Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu, õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde (abaluu, rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,) Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi. Peale selle annavad lihased kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja aitavad säilitada kehatemperatuuri. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus
4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga
j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt SILELIHASED - silelihasrakkudest, talitlevad tahtest s�ltumata, t�mbuvad kokku aeglaselt, ei v�si v�ga kiiresti Lihased peavad t��tama paarikaupa. �ks l�heneb, siis teine pikeneb. Lihas t�mbub kokku ajust saabunud n�rvierutuse t�ttu. Lihasrakud saavad energiat gl�koosi ja rasvade koostisosi l�hustades. Inimesel on u 400 skeletilihast, mille v�ib jaotada pea-, kere- ja j�semete lihasteks. Lihased v�sivad hapnikupuuduse t�ttu, lihaste kokkut�mbumise kiirusest, sagedusest ja koormusest, sundasendist. Treenides paraneb lihaste verevarustus, treenimata j��vad hapnikupuudusesse.
fosfataasi aktiivsus on kõrge ning ATF-aasi aktiivsus on madal. Esimese rühma kuuluvad pidevalt funktsioneerivad kiud. Valged kiud ehk kiired lihaskiud ehk II tüüpi lihaskiud on kiired glükolüütilised, nende müoglobiinisisaldus on väike. Valgetes kiududes on müofibrille palju, fostorülaasi ja ATF-aasi aktiivsus on kõrged. Teise tüübi kiude on vähe, kuid need on kohanenud ühekordseks kiireks ja jõuliseks liigutuseks. Skeletilihase biomehhaanika Vaadeldes skeletilihast kui biomehaanilist aspekti, saame teada, et skeletilihasel kui organil on kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja
temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine. · Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv lihas tõmbab kõõlust, mis tõmbab luud, millele ta kinnitub, põhjustades luu liikumise. Mida rohkem lihasrakke kokku tõmbub, seda suurem on lihaste jõud · Skeletilihased moodustavad ligi 40% täiskasvanu kehamassist, inimesel on umbes 400 skeletilihast, mida jaotatakse pea- (mälumis- ja miimilised lihased, mälumislihaste abil peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape) ja tagajärjeks on lihasevalu · Kuju järgi eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige
Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab 1) lihasrakkude ATPst, sellest jätkub mõnekümneks sekundiks; 2) glükoosi lõhustamisest, milleks on rakus vaja glükoosi ja hapnikku; 3) lihastes oleva glükogeeni (glükoosi tagavara) lõhustamisest;
Vastupidavustreeninguga on võimalik "kokku hoida" ligikaudu 20 000 südamelööki päevas ja vähendada riski haigustele. 49) Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid
tekib piimhape, mis annab tunda lihasvaluna. Lihasevalu võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Lihased koosnevad kimpudest ja kinnituvad luudele kõõlustega. Inimese kehas on umbes 400 skeletilihast. Pikim on ees reiel asuv rätseplihas ja suurim on suur tuharalihas tagumikul. Väikseimad on silmaliigutajad lihased. Selleks et luustik oleks tugev ja rüht hea, tuleb lihaseid treenida. Treenimiseks sobib sportimine ja kerge
3.silelihased-koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad nt seedekulgla, põie ja veresoonte seintes, talitlevad tahtest sõltumata, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased. Kõõlus- sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Mida tugevamini on arenenud lihased seda tugevamaks muutub ka luustik. 2.vereringeelundkond-veresooned on torujad elundid, mida mööda liigub veri. Veresoonkond koosneb- 1.)arterid-viivad vere südamest kehasse (arteriaalse ehk hapnikurikka vere). Seinad paksemad ja elastsemad. Veri liigub südame ja veresoonte korrapärase kokkutõmbumise tõttu. Veri liigub kiiresti. 2
puute-, valu- ja termosensoreilt. Tähtsamateks alanevateks juhteteedeks on püramiidsüsteem ja mittepüramiidsüsteem. Püramiidsüsteemi mood suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad pklikaju piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Mittepüramiidsüsteemi alanevad juhteteed seovad ühte osa ajukoorealuseid e subkortikaalseid tuumasid peaajunärvide tuumade nind seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega. Tähtsamad neist on: 1)punatuuma- seljaaju kulgla 2) külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsjooni-seljaaju kulgla 3) esiku-seljaaju kulgla 4) katendi-seljaaju kulgla. Mittepüramiidsüsteemi kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi
müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas - Üksik tsentraalselt paiknev tuum - Mittevöödilised, tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes
) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaaju eesmised e. motoorsed ja tagumised e. sensoorsed juured. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve. Seljaaju reflektoorne talitlus :
liigesepinda võimaldavad liikumist kahe telje sihis Liikumisel ei sobitu kõik liigesepinnad nii hästi, et oleks võimalik üksnes puhtalt libiseda; tegelikkuses toimub pidev veere-libistusliikumine, mis väljendub kõige selgemini põlveliigese töös. 3.1.3.Lihased Liikumisaparaadi lihastik ehk muskulatuur võimaldab koos luude ja liigestega inimkeha püsti hoida ja sooritada väga mitmekesiseid liigutusi. Inimese kehas võib eristada umbes 400 skeletilihast. Iga lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest. Neid seob üheks tervikuks vähemal määral veniv lihaspaun (fascia). Skeletilihased moodustavad 40% täiskasvanu kehamassist. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, mis koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb keskosas lihasrakkudest ja algus- ning lõpposas kõõlustest. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele
annaabi.ee 
