Keele püsimajäämine Maailmas on tuhandeid erinevaid keeli, kuid väljasuremisohust pole ükski neist kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki
21.sajandi noored • Riietus GANGSTER RIIETUS NAISTE VABAAJA RIIETUS • Soeng • Suhtlusportaalid • slängid
peaga, siis on kindel lootus, et mõnigi tugevam inimene teile peksa annab. Kõige lollim asja juures on see, et kõik need poksijad, tänavakaklejad ja idioodid arvavad, et nii elu käibki: ''Joon aga lõvilimonaadi ja söön kõrvale karukonservi'' Pärnu Hansa Gümnaasium Uurimistöö Interneti slängid Autor: Kristin Suvi Juhendaja: Tiiu Sarv 2011
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida. Ilusat emakeelepäeva!
Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes jääb mulje nagu meie riik ja keel oleks hukas. Mina aga arvan et meie keel teeb läbi arengut, mida teised keeled on juba varem teinud. Kuid ei saa välistada võimalust, et ühel päeval inglise keel saab ülemaailmseks keeleks.
Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe) Kuud, pühad, päevad jne väikse tähega: jaanipäev, võidupüha, tiigriaasta, valge metalltiigri aasta Keelkonnad, hõimud, keeled, rahvad väiksega: soomlased, portugallased, läänemeresoome keel Tähtkujud suure tähega Nimega auhinnad läbiva suure tähega (Maarjamaa Risti orden), aga Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega Sõidukid nagu ikka, slängid väikse tähega: Mercedes/mersu, Opel/peldik, BMW/bemm Perioodilised väljaanded läbiva suure tähega: Eesti Ekspress, Hea Laps, Kodu ja Aed Aastaringselt aastaringi. Väldi lt lõppu. Ära alusta lauset siduvate sõnade ühendiga (Kuid kui ta röövis...)
firmades, mainekamates ülikoolides üle kogu maailma. Eesti riigile mõjub see negatiivselt, sest kvalifitseeritud tööjõud suundub võõrsile, emakeele kõnelejaskond väheneb. Selle vältimiseks peaks riik pakkuma noortele paremaid võimalusi haridustee jätkamiseks, kas siis osalise õpingute maksmise või muu näol. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, kus ei puudu küll võõrapärased väljendid ja slängid, kuid siiski peidab endas erilist omapära. Võib-olla just eelnevalt nimetatud lisavadki meie keelele värvilisust ja kontraste. Emakeel ei ole meie suus hääbumas, armastame ja hoiame teda endiselt. Eesti keel on maailma mastaabis kõneldav vaid minimaalse protsendina kogu rahvastikust, aga see väike rahvaarv ei lase tal kustuda ning kannab seda põlvest põlve edasi.
tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi. Eesti keel ei ole vaene keel, on piisavalt sõnu enda väljendamiseks, miks kasutada võõrapäraseid väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle. Suureks mõjutajaks on tõusnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest
Meili ja MSN on suhteliselt sarnased. ,,Kuna MSN on kiirem, siis ongi tema eelis meilimise ees". Kuna MSN võib olla kogu aeg lahti, on seda ka mugavam kasutada. Mõned aastat tagasi veel, kui MSN nii populaarne ei olnud kasutatigi põhiliselt meilisuhtlust. MSN-i keel erineb eelkõige sellepärast teistest kirjaviisidest, et seal tehakse palju kirjavigu ning on ka palju lühendeid, et kiiremini kirjutada. Mõned kirjavead on meelega tehtud s.t seda, et on välja kujnunenud slängid, mida kõik teavad ning seetõttu on ka mugavam, lühem kirjutada. Kirjutamisel asendatakse osad tähed teistega. Ei kasutata kirjavahemärke, kaasaarvatud lauselõpumärke. Niisamuti kasutatakse ka inglisekeelseid väljendeid. Mõned on ka sellised sõnad või väljendid, millel on antud varjatud tähendus ja millest vaid teatud asjaosalised aru saavad. Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja: caux...ma sain korrax internetti..
(3p) Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) – see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. 10. Kuidas mängib maastik (nt mäestikud ja saared) keelte muutumisele kaasa? (2p) Kui inimesed elavad isoleeritult siis nende keel ei uuene, tekivad omad slängid ning keel sureb välja. 11. Mis on kõige keelerikkamad keelkonnad (kirjuta 4) maailmas, märgi ka ära, mitu keelt neis on. (4p) Läänemeresoome- 7 keelt, Volga-4 keelt, Samojeedi-6 keelt, Soome-Permi-4 keelt. 12. Kui palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? (1p) u 400 k eelt. 13. Uuri tabelit nr 1 lk 55 ja loe kõrvale teksti ning vasta järgmistele küsimustele: (2p) a) Mis meetodiga on määratud Uurali rahvaste algkodu?
motivatsioon ja võimekus · Oskused (Skills): töötajate ja liikmete tööalased kompetentsid ja oskused 11. Kirjeldage organisatsiooni vaadeldavat kultuuri Vaadeldav kultuur ja selle tegurid on nähtavad kõigile. Sinna alla kuuluvad põhiväärtused (kõrge töö kvaliteet, eetiline käitumine, sotsiaalne vastutus jne) ettevõtte välimus, töötajate välimus, viisakus, slängid ja zestid jne. Ühesõnaga kõik mis võib jääda kõrvaltvaatajale silma. 12.Mis iseloomustab tugevat ja positiivset organisatsioonikultuuri? Tugevas organisatsioonikultuuris on järgmised tunnused: · Organisatsiooniliikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi ja hoiakuid · Töötajatevaheline suhtlemine on lihtne · Töötajate vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega
see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja. Okey, see kõik võib olla very nice, aga minu arust peaks eestlasel jätkuma tahet oma keelt kultuuristamise sildi all mitte risustada. Eestis juurdub läänelik emantsipatsioonimudel, kus haritud ja edukad naised väldivad pereelu ja lapsi. Noored ihkavad ringi reisida, maailma näha ja huvitavaid inimesi kohata
lausevalik. 1. Ei tohi kirjutada enne, kui asi pole selge, muidu muutub tekst uduseks. 2. Uudis peab anda infot, mitte hinnaguid(uudise keel ei tohi kanda emotsioone, hinnanguid jne ning objektiivsusega seostuvad ka manipuleerimise probleemid). Sõna 1. Sõnu tuleb kasutada nende õiges tähenduses. 2. Kasutada tuleb kõige tavalisemaid igapäevaseid sõnu(ebasobivad sõnad on võõrsõnad, terminoloogia, murded, slängid jne). 3. Kasutada tuleb konkreetseid sõnu, mis räägivad täpselt asjast. Vältida tegema, panema, olema jne. 4. Sõnu tuleb kasutada otseses tähenduses ehk vältida kujundeid. 5. Tuleb vältida eufemisme – ebameeldivate sõnade asendamine meeldivatega. 6. Vältida palju sünonüüme. 7. Ettevaatlik olla umbmääraste sõnadega – üsna, õpris, suuresti, üldiselt jne. 8. Peab vältima klišeesid. 9
on hoogu juurde saanud proosa. Kui kunst oli selleks, et näidata idealistlikku maailma, siis realistlik kirjandus püüab näidata maailma sellisena nagu ta on. 2 kergemat definitsiooni: Ilukirjandus on kirjanduse ilusti kirjutatud osa (nt. Ajakirjandus ei ole kirjandus, seal puudub ilukategooria). Kirjandus, see on õiged sõnad, õiges järjekorras. TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses. Teatud hoolimatus Vana- Kreekas loodud esteetiliste vormide suhtes. Ilukirjandus on keele eriline kasutusviis. St, et kirjanduses kasutatakse ära keele mitmetähenduslikkust. Mingisugune sõna või väljend või tegelane või tegevusliik võib ilukirjanduslikus tekstis tähendada mitut asja. Kindlasti sõltub see lugejast, sündmustest. Keel ütleb midagi enamat, kui on kirjas. Ilukirjanduses on ühel sõnal rohkem tähendust, kui esialgu paistab
VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne.
Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks. Saksa laenud on nt aabits, kamm, kett ‘liikuvalt ühendatud lülide kogum’, kirss, kleit, laadung, naps, pirn, sahtel, sink, vürts * vene laenud - vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida- Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud. Laenude esmased vahendajad oli piiriäärsed elanikud, vene kaupmehed ja käsitöölised. 16. saj läks koos Pihkva maadega Vene riigi koosseisu osa eestlaste (st setude) alast ja jäi sinna kuni 1920. aastani. Tugevamaks muutus mõju 18.-19. sajandil, kui Eesti Vene tsaaririigi koosseisu kuulus. Võrreldes mõne muu laenurühmaga, on vene keele puhul oluline
Nt ,,Doktor Jekyll ja Mister Hyde" kus ühes tegelases oli galantne mees ja jälk roimar. Vahel võib vaadata mõnda kurjategijat kes on väga ilus aga tegi palju kurja. Naturalistid muutsid ka keelt. Keelemuutused on 18.sajandi lõpul sees, nt Goethe puhul kes kirjutas talupoegadest kes rääkisid teistsuguselt. Ka Wordsworth leidis et talupoegadest ei saa rääkida kõrgendatud keeles. naturalistid toovad sisse igasugused argood ja slängid. Sümbolism paljud estetistid tegelikult jooksid sümbolistlike autoritega kokku. Sümbolism tähendab seda et selle väljendamiseks mida öelda tahetakse kasutatakse omalaadset isiklikku sümboolikat mis on lugejale raskesti mõistetav. Sümbolistliku luule puhul on tõlgendus intuitiivne. Sümbolistliku luule raskestimõistetavuse tõttu on raske seda ilma kirjandusteaduseta tõlgendada. Samas ei ole sümbolism ka tervikuna nii mõistetamatu et aimamisi lugeja teosest aru ei saaks
annaabi.ee 
