XLA1 Sõnageneraator. Selleks, et testida läbi kõik olekud, on vaja sõnageneraatorit, (Word Generator), mis genereerib 6 biti (tegemine on kahe arvude liitmisega, kus iga arv kahendsüsteemis koosneb 3 bitist) kõikides võimalikkes variantides (26=6410=0...6310=000000...1111112). Esimesed 3 väljundsignaali lähevad summatorite A sisenditesse ja ülejäänud 3 B sisenditesse. Joonis 2. Sõnageneraator Loogikaanalüsaator. Joonis 3. Loogikaanalüsaator Järeldus. Kuna oli vaja 3 järgulised kahendarvud liita, valisin kolm summatorelemente. Esimene summaatori sisendid võivad olla ainult andmed, mis on genereeritud sõnageneraatoriga, sest esimesse summatorisse ei tule liita nooremate järkude ülekannet. Seepärast esimeseks summatoriks valisin poolsummaatorit .
loogikaahel? V: E 8) Joonisel kujutatud prioriteedikoodri sisendisse antakse signaal x1x2x3x4 = 0010. Milline on signaal (f1f2) koodri väljundis? V: 1 9) Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? V: {NING; VÕI; EI}, {NING-EI}, {EI-EGA} 3.test Järjendloogikaahelad 1) Millistel joonistel on kujutatud D-trigeri loogikaskeem? V: B, E 2) Millistel joonistel on kujutatud T-trigeri loogikaskeem? V: C 3) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111000 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111100 4) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11110011 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111001
Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine.
• Kõik andmed läbivad loogika (eriti viivitus element tüüpi flip-flops) ühe takti jooksul. • Viivitused on alati kontrollitud registrite poolt mitte kombinatoorloogika poolt. • Ükski signaal, mis on komb. loogika poolt genereeritud, ei saa otse tagasi minna samasse komb. loogikasse kui ta ei ole enne läbinud registrit. • Takte ei saa lasta läbi väratite. Takt signaalid peavad minema otse registrite takt signaali sisenditesse ilma läbimata kombinatoorloogikat. • Andme signaalid peavad minema ainult kombinatoorloogikasse või registrite andmete sisenditesse. 22. Mis on gate count ja kuidas käib gate count FPGA puhul? Gate count – mõiste pärineb ASIC tehnoloogiast, kus disain on lõpus taandatud lihtsaimate elementideni – NAND, NOR, puhvrid ja inverterid. Nende koguarvu saab kokku lugeda ja öelda, kui suur on gate count. FPGA puhul loetakse kokku suurte loogikaplokkide
Ühist sisendit tähistatakse tähega D (data, delay). D-triger töötab vastavalt loogikafunktsioonile Q(t +1)= D(t). 6.8 JK-triger JK-trigerid on lihtsate täiendustega muudetavad nii seade-, loendus- kui ka andmesisenditega trigeriteks. Sisendid J (jump) ja K (key) vastavad sisenditele S ja R, s.t signaal 1 sisendis J viib trigeri olekusse 1 ning signaal 1 sisendis K olekusse 0 sõlutumata sellest, mis olekus triger varem oli. Erinevalt RS-trigerist võib JK-trigeri sisenditesse J ja K anda korraga signaalid 1, mis muudab trigeri oleku vastupidiseks. Seega toimib JK-triger niisugusel juhul nagu loendussisendiga T-triger. JK-triger toimib vastavalt loogikafunktsioonile 6.9 T-triger Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger realiseerib loogikafunktsiooni
35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus.
Nihkereg arvu, kumb on suurem, või on selle, võtma vastu käsu sisule
järgi jagunevad 2-ks 1) võimaldab teisendada infi hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv vastavad loogilised otsused,
asünkroonsed - salvestatakse järjestikuselt kujult paralleelsele B on b1b0, kui A
Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on kõrge ja vastavalt on ta väljund kõrge nivool, kui kõik sisendid on madalal nivool. Kahe sisendiga skeem koosneb neljast transistorist. 10. Asünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri
10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4.regull varras 5.amordipuks 6.kontramutter 7.regull mutter 8.vedru 9.tugiklots 10.tolmukaitse 11.mutter 12.tihend 13.alumine tihend 14.hammakas tugilaagriga 15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp Roolivõimu pump 1.paisupaak 2. mõõtevarras 3. kolb-möödavooli klapp 4. pumba labad 5. võll 6. rihmaratas Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga. Kolbmöödavooluklapi ehitus: 1. kolbmöödavooluklapp 2. gaas 3.drossel 4.õli väljumis ava kõrgrõhu torusse 5. kuul kaitse klapp 6. peale vool Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp. Möödavooluklapp on ühenduses pumba surve ruumiga. Mootori väntvõlli pöörlemise suurenemisega toimub otstel rõhkude vahe.
Kasutatav diood valitakse toodud sisenditele ei saa tekkida suuri negatiivseid pingeid, ning nende negatiivsete pingete vältimiseks valemite alusel, kusjuures tuleb arvestada, et paraleel piirikute korral on piiramis reziimis mitte 0 vaid ühendatakse sisenditesse kaitse dioodid (need kaitsedioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). umbes 0,7 volti, see on kasutatava dioodi päri pingelang. Sageli vajatakse ka 0st erinevat piiramis nivooga lülitusi. Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood, ta lühistab väljundi ja
sisenddioodidest ja takistist R1, mis moodustavad Sisend4 elemendi NING. Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6. Transistor transistor loogika TTL 3.6.1. TTL tööpõhimõte NING-EI +5V NING-EI +5V
sisenddioodidest ja takistist R1, mis moodustavad Sisend4 elemendi NING. Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6. Transistor transistor loogika TTL 3.6.1. TTL tööpõhimõte NING-EI +5V NING-EI +5V
esimesed astmed kus signaali amplituud on väike, ei vajagi nii kõrget toitepinget. Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.1.48). + C1 C 2 t Joon.1.48 Joon.1.49
Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne
loogikafunktsioonile Q (t + 1) = D (t ). (1.27) Universaalsed JK-trigerid on lihtsate täiendustega muudetavad nii seade-, loendus- kui ka andmesisenditega trigeriteks. Sisendid J (jump) ja K (key) vastavad sisenditele S ja R, s. t signaal 1 sisendis J viib trigeri olekusse 1 ning signaal 1 sisendis K olekusse 0 sõlutumata sellest, mis olekus triger varem oli. Erinevalt RS-trigerist võib JK-trigeri sisenditesse J ja K anda korraga signaalid 1, mis muudab trigeri oleku vastupidiseks. Seega toimib JK-triger niisugusel juhul nagu loendussisendiga T-triger. JK-triger toimib vastavalt loogika- funktsioonile Q (t +1) = K (t )Q (t ) ∨ J (t )K (t ) ∨ J (t )Q (t ) . (1.28) 1.3.2. Registrid Registriks nimetatakse trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa
Digitaalarvuti komponendid Register Salvestamine saab toimuda ajal, kui NING elementide DD1 DD3 sisendisse saabub laadimisimpulss. Elementide DD1 ja DD3 mõlemas sisendis on seega signaal 1 ehk ka nende elementide väljundites. 1 signaal on ka trigerite DD4 ja DD6 sisendites ja väljundites. Elementide DD2 ja DD5 väljundites on endiselt 0. Registrist lugemiseks tuleb anda lugemisimpulss NING elementide DD7 DD9 sisenditesse Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 99 instituut. Digitaalarvuti komponendid Register Lugemisimpulsi kestel on NING elementide DD7 ja DD9 mõlemas sisendis 1, mistõttu 1 signaal tekib ka nende väljundis. DD8 ei saa ümber lülituda ning tema väljundisse jääb 0. Trigeri väljundist saame sinna salvestatud sõna 1 0 1. Kuna trigerite olekud ei muutu, saab lugemist korrata.
Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00 >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud
Joonis 6.22. Toiteahela lahtisidestusfilter [4]. Teiseks, ent kulukamaks võimaluseks tagasisidet vältida on kasutada lõppastme jaoks eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika lülitustes. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumiste hetkedel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.6.23). Joonis 6.23. Nõelimpulsid digitaallülituste toiteahelates ja kondensaatoripaarid nende vältimiseks [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 45 Taolise nähtuse vältimiseks ühendatakse loogikalülituste toiteahelatesse teatud vahekauguste järel kondensaatorite paarid (joon. 6
Neumanni tsükliks. See tsükkel näitab käsu täitmist von Neumann tüüpi arvutis. Alustades käsukoodi laadimisest, saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse, modifitseeritakse käsuloenduri väärtus, et see sisaldaks järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud just konkreetse käsu täitmiseks. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsioonautomaat).
abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB
Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1
kahendarvud (nt Gray koodi loendur). Gray koodis on kõik järjestikused koodid naaberkoodid 7 ehk erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi loenduri moodul on alati 2n. loogikaskeemi saamiseks tuleb vaadelda argumentidena väljundite väärtust eelmisel taktil ja trigeri sisendite väärtusi (funktsioonid), mis tähendab, et sisenditesse saame väärtused ühetaktilise nihkega. Kahendkoodi ja Gray koodi vahel on seos, seega saab Gray koodi loenduri realiseerida ka kahendloenduri baasil. Gray koodi loendur ei ole kahendloendur, kuid tema moodul on võrdne 2n-ga. 2. Adresseerimisviisid. Vahetu adresseerimine – käsukoodi juurde kuulub kohe operand ise (mitte tema aadress). Programmi on kirjutatud konstant ja see laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud.
2) vastupidi · ALU ( Arithmetic-Logic Unit) Teostab aritmeetika ja loogikatehteid. Multipleksor valib vastavalt etteantud koodile ühe kindla funktsiooniga sisenditest ja suunab väljundisse. Selle lülituse alusel võib koostada mitmebitiseid mitmefunktsioonilisi aritmeetika-loogika-plokke. Aritmeetikatehete operandide ja tulemuste salvestamise jaoks on otstarbekas kasutada registreid ning suunamised registritest ALU sisenditesse ja ALU väljundist registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU väljundsignaale liitmisel või nihutamisel ülekandena kõrgeimast bitist tulevad CO (carry out) ja madalaimast bitist allapoole väljanihkuvad LSB-d (last significant bit) saab kasutada sisendsignaalidena CI (carry in) ja MSB (most significant bit) ALU töö samal sammul. Näiteks CO suunamisel CI-sse realiseerime ringülekande, LSB suunamisel MSB-sse toimub ringnihe jne
CS2 R1 RC1 CS1 Usis VT1 Rf Cf JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). t C1 C2 + JOONIS 7.29 JOONIS 7.30 Selle nähtuse vältimiseks ühendatakse loogikaplaatide toiteahelatesse teatud vahekauguste järel kondensaatorite paarid (joon.7.30), mis koosnevad ühest 104 elektrolüütkondensaatorist ja temaga paralleelselt olevast keraamilisest kondensaatorist
sis JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). + C C2 1 t JOONIS 7.29 JOONIS 7
annaabi.ee 
