Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staazi- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaazi pikkusest ja eelnevalt saadud palgast. Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus. Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus. See toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviteenuse maksumuse. Vältimatut abi on Eestis õigus saada kõigil, sõltumata kas neil on ravikindlustus või mitte. Selline korraldus kehtib ka sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli puhul. Sotsiaaldemokraatliku heaolumudeli korral pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikele. Riik on peamine heaolupakkuja. Et riik sellega hakkama
töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). 2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse maksumuse. 3)Töötaja ravikindlustus tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast 14 päeva jooksul. 4)Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast. 13. Kellele peab tööandjaa prillide maksumuse kompenseerima. 14
Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimiseks teiste poliitikate (nt. maksupoliitika fiskaalseid vahendeid) see on keeruline ja praktikas vähe kasutatav
· Muutunud peretüübid, peresuhted ja soorollid (vabaabielude ja üksikemade arvukuse kasv) Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum: · hõlmab sotsiaalset turvalisust · sotsiaalhoolekannet · tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine, teenuste pakkumine, fondeerimine jms.) Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest põhinevad solidaarsusprintsiibil Need on ravikindlustus, pensionikindlustus (I sammas), lapsetoetused jm. Sotsiaalkaitse valdkonna eesmärgid aastani 2010 A stabiilne ja kõiki traditsioonilisi sotsiaalseid riske hõlmav sotsiaalkindlustussüsteem B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste võrgustik Sotsiaalkaitse finantseerimine
väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu
kalapüügiõiguse tasumäärad. Keskkonnaminister kehtestab: harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Kõikide loodusvarade tasu määrad suurenevad- nt lubjakivi kaevandamise määr oli 2001. aastal 2 eur/m2, kuid 2015. aastal 9 eur/m2. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes
süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: 14 Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve. Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine
Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad: Vabariigi valitsus kehtestab: Maavara kaevandusõiguse tasumäärad Vee erikasutusõiguse tasumäärad Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad Keskkonnaminister kehtestab Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõigusetasumäärad, Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Raha jaotus on projektipõhine Kohalike omavalitsuste eelarve Keskkonnatasuse kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus;
Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad: Vabariigi valitsus kehtestab: Maavara kaevandusõiguse tasumäärad Vee erikasutusõiguse tasumäärad Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad Keskkonnaminister kehtestab Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõigusetasumäärad, Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Raha jaotus on projektipõhine Kohalike omavalitsuste eelarve Keskkonnatasuse kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus;
loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid; aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks; koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu näiteid loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil Majandusinstrumendid keskkonnakaitses administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve Emissioonimaks makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks Teenusmaks tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks
Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a Kohalikku eelarvesse laekub tasu · 50% üleriigilise tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 100% kohaliku tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 50% vee erikasutusõiguse tasust, v.a piiriveekogude korral; · 75% tavajäätmete saastetasust (põhimäärast!!) Keskkonnatasu kasutamine · Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, · v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Raha kasutamine · EL õigusaktide nõuete täitmiseks · Reoveekäitlusprojektid · Prügilate ehitus, sulgemine, saneerimine, nõrgvete puhastus · Keskkonnateadlikkuse tõstmine Üldine põhimõte · Tuleb mõjutada neid, kes saavad midagi teha, s.o loodusvarade kasutajaid ja saastajaid, seega tasu;
-Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Aluseks on seaduses sätestatud ülem- ja alammäärad Keskkonnatasud jagunevad riigi- ja kohaliku eelarve vahel - Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a kohalikku eelarvesse laekuv tasu: - Teatud määr maardlast kaevandatud maavara korral -Teatudmäär veeerikasutusõigusetasust,v.a piiriveekogude korral - Teatud määr tavajäätmete saastetasust - Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, - V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks Keskkonnatasude kõrgendatud määrad • Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; • Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; • Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; • Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; • Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata.
annaabi.ee 
