3) 15. Millal rajati Eestisse esimene raudtee, milliseid muudatusi tõi kaasa raudtee areng? 1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks) 17
õigeusu kirikuid, osad eestlased pooldasid venestumist. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Valitsevateks tööstusharudeks said tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Tekstiilitööstuse ettevõtted: Kreenholm Narvas, Balti manufaktuur Tallinnas. Tallinn kujunes peamiseks sisseveosadamaks, Pärnu väjaveo sadamaks. Vagunitehased Tallinas Dvigatel, elektrimasintehas: Volta. Paberitööstus: Tallinn, Räpina, ,,Waldrof" Pärnus, Kohila ja Türi. Miks hakati looma ühistuid? Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid.
1870 valmiss Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi ühendav Balti raudtee . 20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused . Tln oli sisseveosadamaks. Pärnu oli väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linlased vajasit järjest rohkem tarbekaupu ja toitaineid. 4. Poliitiline elu 20. sajandi alguses. Tõnisson ja ,,Postimehe" ringkond (Kitzberg, Jürgenstein, Põld, Kallas) eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus;
tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust? Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Avardusid kaubavahetuse võimalused. Suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn sai oluliseks sisseveosadamaks, saabusid kaubad Euroopast masinad, keemiatööted. Peamine väljaveosadam oli Pärnu vilja, lina, puitu. Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna
väike põllemeeste kiht. Tegeleti maamoonakatena, sulastena või tööstustöölistena. Tööstuse areng 19. sajandil, raudtee tähtsus; Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva. Tööstusharud: tekstiilitööstus, paberitööstus Kundas, tsemenditehas Aseris Majanduse arengule aitas kaasa raudteede rajamine. Esimene raudtee rajati 1870. aastal, marsuudil Tallinnast ---> Peterburi. Arenes ka laevandus: Tallinn kujunes sisseveosadamaks Pärnu väljaveosadamaks Toimus kiire linnastumine. Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng; Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas
Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendus Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn on oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas
Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.1900-1903 tabas venemaad majanduskriis, mis vähendas arengutempot, kuid juba sajandi teisel kümnendil järgnes veelgi hoogsam tõus, mida soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. 1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule. Kaubanduses jäi Tallinn tähtsaimaks sisseveosadamaks. Väljaveosadamaks kujunes Pärnu. Veelgi arenes sisekaubandus. Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890
Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus) Estofiilide tegevus Talude päriseksostmine
-Tööstuse kiire areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata eriti Eesti enese vajadusi ja võimalusi. -Sisse tuli vedada nii tooraineid, seadmeid ja kütust kui ka tööjõudu, samas läks enamik valmistoodangust Venemaa turule. Kaubandus -Raudteede ehitamine oli oluliseks teguriks välis ja transiitkaubanduse arenemisel. -Eriti suur kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. -Tallinn jäi tähtsamaks sisseveosadamaks endiselt,kuhu saabusid Euroopast masinad, keemiatooted ja kivisüsi nii Eesti kui ka Venemaa tarbeks. -Olulisemaks väljaveosadamaks kujunes Pärnus, mille kaudu läks Lääne-Euroopa turgudele Eesti vili, lina ja puit. -Veelgi enam arenes sisekaubandus. -Maaelanikud ostsid uusi põllutööriistu, vabrikurõivad ja- jalatsid tõrjusid välja senini domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine
Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest
Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks. Eestist kujunes ka paberitootmiskeskus. Majanduslikule arengule aitas kaasa ka raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit, Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteid loodi ka Eesti sees, nii et 20. sajandi alguseks oli kõikidel linnadel raudteeühendus (v.a Kuressaare loomulikult). Raudteede rajamine avardas kaubavahetuse võimalused, ka sisekaubandust. Tallinnast sai oluliseks sisseveosadamaks, Pärnust sai väljaveosadam. Tööstuse kiire areng ja kaubavahetuse võimalikkus tõid endaga kaasa ka linnastumise. 20. sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suuremad neist Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga). Kui 19. sajandi I poolel olid linnades ülekaalus sakslased, siis II olid juba eestlased. 1877. aastast hakkas kehtima linnades Vene linnaseadus, mis linnavalitsemiskorda muutis. Siiski olid eestlased õiguslikult teisejärgulised,
sai väga tugeva hoobi, suur hulk neist suleti, viina hakati müüma ainult nn viinamüügipoodidest. Väliskaubandus- Vene keskvõimu majanduspoliitika oli väga protektsiolistlik- kõrged imporditollid, euroopa omadest oluliselt kõrgemad. Senisest tunduvalt kiirem areng toimus 19 sajandi viimasel kolmandikul. Eesti alall oli võtmetähtsusega Tallina-Peterburi raudteeliini avamine 1870- hüppeliselt kasvas Tallinna linna tähtsus sisseveosadaman- tallinn mutuus vene impeeriumis 3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel. Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa, tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda. Rahandus- Käibel olid nii paberrahad kui mündid. Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati
annaabi.ee 
