Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine;
olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal sai Kristina oma suusatamise eest tunnustada lausa presidendilt endalt Arnold Rüütel kinnitas tema rinnale Valgetähe I klassi teenetemärgi. KRISTINA JA SUUSATAMINE Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu. Enne Kristina Smiguni Juuniorite MM'i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM'l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina
võitis 2 medalit- 15km vabatehnika sõidus hõbe ning 30km klassikalises pronks. Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti
Hooaeg 1999/2000 saavutas Kristina Smigun-Vähi maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes teise koha jäädes esimesest(Bente Skari'st)maha ainult 11 punkti. 1999 valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissportlaseks. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. 23.jaanuaril 2002 saabus Eesti suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12.detsemmbril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonist antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolset toimega hormooni 19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus oli sokeeritud. Kahtlusi dopinguproovi ehtsusest süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse. Eesti
Eesti Nais-Sprinterid Eestis on ainult 3 nais-sprinterit. Nad on: Ksenija Balta Maris Mägi Egle Uljas Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7
Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti. Selle tulemusega on ta Eesti kõigi aegade tabelis Larissa Netseporuki (6215) järel teisel kohal. Ksenija Balta isiklik rekord 60 meetri jooksus on 2010. aastal Tallinnas joostud 7.34. Eelmine rekord 7.40 pärineb 2008. aasta veebruaris Tallinna Spordihallis toimunud kergejõustiku BIG Kuldliigateiselt etapilt. Tunnustused 2006. aastal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha , 2009 esimese koha. 2010 oli ta aasta kergejõustiklane. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level
kunagi oma vigade eest vabandust ei palu. Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud. Tema maine on aga tükiks ajaks rikutud, sest tõde selgub sageli hiljem ja meedia kajastab oma vigu haruharva. Näiteks mõned aastat tagasi avalikustas meedia, et Kristiina Smiguni dopinguproov on positiivne. Siis järgnes süüdistuste laviin ja kuidas ta Eesti rahvast on alt vedanud. Hiljem dopingu B-proov näitas aga, et Kristiina ei kasutanud keelatud aineid ning sellega jutt tema ümbert ka haihtus ning meedia poolsed vabandused jäid tulemata. Ajakirjandus on väga konkurentsitihe. Alati võidab see meediakanal, kes uudise esimesena rahvani viib. Tõe välja selgitamiseks võidakse tänapäeval äärmusteni minna,
hoolitseda ning kellele toeks olla. Töö jääb sel puhul teisejärguliseks, kuna selle kõrvalt lihtsalt ei jätku piisavalt aega pere jaoks. Seega tihti leiab aset selline asjaolu, kus näiteks klassikokkutulekul on näha neid, kes tulevad kohale oma kallite autodega või siis kes tulevad koos oma lastega. On ka inimesi, kes üritavad teha mõlemat korraga. See aga nõuab väga suurt pühendumist nii perele kui tööle. Hea näitena võib tuua suusataja Kristina Smiguni. Ta nimelt suutis peale lapse sündimist tulla uuesti poodiumile. Paraku võib edukus olla petlik. Kui näha naabrimeest oma uue hinnalise autoga, siis tekib paratamatult mõte, et kui ta seda autot endale lubada saab, siis arvatavasti on ta edukas. Tänapäeval see pigem nii ei ole. On inimesi, kes üritavad näidata ennast edukana. Selle jaoks on nad kas võtnud pangalt suure laenu, mida nad tõenäoliselt tagasi maksta ei suuda või siis
Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu. Kõik need 3 aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub.Öeldes ise:''kõigil mu olümpiatel on midagi valesti läinud.'' Ometi aasta hiljem Torinos, läks ja tõi kulla koju
meistrivõistlused. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju.
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses.
Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud
aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Treener Anatoli Smiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks. Tõeks oli saanud jahmatav fakt: Eesti võitis murdmaarajalt sama palju kuldasid, kui kolm suurt Põhjala suusariiki Rootsi, Norra ja Soome kokku!
viga. Võistluse liidriks läks ameeriklanna Lindsey Jacobellis, kes juhtis sõitu väga kindlalt. Küll aga nägi ta kuldmedalit arvatavasti juba käeulatuses olevat, tegi viimasel hüppel publiku lõbustamiseks tarbetu triki, mis ebaõnnestus ning Jacobellis kukkus. Temast möödus Frieden, kes napsaski kuldmedali, Jacobellis sai hõbemedali ning kolmas oli kanadalanna Dominique Maltais. 27. veebruaril Torinost saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni võtsid Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip,
annaabi.ee 
