Inge Org Kas terrorismil on tulevikku? Terrorism kui vägivald hirmu sisendamise eesmärgina. Et millegi vastu võidelda, tuleb see esmalt määratleda. Vägivalla kasutamine eesmärgiga sundida erinevaid isikuid, elanikkonnagruppe, organisatsioone jms hirmutamise teel millegi tegemisest loobuma või vastupidi, sundida neid midagi tegema, on ilmselt sama vana kui inimkond. Niimoodi on vägivalda kasutanud erinevad riigid ja valitsejad väga pikka aega. Sõna terrorism ise pärineb ladinakeelsest sõnast terrere, mis tähendab hirmutama
selle mõju inimesele, kuid see ei anna tegelikku definitsiooni. The Amercan Psycological Association (APA, Division 30) on 2003 aastal defineerinud hüpnoosi järgnevalt. Hüpnoos sisaldab tavaliselt sissejuhatavat selgitamist, mille käigus mõjutatavale räägitakse, mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui kasutatakse hüpnoosi, siis ühte inimest (subjekt) juhendatakse teise isiku (hüpnotiseerija) poolt, vastamaks sugestiooni põhjustatud muutustele subjektiivses kogemises, tajumise muutustes, tundlikkuses, emotsioonides, mõtlemises või käitumises. Inimene võib ka teha enesehüpnoosi, mis on hüpnotiseerimise protseduuri läbiviimine üksinda
peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. Vaimne vägivald võib avalduda ignoreerimise, vaikimise, ähvardamise, jälitamise, süstemaatilise kontrollimise, jälgimise, kirjavahetuse saladuse rikkumise, segamise, tülitamise, hirmutamise, sõimamise, laimamise, alandamise, kritiseerimise ja süüdistamise, manipuleerimise, sugereerimise (mingi halva omaduse nt laisk, rumal vmt sisendamise), armukadeduse, sotsiaalse isoleerimise, samuti laste kasutamisena vägivallavahendina, varalisse sõltuvusse seadmisena, liikumisvabaduse võt misena jm. Füüsiline vägivald teise isiku kehalise puutumatuse rikkumine tema alandamise ja valu ning kannatuste tekitamise eesmärgil; kaudne vägivald lähedaste või lemmiklooma peksmise või piinamise või tapmisena, mis on suunatud kannatanule püsivate psüühiliste kahjustuste tekitamisele.
vastuvõtmist juhendab, annab nõu Allikas: / 1, lk 20 / Mõned juhtide vanad oskused 13 · Jõulisus. Inimesi tuli sundida tegema seda, mille nad muidu oleksid ehk tegemata jätnud. · Nn. motiveerimisoskus. Piitsa ja prääniku, sisendamise ja manitsemise mõistlik kombineerimine olid juhi kaubamärgiks. · Enesekindlus. Vana stiili juhid ei tohtinud näidata mingit nõrkust või võhiklikkust, et mitte lasta oma alluvatel endast lihtsalt üle joosta. · Orienteeritus töö tulemustele ja majanduslikele resultaatidele. · Orienteeritus ülesannetele. Juhid jälgisid, et kõik oleksid kogu aeg hõivatud. Ei mingit lõdvestust ega seltskondlikkust.
temperamenditüübist. Flegmatik reageerib soovitusele inertselt, soovib selle üöe enne rahus järele mõelda. Koleeriku esmane reaktsioon kipub samuti olema kärsitult tõrjuv.Sangviinik võtab soovituse vastu uudishimulikult. Tundeline melanhoolik kaldub soovitustes nägema etteheiteid. Sugestioon(vnuwenie) Sugereerimisel püütakse toimida inimesele, kellele avaldatakse mõju,vahetult, emotsionaalselt, alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine
(EE 1995:88) reklaamipsühholoogia, -rakenduspsühholoogia haru, mis käsitleb reklaami loomist, korraldamist ja toimet. Uuritakse tarbijate hoiakuid ja nende muutumist, reklaamisõnumi tajumist, mäletamist ja tekkinud emotsioone, reklaami toime regulaatorit (väärtusi, elustiili ja sotsiaalseid norme), tarbija vajadusi ja motiive, reklaamitekstide keelekasutust ning inimeste psühholoogilise mõjutamise ( veenmise, sisendamise, nõustamise) seaduspärasusi. Reklaamipsühholoogiat rakendatakse majanduses, teabelevis ja propagandas. Ta seondub muuseas majandusteaduse, kaubanduspsühholoogia (tarbijapsühholoogia), sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja zurnalistikaga. (EE 1995:88-89) 5 1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID.
) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide sisendamise pärast võrdluses loodusega, aga ennekõike oma ligimestega" (Rousseau 1755 A Discourse of Inequality) Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud.
2) PET - positronide emissiooni tomograafia. 3) MEG - magnetoentsefalograafia. 4) EEG - aparatuuri abil saadud ärritussündmusega seotud aju biopotentsiaalide registreerimine. 5) ERP - aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see kaitseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. 32 Robert Cialdini «Mõju: Tänapäevase sisendamise uus psühholoogia» (1984). Walter Dill Scott «The psychology of advertising» (1908). H. L. Hollingworth «Advertising and sellind» (1913). Ch. von Hartungen «Psychologie der Reklame» (1921). John C. Maloney «The first 90 years of advertising research (1994, artikel). John O´Toole “The trouble with advertising”. Tina Lowrey «Psycholinguistic phenomena in marketing communications» (2006). David Ogilvy «Confessions of an advertising man» (1963). Arthur Blochi «Murphy seadus».
“Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon. Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi väärtuste ümberhindamine lõhub hierarhiat, mille tulemuseks on kunsti ja kirjanduse esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida
omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi. Sotsiaalne nõue omada ja nautida. Amour de soi asendatakse amour-propre'ga ehk olla hinnatud teiste poolt. 6 ,,Vaata teda, kes enne oli vaba ja sõltumatu, vähendatud lõputute uute soovide sisendamise pärast võrdluses loodusega, aga ennekõike oma ligimestega" (Rousseau 1755 A Discourse of Inequality) Rousseau jaoks on iga kultuuri ilming luksus, sellest tekib soov saamatu järele. (vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. ,,Teadused , kirjandus, kunst... lillevanikud raudvarbade ümber, mis inimiesi seaovad, surumas neis alla tõelise vabaduse tunnet, millesse nad sündinud olid, pannes neid oma orjust nautima ja tegemas neist, mida kutsutakse - tsiviliseeritud inimene"
G. TARDE (1843-1904) Sel ajal tekkis sotsiaalpsühholoogiline koolkond. leidis, et uurides ühiskonnateadusi, ei saa mööda minna psühholoogiast. Sotsioloogia on kollektiivne psühholoogia, ajudevaheline sotsioloogia. Ühiskonnateadused ja nende uurimine on võimalik sellepärast, et ühe inimese teadvuses sisalduvad elemendid, mida ta on võimeline edasi andam teistele ühiskonnaliikmetele. Inimeste suhtlemise teeb võimalikuks see, et nad matkivad üksteist, see toimub sugestsiooni ehk sisendamise kaudu, mida ta nimetas psühholoogiliseks nakatumiseks. Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega. Peamised protsessid: · Kordamine kui imiteerimine; matkimise seadused liikumine seestpoolt väljapoole, liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele kõigepealt tegeletakse enda ideedega; kõrgemalt madalamale kultuuri elemendid on pärit kõrgematel positsioonidel olevatelt isikutelt või paremini arenenud ühiskondadest.
Sel ajal tekkis sotsiaalpsühholoogiline koolkond. leidis, et uurides ühiskonnateadusi, ei saa mööda minna psühholoogiast. Sotsioloogia on kollektiivne psühholoogia, ajudevaheline sotsioloogia. Ühiskonnateadused ja nende uurimine on võimalik sellepärast, et ühe inimese teadvuses sisalduvad elemendid, mida ta on võimeline edasi andma teistele ühiskonnaliikmetele. Inimeste suhtlemise teeb võimalikuks see, et nad matkivad üksteist, see toimub sugestsiooni ehk sisendamise kaudu, mida ta nimetas psühholoogiliseks nakatumiseks. Sotsioloogias on võimalik tegeleda ainult korduvate nähtustega. Tarde väidab, et ükskõik, milline psühholoogia on võimalik ainult nii, et individuaalpsühholoogia sisaldab elemente, mida üks teadvus võib teisele üle anda, need teadvuse elemendid võivad oma vahel ühineda, moodustades tugevaid sotsiaalseid
annaabi.ee 
