tehtud tahteavalduse tagasi võtta. Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine. See ei kehti testamendiga tehtavate korralduste kohta. Vastutus kolmanda isiku ees Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses: 1) nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvara valitsemisest tulenevalt 2) abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest; 3) kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga.Selle sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut. 4) muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Vara kasutamise hüvitamine
kokkuleppel. · Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? · Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. · Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses: nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvara valitsemisest tulenevalt; abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest; kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. (Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.) · Kui ühisvara valitsemise õigus on seaduse kohaselt antud ühele abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja
kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist. § 67. Solidaarvõlgnike vastuväited (1) Kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. (2) Iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga.
võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist. Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele
ülevõtmisel 3. RKTKo 3-2-1-134-12, p 18 – PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine 4. RKTKo 3-2-1-61-13 p 15 – VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata 5. RKTKo 3-2-1-43-17 p 16, 17 – loovutuse kehtivaks lugemine, uue võlausaldajaga tehtud tehingu kehtivaks lugemine Isikute paljusus: 6. RKTKo 3-2-1-56-02, p 24 – ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 7. RKTKo 3-2-1-75-05, p 17 – VÕS § 137 ja 138 kohaldamine 8. RKTKo 3-2-1-190-13, p 27 – nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 9. RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 10. RKTKo 3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited 11. RKTKo 3-2-1-46-17, p 16, 31 –kinnistu üleandmiskohustuse täitmine ja vastutus rikkumise
kasutav isik kahju eest, mida esimene põhjustab õigusvastaselt? 74. Mis eelduste olemasolul vastutab käsundiandja või tellija tema ülesannet täitva käsundisaaja või töövõtja õigusvastaselt tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse järgi? 75. Missuguste aluste olemasolu korral ja missuguses ulatuses vastutab töötaja oma tööülesannete täitmisel teistele isikutele (kellega ta ei ole lepingulises suhtes) kahju tekitamise korral? 76. Mis on kahju hüvitamise solidaarkohustuse tekkimise eeldused, kellelt, mida ja kui suures ulatuses on kannatanul sellise kohustuse korral õigus kahju hüvitamist nõuda ja missugused nõuded, kelle vastu ja missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul? 77. Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvitamist? 78. Mida tähendab asja kaotsiminek ja hävimine võlaõigusseaduse järgi ning kellel, mis liiki
solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist. Negatiivne võlatunistus (2) Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Mida tähendab kokkulangemine? (1) Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe.
Kui töötaja oma tööül täites paneb toime delikti või täidab selle eeldused, siis pmst vastutab ka III isiku ees. Seda hoolimata asjaolust, et samal ajal vastutab ka tema tööandja. III isiku suhtes on TA ja T solidaarvõlgnikud. Sisesuhtes jaguneb vastutus eraldi. Nt tahtliku puhul võib T vastutada 100%, muudel juhtudel piiratud ja kohus saab diskretsiooni alusel teha õiglase otsuse, millises ulatuses töötaja vastutama peaks. 76. Mis on kahju hüvitamise solidaarkohustuse tekkimise eeldused, kellelt, mida ja kui suures ulatuses on kannatanul sellise kohustuse korral õigus kahju hüvitamist nõuda ja missugused nõuded, kelle vastu ja missuguses ulatuses on sellise solidaarkohustuse täitnud isikul? Võib tekkida erinevatel alustel, nt kahju ühised põhjustajad, teise isiku eest vastutamisel, kindlustussüst puhul ka. § 69 ja § 137 regul. A, B ja C solidaarvõlgnikud D ees ja A hüvitab kogu kahju,
2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt. Teistsuguse õigusliku tagajärje saavutamise tahe peab olema lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena). VÕSis on ette nähtud solidaarkohustuse tekkimine, kui võlgnik peab tagama teise isiku esmase kohustuse täitmist (nt ettevõtte võõrandamisel VÕS § 183 lg 1, kohustusega ühinemisel VÕS § 178 lg 4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut
2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt. Teistsuguse õigusliku tagajärje saavutamise tahe peab olema lepingus väljendatud (pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuses osa- või ühisvõlgnikena). VÕSis on ette nähtud solidaarkohustuse tekkimine, kui võlgnik peab tagama teise isiku esmase kohustuse täitmist (nt ettevõtte võõrandamisel VÕS § 183 lg 1, kohustusega ühinemisel VÕS § 178 lg 4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut
kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 lg 2 kohaselt, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. See tähendab, et ka VÕS §-le 170 vastupidises olukorras tuleb eelistada võlgniku kaitset uue võlausaldaja huvidele.“ Isikute paljusus: RKTKo 3-2-1-56-02, p 24 – ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine Asjaolud: OÜ Murbaran hagi AS Remet ja OÜ Stenhus vastu kohustuste täitmisele sundimiseks ja kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: 61 RK: „Vastutuse muude eelduste olemasolu korral tuleb selgelt tuvastamata vastutuse jagunemise korral mitme isiku vahel kohaldada osavastutust ja nõuda kummaltki kostjalt
Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees (PKS § 33) Üldjuhul lahusvara ja pool ühisvara 18 Erandina lahusvara ja kogu ühisvara Seadusest tulenev solidaarkohustus: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Ühisvaraga tehtud tehing (PKS § 29 lg 4) Lepingust tulenev vastutus: Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga: Solidaarkohustuse võtmise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 2) (Kogu) abikaasade varaga vastutamise kokkulepe (PKS § 33 lg 1 p 3) Ühisvara jagamine Ühisvara jagamise aeg: Üksnes varasuhte lõpp, v.a Pankrotimenetlus (PankrS §122), täitemenetlus (TMS §14lg2),
konkreetsel abikaasal või sõltub see varasuhtest? PKS §-st 19 tuleneb, et abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste eest niivõrd, kuivõrd abikaasa saab teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. PKS § 33 sätestab millal ja kuidas abikaasad vastutavad kolmandate isikute ees. PKS § 33 lg 1 p 2 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest. Juhul, kui Liina ja Martin oleksid mõlemad osaühingu juhatuse liikmeks, oleks nende osaühingu juhatuse liikmena tehtud tehingutest tulenev vastutus solidaarkohustusena käsitletav. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-77-12 p 14 sätestab, et juhul, kui osaühingu osa kuulub abikaasade ühisvara hulka , siis on iseenesest õige see, et abikaasad saavad teostada osast tulenevaid õigusi ja kohustusi varaühisuse suhtest tulenevalt üldjuhul üksnes ühiselt (PKS § 28 lg 1)
o kõigilt võlgnikelt ühiselt o või igaühelt o või mõnelt neist eraldi - kohustuse osaline või täielik täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt vabastab täitmise kohustusest vastavas ulatuses ka ülejäänud solidaarvõlgnikud - solidaarvõlgnike vastuväited: § 67 - asjaolude kehtivus solidaarvõlgnike suhtes: § 68 Solidaarvõlgnike omavahelised suhted - legaaltsessioon: solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (§69 lg 2) regressi ehk tagasinõue - regressinõudega saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ülejäänud võlgnikelt põhimõtteliselt nõuda sama, mida saanuks nendelt nõuda võlausaldaja, sest toimub nõude üleminek seaduse alusel, mis ei muuda vastava nõude sisu - eeldatakse, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades (§69 lg
4. 3-2-1-124-07, p 13, 14 nõude loovutamine 5. 3-2-1-55-09, p 10 I lõige, 3-2-1-35-09, p 15 kujundusõigused lepingu ülevõtmisel 6. 3-2-1-129-11, p 11 ettevõtte üleminek 7. 3-2-1-134-12, p 18 PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine 8. 3-2-1-61-13 p 15 VÕS §166 võimaldab loovutada kõrvalnõudeid ilma põhinõuet üle andmata Isikute paljusus: 9. 3-2-1-56-02, p 24 ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine; 10. 3-2-1-75-05, p 17 VÕS § 137 ja 138 kohaldamine 11. 3-2-1-77-05, p 12 solidaarvõla sissenõudmine, 3-2-1-128-10, p 10 solidaarvõlgnike sisesuhe 12. 3-2-1-190-13, p 27 nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu 13. 3-2-1-11-15, p 14 solidaarvõlausaldaja õigus kasutada nõuet sisesuhtes 14. 3-2-1-29-14, p 19-21 tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega 15
annaabi.ee 
