Kõige selle tipuks on ebakindel kõnnak, pea- ja lihasvalud, häired urineerimisel. Püsivamad tagajärjed on väiksem une vajadus, isukaotus, ärrituvus, keskendumisvõime häired, kurnatus, rahutus, langenud seksuaaltung, kõne ja mälu häired. Südame- ja vereringehäiretest on tavalisemad südamerütmi häired, pulsi kiirenemine, vererõhu tõus, ajuverejooks ja rabandused. Mõnedel juhtudel isegi äkiline ning surmav südameatakk. Hirmu ja paanika hetked ning skisofreenilised haigused Sageli esineb juhtumied, kus eufooriline tunne, mis peaks saabuma pärast tableti sissevõtmist, asendub hoopiski rahutuse ning paanikahäiretega. See võib viia depressiooni ning suitsiitsete mõteteni. On avastatud, et juba pärast ühe ecstasy tableti tarbimist võivad tekkida tõsised depressiivsed meeleolud, mis lõppevad enesetapu või selle katsega. Selliste meeleolude põhjuseks on ajus kahjustunud serotoniini rakud, mis omavad depressiooni tekkimises olulist rolli.
vereliblede arvu järsult o Olansapiin o Kvetiapiin o Ziprasidoon – võib suurendada QT intervalli o Kasutatakse psühhootiliste häiretega patsientide hooldus/säilitusraviks (maintenance therapy) o Vähem (tõsiseid) kõrvalnähtusid o Kaasneb kaalutõus! Millal määrata? o Psühhootiliste häirete puhul (k.a. skisofreenilised häired) – kasutatake pikaajaliselt, seega eelistatakse atüüpilisi (vähem kõrvalnähtusid); o Akuutne agitatsioon – parim Halodol või Ziprasidoon o Sügav depressiivne häire või bipolaarne II häire – eelistatakse Apiprasooli o Basaal gangliaga seotud liikumishäired (nt Huntingtoni või Tourrette’i sündroom) Antidepressandid Suurendavad enamasti serotoniini kättesaadavust
Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e.kultuurimudeli teooria. Usa Ruth Benedict 1887-48. Boasi õpilane (ofc). Benedicti 3 kultuurimudelit 1) apollonlik-traditsioone armastavad, tuimad, kaalutletud, ei käitu impulsiivselt. 2) dionüüslik- ekstaatilised, paranoilised, impulsiivsed 3)iakchoslik-salapäratsevad, skisofreenilised (need Nietzsche nimetused, mille B sidus psühhoanalüüsiga, arvas et need tüübid igas ühiskonnas olemas, segunenud jne.) 7)Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead 1901-78 soorollid on õpitud, inimene sünnib puhta lehena, kuid kultuur kujundab ta olemuse, looduse roll pea olematu.
intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt 2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel, ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline. 3) iakchoslik mudel – dobude rahvas, elavad Melaneesias, Okeaanias, nad on salapäratsevad ja skisofreenilised. Mõistuse häält ei ole, kõik emotsioonide näol, kuid hullemad kui kwakiutlid. Teooria, millele Benedict põhineb, ongi laenatud psühhoanalüütikutelt, nt Friedrich Nichelt, kes on tuntud oma filosoofiaga. Tema lähenemine on lihtsustatud vaade maailmale, sest 3 psühholoogilist mudelit on ilmselgelt vähe ja kui nad segunevad siis pole ka ikka palju. ''Kultuurimudelid'' on enamvähem suht õõvastav. Nagu vaataks mingiks Westerne, keda miski ei koti.
Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid. 2) dionüüslik mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised, paranoilised, käituvad tunnete ajel. 3) iakchoslik mudelit esindavad dobu indiaanlased, kes elavad Indoneesias; salapäratsevad, skisofreenilised, kõik põhineb emotsioonidel (tänapäeva mõistes nn hullud). tuleneb indiviidi psühholoogilisest mudelist, mis tõstetakse kollektiivi tasandile Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Esimesi ettekandeid tegi soorollide erinevusest maailmas. Uuris murdeiga noorte saamist täiskasvanuks. Kas murdeea raskused on looduse poolt ette määratud või kultuuri poolt ette määratud (vanemad eeldavad, et on raske) selgus, et soorollid on kultuurilised looduse osa väike
Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased), · dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja paranoilised, kõik teod on ajendatud tunnetest) · iakcholik (Meloneesia Okeaanias, dobud, kes on emotsionaalse dominandiga, kuid samas salapäratsevad ja skisofreenilised) Nende mudelite aluse töötas välja Nietzsche. Tänapäeval ei peeta seda kultuuri mudeli teooriat väga pädevaks, toetub liiga kitsastele alustele ning kinnistab rahvaste stereotüpoliseerimist. Psühholoogiline antropoloogia- Margaret Mead. Tema jaoks oli tähtsaimad küsimused seotud soorollidega (kas looduse poolt antud või ühiskonnast tulenevad. Tema järeldus oli, et looduse roll on peaaegu olematu ning soorollid on inimeste poolt välja mõeldud ja rakendatud
3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas.
ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: · hullud · kriminaloidsed Hullud erinesid tavainimestest füüsiliselt, samas kui kriminoloidsetel oli seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. 19
selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: hullud ja kriminaloidsed. Hullud erinesid tavainimestest füüsiliselt, samas kui kriminoloidsetel oli seesmine suundumus kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi.
Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi kogemusi, on vastupidiselt nendele hoiakud ja ühiskondlik aktiivsus paranenud. Sellises seisundis on paljud inimesed näinud valgusolendeid, kuid mitte keegi ei ole ennast samastanud näiteks Jumalaga või Aleksander Suurega. Skisofreenilised nägemused on seosetud ja ilmuvad korduvalt, siis vastupidiselt nendele nähtustele on surmalähedased kogemused alati seostatud ja esinevad inimese kogu eluaja jooksul väga vähe kordi. Meditsiiniprofessorid on käsitlenud surmalähedasi kogemusi ka kui deliiriumi väga tugevat keemilise tasakaalu puudumist, mis on üldjuhul taanduv ja ei põhjusta püsivat ajukahjustust. Väga paljud surmalähedased kogemused esinevadki just siis kui aju ei saa hapnikku ja seega võib aju
Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi kogemusi, on vastupidiselt nendele hoiakud ja ühiskondlik aktiivsus paranenud. Sellises seisundis on paljud inimesed näinud valgusolendeid, kuid mitte keegi ei ole ennast samastanud näiteks Jumalaga või Aleksander Suurega. Skisofreenilised nägemused on seosetud ja ilmuvad korduvalt, siis vastupidiselt nendele nähtustele on surmalähedased kogemused alati seostatud ja esinevad inimese kogu eluaja jooksul väga vähe kordi. Meditsiiniprofessorid on käsitlenud surmalähedasi kogemusi ka kui deliiriumi väga tugevat keemilise tasakaalu puudumist, mis on üldjuhul taanduv ja ei põhjusta püsivat ajukahjustust. Väga paljud surmalähedased kogemused esinevadki just siis kui aju ei saa hapnikku ja seega võib aju
Sellised asjaolud muudavad haiguse ilmingu veelgi raskemaks ja paljud neist langevad sügavasse masendusse ehk depressiooni. Osa inimesi ei saa iseendaga hakkama ja seepärast pannaksegi nad hooldekodusesse. Kuid inimesed, kellel on olnud surmalähedasi kogemusi, on vastupidiselt nendele hoiakud ja ühiskondlik aktiivsus paranenud. Sellises seisundis on paljud inimesed näinud valgusolendeid, kuid mitte keegi ei ole ennast samastanud näiteks Jumalaga või Aleksander Suurega. Skisofreenilised nägemused on seosetud ja ilmuvad korduvalt, siis vastupidiselt nendele nähtustele on surmalähedased kogemused alati seostatud ja esinevad inimese kogu eluaja jooksul väga vähe kordi. Meditsiiniprofessorid on käsitlenud surmalähedasi kogemusi ka kui deliiriumi – väga tugevat keemilise tasakaalu puudumist, mis on üldjuhul taanduv ja ei põhjusta püsivat ajukahjustust. Väga paljud surmalähedased kogemused esinevadki just siis kui aju ei saa hapnikku ja seega võib aju
annaabi.ee 
