakse soojusmasinat, mille tööd tegevaks kehaks on ideaalne gaas. 13. Kirjuta reaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused. A soojusmasina tehtav - soojusmasina kasutegur mehaaniline töö Q1 soojendi poolt Q2 töökeha poolt jahutile antav töökehale antav soojushulk soojushulk A Q1 - Q 2 = =
43 Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? a) soojusülekande abil (ülekantud energiat mõõdab soojushulk Q) b) mehaanilise töö abil (ülekantud energia mõõduks tehtud töö A) 44 Termodünaamika I printsiip - keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ΔU=Q+A Termodünaamika II printsiip - soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale ehk ei ole võimalik ehitada soojusmasinat, mis muudab soojuse täelikult tööks 46 II printsiibi seos loodushoiuga - Suletud süsteem üritab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) Süsteemi olekuparameetrid (p, V, T) ühtlustuvad Osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine)
43. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast vt isoprotsesside teemat. 44. Kirjelda soojusmasina töö põhimõtet Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse mehaaniliseks tööks. 45. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Näitab tavaliselt protsentides, suhet, mis näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks ehk kasulikuks tööks muundab. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 46. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat? Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 47. Mida näitab entroopia? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 48. Mis on külmkapp ja konditsioneer?
See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. 56. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet?- Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt töö ja mis muudab soojust mehaanliseks tööks. 57. Mida näitab soojusmasina kasutegur?- Näitab tavaliselt protsentides suhet, mis näitab kui suur osa juurdeantavast soojushulgast läheb kasulikuks tööks. Alati tehakse paisumisel rohkem tööd kui kokkusurumisel 58. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?- Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub. 59. Mida näitab entroopia?- Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 60. Mis on külmkapp ja konditsioneer
= 0), siis on töö tegemine võimalik vaid siseenergia kahanemise arvelt. Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid
0), siis on töö tegemine võimalik vaid siseenergia kahanemise arvelt. Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid
Carnot tsükkel on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest ja kahest adiabaatilisest protsessist: Isotermaalne paisumine temperatuuril TH soojuse juurdeandmise tõttu adiabaatiline paisumine isotermaalne kokkusurumine temperatuuril TC (soojuse äraandmine). Adiabaatiline kokkusurumine Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellise tsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Pöördume nüüd tagasi energia muundamise juurde soojuselektrijaamas. Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas
Sisepôlemis-, diisel-, reaktiivmootor, auru-, gaasiturbiin. Pôlemises eraldub soojust: Q = K . m , kus m - kütuse mass (kg) K - kütuse kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub antud kütuse 1kg täielikul ära pôlemisel. [J/kg] TD II seadus: Pole vôimalik soojusülekanne keha külmematelt osadelt soojematele ilma, et sellega ei kaasneks muutusi selles kehas vôi ümbritsevates kehades. S. t. pole vôimalik luua soojusmasinat, mis teeks tööd ainult ühest energiaallikast saadava energia arvelt. Carnot teoreem: Ühegi reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem samas temperatuurivahemikus töötavast ideaalse soojusmasina kasutegurist. = (Q1 Q2 )/ Q1 . 100% max = (T1T2) / T1 . 100% Q1- soojendilt saadud soojushulk (J) Q1- soojendi temp. (K) Q2- jahutile antud soojushulk (J) T2- jahuti temp. (K) Vedelik, aur Küllastunud auruks nim. vedelikuga liikuvas ehk dünaamilises tasakaalus olevat auru
termodünaamilise süsteemi soojusvahetust keskkonnaga, Q 0 . Järelikult teeb gaas tööd ainuüksi oma siseenergia arvel. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline on vaid
Töö tegemiseks peab kulutama energiat (kas soojust või siseenergiat). 32 Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2. Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada(piirjuhul - olla konstantne). Entroopia S on termodünaamilise süsteemi olekufunktsioon, mis kirjeldab energia pöördumatut hajumist soojusnähtustel. Entroopia nulltase on meelevaldne, oluline
- tsükli teises osas annab süsteem soojushulga ära, st saab negatiivse soojushulga: −Q21 =U 1 −U 2 A 21 . Liites need võrdused kokku saame süsteemi poolt tsükli vältel tehtud kogutöö A= A12 A21=Q12−Q21 . (4.2) Soojus(jõu)masinaks nimetatakse perioodiliselt töötavat masinat, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt. Termodünaamika I seaduse üks formuleeringutest: pole võimalik ehitada soojusmasinat, mis teeks rohkem tööd, kui talle väljastpoolt energiat juurde antakse. Kogu juurdeantav energia eilähe tööks. Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud (kasuliku) töö A ja juurdeantava soojushulga Q12 suhe: A Q 12 −Q 21 = = ≤1 . (4.3) Q 12 Q 12 Sageli tähistatakse Q s=Q 1≡Q 12 - soojendaja poolt kehale antav soojushulk; Q k =Q2 ≡Q 21 -
Osakeste paigutuse termodünaamiline tõenäosus w on entroopiale vastav mikroparameeter. Seejuures kehtib seos S = k ln w. Kui osakeste paigutuse korrastatus on kõrge, siis tõenäosus w sellise seisundi juhuslikuks tekkimiseks on väike ning ka entroopia on väike. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. TD II Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). TD II Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks
Osakeste paigutuse termodünaamiline tõenäosus w on entroopiale vastav mikroparameeter. Seejuures kehtib seos S = k ln w. Kui osakeste paigutuse korrastatus on kõrge, siis tõenäosus w sellise seisundi juhuslikuks tekkimiseks on väike ning ka entroopia on väike. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. TD II Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II 27 printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne).
Osakeste paigutuse termodünaamiline tõenäosus w on entroopiale vastav mikroparameeter. Seejuures kehtib seos S = k ln w. Kui osakeste paigutuse korrastatus on kõrge, siis tõenäosus w sellise seisundi juhuslikuks tekkimiseks on väike ning ka entroopia on väike. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. TD II Thomsoni järgi: Ei ole võimalik luua perioodiliselt töötavat soojusmasinat, mille tööga ei kaasneks muutusi ümbritsevates kehades. Selline masin (II liiki perpetuum mobile) on võimatu (Ostwald). TD II printsiipi nimetatakse ka entroopia kasvu seaduseks. Teda võib sõnastada ka nii: välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul - olla konstantne). TD II Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks
annaabi.ee 
