TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest.
ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e. fossil on mistahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististest võib leida loomade skelette ja vulkaanilises tuhas on säilinud taimede rohelisi lehti. Evolutsiooni tõendid: -Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine -Fossilid e. kivistised -Mandunud elundid -Lähedaste liikide DNA ja kehavalkude sarnasus
moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel
Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette. Põletati, et haigused ei leviks. 3. Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed aeg, asustus , tegevusalad, inimene ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula. - u 7000 eKr hakkas levima raud, tööriistu tehti rauast. u 1000 eKr tekkisid esimesed riigid. Põllumajandus muutus tõhusamaks- rauast adraterad. Eesti jagunes n-ö kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa.
1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse ,,internatsionaalseks stiiliks" Selle stiili olid loonud W. Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki Internatsionaalse stiili kõrghoonete juures kasutati teraskarkassist ,,skelette", mis kaeti üleni klaasist kardinseintega L. Mies van der Rohe põhimõte oli ,,less is more", mis tähendas, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam, nt Seagram Building Stiili rakendati nii üksikhoonete puhul kui ka linnaehituses Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitektuurile Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana Orgaaniline stiil F Lloyd-Wright projekteeris peamiselt ühepereelamuid nn preeriamaju
kasutas keelt (kui mitte arvestada žeste). EVOLUTSIOONI TÕENDID PALEONTOLOOGIA Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Kivististeks ehk fossiilideks nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid: karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid ning elutegevuse jälgi: roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne. HOMOLOOGILISED ORGANID Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele. BIOGENEETILINE REEGEL Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased.
see end ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud aitavad kaamelit näljaaegadel. Ta tuleb hõlpsasti toime ka veeta, mahlakail õitsval kõrbeheinamaal võib ta joomata vastu pidada tervelt kolm nädalat. Üksküürkaamelite toiduvalik on äärmiselt mitmekesine, sisaldades laias valikus taimeliike, ka soolaseid ja ogalisi, võimeline luid sööma ja kuivanud skelette. Kaksküürkaamelid toituvad kõrrelistest, lehtedest ja põõsastest. (,,Loomad" David Burnie) 5 4. Metsikud ja kodustatud kaamelid Ainuke vana maailma metsik kaamellane on baktrian, kuigi nende arvukus on praeguseks kahanenud kõigest 1000-1200 isendit. Ta on pikem ja saledam kui kodustatud variant ning tal on kompaktsemad teravatipulised küürud. Kodustatud baktriani kasutatakse külmades
Ristumisbarjääri teke Geograafiline eraldatus Evolutsiooni tõendid Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja loomajäänuseid kivistisi ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate)
siis elasid ainult vanimad neist soolastes vetes, hilisemad eelistasid mageveekogusi (magestunud laguunid, järved). Arvatakse isegi, et mõned liigid võisid viibida lühiajaliselt veest väljas, õhu käes. Üldiselt olid kuni 20 cm pikad, kuid on leitud ka erandeid. Näiteks Saksamaalt on leitud 2,5 meetri pikkune lülijalgne, kes on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud. Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest, enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info) 10. Kalad 10.1 Rüükalad Rüükalad said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega. Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info) 10.2 Luukilbilised kalad
purdsetteid sisse ja selfide ahenemine. Juba 1-2 cm liivakihi ümberpaigutus on saatuslik kooslustele. Gondwana on aimus analoog kvaternaari jäätumisega kestuse pooles, taustsüsteem on näiliselt erinev. Devoni lõpu väljasuremin, 30 protsenti merelisi sugukondi suri välja. Käsijalgsed, korallid, trilobiidid, ammoniidid. Mõne grupi arengus mõõn (kihtpoorsed), kivistisi enam polnud, sest säilised vähesel hulgal kuskil. Rikkalikud kooslused asendusid vaestega. Karbonaadist skelette oli vähe, räniskelette enam. Löögi all oli troopika. Troopiliste riffide täielik kadumine. Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele. Muutused toimusid 3-4 miljoni aastaga. Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis. Selge külmhooneperiood, eelnes pikk jahenemine. See aga ei tinginud elustikus suuri muutuseid. Ulatus sama, mis ordoviitsiumis
(tänapäeva Venemaa) Põhja-Ameerikasse viimasel jääajal 20 000 - 40 000 aastat tagasi. Teine teooria, mis põhineb Thor Heyerdahl'i parveekspeditsioonil eelmisel sajandil, pakub välja, et migratsioon võis olla võimalik ka Vaikselt ning Atlandi ookeanilt. Esimene tõend inimtsivilisatsioonist ulatub arvatavasti aastasse 20 000 eKr Pikimachay Koopasse Ayacucho lähistel, kus esimeste nomaadide jäänuseid ning ka inimeste ja loomade skelette ning kivist tööriistu on leitud. Kiviterasid, jahinuge, inimjäänuseid ning koopamaalinguid on leitud ka Paijan'ist, La Libertad'ist, Guitarrero'st, Ancash'ist, Lauricocha'st, Huanuco'st, Telarmachay'st ning Junin'ist. Need kultuurid hakkasid arvatavasti kodustama kaamellasi (laamad, alpaka) ning cuys'e (merisiga) umbes aastal 7000 eKr ning hakkasid rajama väikeseid küttide-korilaste külasid umbes aastal 6000 eKr. Nomaadide hõimud käisid
ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud Sellel etapil hakkas hiidmanner jagunema. Kliima oli üsna soe. Kontinendi keskel olid kõige soojemad piirkonnad ning seal võisid olla ka kõige kõrgemad alad. Domineerisid hiidsisalikud. Saavutasid kõige suuremad mõõtmed. Kõige suuremad olid taimtoidulised, rahumeelsed. Nende skelette on leitud nt Kobi kõrbest. Üks sarnasus tänapäeva lindudega toidu seedimiseks oli pugu- neelasid kive, et seedimist lihtsustada. Hiidsisalikke nii maal kui vees. Dinosauruste jälgi on ka leitud nt vulkaanilise tuha pealt. Neid fossiile nimetatakse jälgfosiilideks ehk ......... Taimestikus levisid ka okaspuud. Uued sõnajalad, iselaadsed puud. Hiidsisalikud olid munejad. Juura ajastust on leitud tõelise linnu sarnane fossiil. Pärineb Saksamaalt lubjakarjäärist
võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised. Imetajad Küprose tuntumaid imetajaid on muflon, teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikult on leitud skelette, mis arvatakse kuuluvat kääbusjõehobule. Praeguseks on see loomaliik armutu kütimise tagajärjel kadunud. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu- ja veelinnud. Üks meeldivamaid vaatepilte avaneb siis, kui parv flamingosid jääb soolajärve veerde talvituma. Viimastel aastatel on nende arvukus kahanenud kunagiselt 18 000-lt umbes 3000-ni. Põhjus on
allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid: lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel hulgal mitmesuguste organismide skelette. Lubjakivid võivad tekkida mitmesugustes tingimustes - nii mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED Eesti asetseb Ida-Euroopa (Vene) platvormi loodeosas. Ida-Euroopa
Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 7060 k a tagasi. Idaaasiasse 50k a, euroopasse 4540 k a. Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt CroMagnoni koopast > kromanjoonlased , 40k a vanad. 5040k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus – hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon . Hakkas ilmuma kunst ☺. Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus
inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250-200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 70-60 k a tagasi. Ida-aasiasse 50k a, euroopasse 45-40 k a. --- Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast -> kromanjoonlased , 40k a vanad. 50-40k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon. Hakkas ilmuma kunst . --- Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide
W. Gropius ja ,,Bauhaus" , Le Corbusier ja ,, De Stijl" arhitektid. 3. Kus ja millistel asjaoludel said eelmises küsimuses puudutatud arhitektid oma ideed kõige täielikumalt ellu viia? Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki. 4. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. Kasutati teraskarkassist ,,skelette", milline kaeti üleni klaasist kardinseintega. 5. Seleta lahti L. Mies van de Rohe põhimõte ,,vähem on rohkem". See väljendab veendumust, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam. 6. Internatsionaalset stiili rakendati mitte ainult üksikhoonete kavandamisel, vaid ka linnaehituses. Miss oli selles pos. mis neg.? Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitetktuurile. Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. 7
2.Kes olid seda tüüpi arhitektuuri loojad Euroopas? W. Gropius ja „Bauhaus“ , Le Corbusier ja „ De Stijl“ arhitektid. 3.Kus ja millistel asjaoludel said eelmises küsimuses puudutatud arhitektid oma ideed kõige täielikumalt ellu viia? Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki. 4.Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. Kasutati teraskarkassist „skelette“, milline kaeti üleni klaasist kardinseintega. 5.Seleta lahti L. Mies van de Rohe põhimõte „vähem on rohkem“. See väljendab veendumust, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam. 6.Internatsionnalset stiili rakendati mitte ainult üksikhoonete kavandamisel, vaid ka linnaehituses. Miss oli selles positiivne, mis negatiivne? Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitetktuurile. Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. 7
Euroopas olid nad 40k aastat tagasi, Ameerikas 15-35k aastat tagasi. Geneetikaga tegeleval Svante Pääbol õnnestus 1985 aastal 2400 aastasest egiptuse muumiast DNA kätte saada. Eurooplaste geenides olevat teatud marker, mis on iseloomulik neandertaallastele. Kaasaegse inimese genoomis pärineb 1-4% neandertaallaselt. Juba neandertaalnaised värvisid ennast. Kollane, punane ja must muutusid väga ahvatlevaks. 2003 avastati Florese saarelt (Jaava saar) homo floresiensise skelette ja tööriistu. Nad olid väga väikest kasvu, keskmine pikkus oli 1m. Ka kolju oli neil palju väiksem kui teistel. Vanimad luud on 800k aastat vanad, noorimad 12k. Vulkaan purskas need toredad kääbused surid. Florese asulapaikadest on leitud keeruka kujuga tööriistu. Paar aastat tagasi leiti Siberist Altai mäestikust veel teistsuguseid inimesi, kes olid 30k aastat vanad. Luukillust saadud DNA ei kuulu tänapäeva inimesele, kromanjoonlasele ega neandertaallasele. Siberi
2007. a kuulutati ta maailma 100 mõjukama teadlase hulka. Ta leidi, et eurooplaste geenides on neandertaallastele iseloomulikke jooni. Leidis, et on olnud suhteid kreooni meeste ja neandertaallaste naiste vahel. Kaasaaegse inimese kujunemise lugu on viimaste aastate jooksul keerulisemaks muutunud, sest kaasaaegse inimesega kõrvuti on teised liigid maailm eri paigus. Nt homo floresiensis, avastati 2003. aastal Jaava saarest idapool Florese saarest vanu tööriistu ja inimese skelette, kelle keskmine pikkus oli 1 m ja kolju oli tunuvalt väiksem. Kõige vanemad luud on umbes 800 000 aastat vanad, nooremad 12 000 a vanad. Nad ei surnud lihtsalt välja, vaid vulkaanipurske tagajärjel hävis kogu elusloodus, ka homo floresiensis. Nende juurest on leitud ka keerukaid tööriistu, seega olid võrreldavad kreoonlastega. Paar aastat tagasi avastati veel üks koos inimesega eksisteerinud inimliik. Ühest asulast leiti luustikke, kuid need
annaabi.ee 
