Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SketchUP presentatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiire, sketchup, vaate, entity, face, tööriistariba, teljestikeskpunkti, vaadet, liiguta, hiirt, tasapinnaline, lõpppunktustutada, malli, nuppe, orbit, shiftliki, axis, liigume, vajuta, pavlov, ruumiliste, laadida, versioon, helikopter, forumsäivitamine, mallid, avaneb, welcome, template, hakkad, väidsinasutajaliides, menüüd, nendestHaapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .............................
kartograafias jne. Vektorite kasutamine ei nõua arvutilt palju ressursse, objektide loomine ja muutmine on lihtne ning lõpptulemus on alati kena. Erinevad programmid salvestavad reeglina neid oma formaati ja on avatavad ainult kindlate programmidega. Jah võimalus on kõiksugu teisendused aga see ei pruugi tagada 100% samasugust. Vektorgraafika tarkvara Inkscape Serif DrawPlus CreativeDocs.NET Xara Xtreme Skencil Kolmemõõtmeline arvutitarkvara SketchUp Solid Edge Autodesk Maya, 3dsMax, AutoCAD jt Blender Lisalugemist http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutigraafika http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_graafika.pdf 8 03 - Photoshop - Tere Photoshop Teemad Kuna iga algus on raske, siis alustame programmi tööga nii algusest kui võimalik. Alustame programmi tutvustamisest, vaatame kus programmi
soovitud aken vedada sobivale ikoonile. Tööväli joonis 2-1 2.2 Info esitamine tööväljal. Teha valikuid, kuidas ekraanil infot näidatakse saab mitmest erinevast kohast. Samuti saab kasutada kujutise pööramiseks hiirt, erinevaid klahvikombinatsioone ning erinevaid lisaseadmeid. 2.2.1 Suurendamine vähendamine Kuna lintidel näidatav info hulk sõltub kasutatavast ekraani resolutsioonist, siis võib Home lindil olla valik Orient [joonis 2-2;a] ka hüpikmenüüna. Samuti on need valikud lindil View ning ka olekuribal (Status bar), kui seda ei ole ekraanilt peidetud. Tavaliselt tuleb olekuriba otsida ekraani alt parempoolsest nurgast [joonis 2-2;b].
· kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada
Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel sama toime mis ↵, näiteks objektivaliku lõpetamisel); Küsimus enesekontrolliks: Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune):
leida OSNAP / END abil: Vastame, et ringi keskpunkt asub mingi joone lõpus ja sisestame juhtsilbi END: Ülesanne II Tihend 21 Arvuti küsib: mille lõpus? : {punkt (roheline ruufuke) joone DE lõpu lähedal ehk punkti E lähedal} ↵ ja kui sinna on ilmunud punane ruuduke – lõpupunk vajutame hiire vasakpoolsele nupule, millega kinnistasime ringi keskpunkti asukoha ja sisestame ringi raadiuse Tulemus: A(235,185) C E D G B(235,65) F
Viimaseid saab siin valida järgmiste meetoditega: Crossing, CPolygon, Fence (nende kohta vt. käsust SELECT juhendi esimes osas), hiirega osutades ning tahu valimiseks tahu sisepunktile osutades. Käsu SOLIDEDIT vahendite käivitamiseks on otstarbekas kasutada ikoonilatti Solids Editing või rippmenüü Modify valikuga Solids Editing avanevat alammenüüd (mõlemas asukohas on 15 tegevusvõimalust). Käsul SOLIDEDIT on alltoodud valikud: · Face ühe (või korraga mitme) tahu modifitseerimine järgmiste võimalustega: Extrude "väljasurumine" nõutavale kaugusele või piki etteantud teerada (vrdl. käsuga EXTRUDE lk. 11); Move teisaldamine nõutavale kaugusele; Rotate pööramine ümber mingi telje; Offset paralleellüke nõutavale kaugusele või läbi nõutava punkti; Taper kitsendamine nõutava nurga võrra (vrdl. käsuga EXTRUDE lk. 11);
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine..................................................................................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta