Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C
A-vitamiini sisalduse järgi on tomat paigutatud 16. kohale, C-vitamiini hulga järgi 13. kohale, aga mõlemate nende vitamiinide allikana on tomat tähtsuselt aedviljade hulgas 3. kohal, sest statistiliste andmete järgi sööb USAs iga elanik aastas umbes 40 kg tomateid. Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Alamklass: Asteridae Selts: Maavitsalaadsed Solanales Sugukond: Maavitsalised Solanaceae Perekond: Tomat Solanum Liik: Tomat Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat#V.C3.A4lislingid http://www.terviseleht.ee/200041/41_tomat.php
Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin
5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges Ladinakeelne nimetus: Coleus x blumei Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/Dg6SJf 11. Nimi: Harilik kosmos Ladinakeelne nimetus: Cosmos bipinnatus Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo.gl/6yr5wp 12. Nimi: Hõbepael Ladinakeelne nimetus: Dichondra
SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum)
Manustamisviisid Suuline Süst Väike uurimistöö on keskendunud küünalal (anal või tupe sisestamise) manustamisviis, tuntud ka kui "kõrvaldamine" Miks on kahjulik? Kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse Mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks Nikotiin Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel
Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke.
1) TA on kompleksina, raviefekti ei saa täpselt prognoosida 2) TA sisaldus on varieeruv, raviefekt pole alati kindel 3) Peale TA koostises on ka kõrvaaineid, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid. 18. L-hüostsüamiin a) mis aineterühma kuulub b) mis sugukonna taimedes see aine looduslikult esineb c) mille poolest erinevad omavahel L-hüostsüamiin ja aptropiin d) milles seisneb aine peamine farmakoloogiline toime? a) tropaanalkaloidid b) Solanaceae maavitsaliste sugukond c) L-hüostsüamiin on optiliselt aktiivne, pöörav valguse tasapinda vasakule, atropiin pöördub valgust paremale. d) Spasmolüütilise toimega 19. Limaained sisaldavad ravimtaimed (2), mida rögalahtistava toime tõttu kasutatakse ülemiste hing. Teede katarride raviks a)taimede nimetuse ladina keeles b) droog? 1) Harili altee Althaea officinalis radix 2) Paiseleht Tussilago farfara - folium 20
astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed Aia pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on pakkuda elavat õppematerjali, mida raamat ega internet ei võimalda ja tutvustada ravimtaimi meie külastajatele. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis-elulõng (Clematis
vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed
), liivatee (Thymus vulgaris) Sugukond Pedaliaceae seesamilased Sesamum indicum h.seesam Sugukond mailaselised Scrophulariaceae peamiselt rohttaimed Sug. Plantaginaceae teelehelised o p. Antirrhinum lõvilõug o Plantago media keskmine teeleht o p. Veronica mailane Selts Solanales Maavitsalaadsed Selts sisaldab kaht suuremat sugukonda, maavitsalised (Solanaceae) ja kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi Sugukond maavitsalised - Solanaceae rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult Õiekate: 5-tine, nii kroon kui tupp liitlehine Kroon: liitlehine, aktinomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar h
aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2 pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). 2013. aastal tehti juurde maitsetaimede peenrar kus praeguse seisuga kasvab 54 taksonit. Seal kasvavad nt paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana) ja magus lippia (Lippia dulcis). 9 2.11 Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias
oad jne. Võib-olla kui uurimused täpsustuvad võime leida, et värskelt röstitud kohvi joomine on kasulikum kui kolkunud või halvasti keedetud kohvi joomine. Loomulikult toimub värskelt valmistatud kohvis keemiliselt rohkem kui seisnud kohvis. Ja me võime teada saada kui palju kasulikke efekte äratab kofeiin ja milliseid keemilisi komponente on kohvis. Nikotiin Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse
· Vürtsid, maitseained jne on tehtud eeterlike õlide abil, mida taim toodab putukamürgiks (oregano, loorber, basiilik, rosmariin, piparnünt, salvei jne) Fenoolid · Teine suur metaboliitide klass. flavonoidid (suurim klass) antotsüaniin vastutavad värvi eest taimedes. Kaitseb UV eest. fütoaleksiin - tapab baktereid ja seeni, on osa indutseeritud kaitsest. Segab ära patogeeni metabolismi · medicarpin - alfalfa (Medicago sativa) · rishitin - tomatoes and potatoes (the Solanaceae family) · camalexin, Arabidopsis thaliana tanniin ligniin Tanniinid · veeslahustuvad flavonoidid taime vakuoolides. · Tanniinid on putukatele mürgised, sest nad seonduvad süljevalkudega ja seedetrakti ensüümidega (nt. trüpsiin) ja põhjustavad seedetrakti mittetoimimise. Putukad, kes tarbivad palju tanniine võtavad kaalus juurde ja siis surevad. · Tanniinid annavad ka punasele veinile oma eripärase maitse, sest viinamarja tanniinid
Ksüleem ja floeem paiknevad kõrvuti, floeem enamasti juhtkimbu välispinna pool, ksüleem aga seespool. Sagedaseim juhtkimbu tüüp; bikollateraalne juhtkimp. Floeem asetseb kahel pool ksüleemi. Esineb korvõieliste (Asteraceae), maavitsaliste (Solanaceae), kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) jt. sugukonnas; radiaalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad vaheldumisi. Radiaalne juhtkimp on iseloomulik juurtele. Enamasti ümbritseb juhtkimpu sklerenhüümist või kollenhümiseerunud
tippudes paiknevate emaka juhtkimpude vahelt läbib viljaliha nõrgemini või tugevamini märgatav piir sigimikust ja hüpantiumist tekkinud kudede vahel. Enamasti on igas sigimikupesas kaks seemet, harva vähem või rohkem. Pirni õunviljale on omane sklereiidide rohke esinemine. Mari (bacca) esineb näiteks maavitsalistel (Solanaceae). Tomati (Lycopersicon esculentum) kultuursortidel on mari moodustunud rohkem kui kahest viljalehest, kuigi maavitsalistele on iseloomulik kahe viljalehe esinemine. Kultuursortide viljalehtede rohkust põhjustab mitme õie
nõiarohi ja kastileeja – sugukonda soomukalised OROBANCHACEAE Sugukond teelehelised - Plantaginaceae Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum) - rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne - õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine - tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt vili:kuiv kupar v. lihakas mari tubakas, karumustikas e. belladonna, ogaõun
Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-hambaline, säilib viljade küljes
(ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes
pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid?????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes
annaabi.ee 
