Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, siseenergia, soojuskiirgus, lusika, soojusjuht, konvektsioon, radiaator, kcal, 1cal, kalor, soojushulk, ühelt, soojusjuhtivus, konvektsiooni, ringvool, tumedam, erisoojus, soojuslik, jahtumise, millistel, viisidel, sellelt, teiselt, ühikud, soojusülekanne, soojusjuhtivuse, soojusjuhid, lusikas, kõigepealt, vart, vars, soojaks, halvem, puutubMis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele
Siseenergia on keha aineteosakeste Ek ja Ep summa. Sõltub aineteosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Soojus(energia) on keha siseenergia kineetiline komponent. Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi
1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida suurem on keskmise liikumise kiirus seda suurem on temperatuur 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Keskmine kiirus suureneb 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristalli struktuur laguneb 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide kehas sisalduvate kineetiliste energiate summa. Osakeste potentsiaalsete energiate summa 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud TEMPERATUURI muutusega? Kineetiline energia 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine OLEKUmuutusega? Potensiaalne energia 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia kehas olevate ainete omavaheline energia. Keemilise sideme energia on molekuli siseenergia. 9
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab
Ainena kasutatakse elavhõbedat, piiritust või toluooli. Välistermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, sest elavhõbe võib talvel tahkuda. Igapäevaseks tarbeks ka mitte, sest see on mürgine ning purunemisel aurub aastaid. Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin ). Absoluutse skaala järgi on jää sulamistemperatuur 273 K. 1 K = 1 kraad. 6 ) siseenergia Et keha soojeneks, on vaja energiat. See energia kulub aineosakeste liikumise kiirendamiseks. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat. Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha
Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur. Keha siseenergia tööd saab muuta mehaanilise töö ja soojusülekandega.
Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Iseeneslikult segunevad ka vedelikus lahustuvad ained. Ainete iseenesliku segunemise nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on looduses väga oluline, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid just tänu difusioonile. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teiselt kehalt antud kehale. Soojushulk on soojusprotsesside juures oluline füüsikaline suurus. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski läbi õhu näiteks ahi või radiaator soojendavad õhu kaudu tuba. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb, soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja
Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. 12.Keha aineosakeste kineetilise energia ja potensiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseeenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. 13.Siseenergia muutusele vastavad füüsikalist suurust nimetatakse soojushulgaks. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 14. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. 15.Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojenedes vedelate ja gaaide osad muutuvad kergemaks ja tõusevad üles poole, külmemad osad langevad alla. Tekib vedeliku või gaaside ringlus e. Konvektsioon
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele (1 cal = 4,2 J). Mida kõrgem on keha temperatuur ja mida tumedam on keha, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Neeldumiseks nimetatakse valguse muundumist keha siseenergiaks. Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemeale kehale. Kehadevahelise soojusvahetuse korral
6. Kuidas saab muuta keha siseenergiat? 7. Mida näitab aine erisoojus? 8. Õhku saab kokku suruda, vedelikku ja tahkist praktiliselt mitte. Miks? 9. Suhkur lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees. Miks? 1. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 2. (Sama mis gaasi ja vedelikuga) Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 3. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teistelt kehadelt antud kehale. (tähis- Q ja ühikud on 1J ning 1cal) 4. Soojusjuhtivus, Konvektsioon ja Kiirgus Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. 5. Mida kõrgem on temperatuur ja tumedam kiirgava keha pind, seda rohkem energiat
2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haarab enda alla molekuli omavahelise energia kui ka aatomite vahelise potentsiaalse energia molekulis. Keemilise sideme energia siseenergia eriliik. 9
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal)
- Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kiiremini osakesed liiguvad, seda soojem on keha) Ained segunevad iseeneslikult soojus liikumise tõttu. Soojuspaisumine - ainete paisumine soojenemisel (ja kokkutõmbumine jahtumisel) 2. Kehade soojenemine ja jahtumine Siseenergia - keha aineosakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. (mida kõrgem on temperatuur, seda
clothes tighter. My closet is infested with the little shits!Tundmat naljahammas Can anyone explain what a Joule is? I know watts and volts but joules is new to me. Is this something your wife wants and you can`t afford? Küsimus interneti avarustest 9I füüsika (5) 18.september 2012 1. Teisenda temperatuur: · 285K Celsiuse kraadideks · 19C Kelvini kraadideks Tunni teema: SISEENERGIA. Kalor ja dzaul. Lk.21-22 2. Arvuta 300F ümber Kelvini ja Celsiuse kraadideks. (näiteks!) http://www.theweatherprediction.com/habyhints/39/ 3. Nimeta kaks ühikut (siin tekstis mainitud), milles siseenergiat mõõdetakse. 4. Sõnasta mõiste kalor. Kalor on soojuse kogus, mille saamisel kasvab ühe g vee temperatuur ühe kraadi võrra. 5. Kuidas kalorit tähistatakse? cal 6. Milline soojuse ühik on põhiühik (SI)? dzaul-J 7
· Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid? SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat. Energiasise= Eos. pot + Eos. kin Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse
Temperatuur · Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. Soojusnähtused · Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb.
Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge
Soojuspaisumine Nähtus, kus ained soojened paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku. Bimetall termomeetri ehitus ja tööpõhimõte Bimetall termomeeter on kaks erinevat metalli kõvasti kokku surutud. Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub. Siseenergia? Kuidas seotud temp.? 1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 2. Temperatuuri muutudes, muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia. 3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia. Browni liikumine? Mida näitab.? 1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu. 2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Soojusülekanne Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades. 2
1. keha asukoha muutus 2. keha kiiruse väärtuse muutus 3. nii asukoha kui ka kiiruse muutus 88. Mida nim energiaks? Keha või jõu võime teha tööd 89. Nim töö ja energia ühik J 90. Nim mehaanilise energia liigid potensiaalne energia (sõltub kehade vastastikusest asendist) kineetiline energia (sõltub keha kiirusest) 91. Mida nim keha siseenegiaks? Aineosakeste potsensiaalse ja kineetilise energia summat 92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia. Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia. 93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline (temperatuuri muutumine, keha soojenemine ja jahtumine) ja potensiaalne (aine oleku muutumine) 94. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Näitab kui palju soojust eraldub kütuse massiühiku täielikul põlemisel. 95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine
· V(ruumala) konsentratsioon) Kui üht olekuparameetrit. · T(abs. Temperatuur) · v(molekulide muuta, siis muutub vhmlt · (tihedus) keskmine kiirus veel üks ja seega ka olek. Molekul- molekulaarfüüsikas vähim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises Temperatuur- iseloomustab keha soojuslikku seisundit; molekulide liikumise keskmise kineetilise energia ja siseenergia mõõt (t) Absoluutne temperatuur- temperatuur Kelvini skaalal (T) Absoluutne nulltemperatuur- temperatuur, mille saavutamisel molekulid lakkavad liikumast Ideaalne gaas- lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju Mool- ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvuga võrdse arvu molekule või aatomeid (mol) Avogadro arv- aatomite või molekulide arv ühes moolis aines (N A) Molaarmass- ühe mooli aine mass (M)
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame
Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4. Mida nimetatakse Browni liikumiseks? Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5. Mis on Browni liikumise põhjuseks? Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 6. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. 7. Nimeta soojusülekande liigid. · Soojusjuhtivus · Konvektsioon · Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 9. Mida nimetatakse konvektsiooniks?
ENERGIA KURSUS TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED ( ptk. 4 ) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on siseenergia ja kuidas seda arvutatakse? Siseenergia on aineosakeste energia (kineetiline+potentsiaalne) U=3/2 m/M R T U= 3/2 p V 2. Nimeta siseenergia muutmise kaks viisi ja too kummagi kohta näide. Mehhaanilist tööd tehes (käte üksteise vastu hõõrumine), Soojusülekanne ( Ahi soojendab toaõhku) 3. Kuidas levib soojusjuhtivus ja too näide. Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6
Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Celsiuse skaala 2 püsipunkti 0 ja 100C Kelvini skaala -273 võeti 0ks. E. tuleb liita 273 C omale Soojuspaisumine Nähtus, mis seisneb selles, et enamus kehade mõõtmeid soojenedes suureneb Siseenergia Keha koostises olevate aineosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summa Soojusülekanne Siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele Soojusjuhtivus Energia kandub edasi aineosakeste omavaheliste põrgete tulemusel (metall) Konvektsioon Energia kandub edasi gaasi või vedeliku voolude abil (toas radiaator) Soojuskiirgus Energia kandub edasi kiirguse teel (nt lõke) Soojushulk Siseenergia kogus, mille keha saab või annab ära soojusülekande käigus Soojuslik tasakaal Kehade poolt saadud ja ära antud soojushulkade algebraline summa on 0
· Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. Osakesed liiguvad korrapäratult. * IDEAALNE GAAS Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. · Molekulid on punktmassid (nende ruumala loetakse kaduvväikeseks) · Molekulide põrked anuma seintega on absoluutlelt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel) · Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõude) SOOJUSHULK Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusülekande teel ühelt kehalt teisele. Soojushulk on termodünaamilist protsessi iseloomustav algebraline suurus. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q, Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt Q soojushulk 1J
Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1) SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena MUDEL- mingi tuntud eseme või nähtuse järeletehtud kujutis,vastab tegelikkusele,suurem või väiksem,ei pruugi olla lõplik,tasapinnaline või ruumiline RUTHERFORDI AATOMIMUDEL: aatomi keskel on väga väike pos laetud tuum läbimõõduga 10 -13 cm
mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad.
mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad.
Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temp. on võrsustunud. 7. Milline on soojusjuhtivuse toimemehhanism?
PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Füüsikaline suurus soojushulgaks (Q) nimetatakse siseneenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa.
temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist. -soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle
annaabi.ee 
