Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekora...
Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park sellise pargi idee pärines Hiinast. Püüti jätta mulje vabast puutumata loodusest. Olid olemas grotid. Inglise pargistiili loojaks oli aiakunstnik ning arhitekt William Kent. Rokokoo arhitektuur on suunatud sisekujundusele. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju ebasümmeetrilisi ornamente, taimemotiividega
Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad. See-eest sisekujunduses olid paljud hooned lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullast, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne. Inkade ehitajad ja skulptorid olid alati elukutselised ja nende väljaõpetamine ja juhtimine allus otse, spetsiaalselt sellesse ametisse määratud, inkast ametnikule. Ehitustehniliselt ei kasutanud inkad paljusid Vanas Maailmas esimeste riikide ehitajate poolt
3 Valguslaed Valguslagedega on lihtne võimalus luua ruumis omapära või anda luksuslik ilme. Valguslagede opaalklaas on läbikumav saadaval erineva läbipaistvusastmega laeklaasid; võimalik ka mõningane värvivalik. Kuna valguslagesid on võimalik toota samas mõõdus tavaliste moodulplaatidega, siis on neid lihtne kasutada üksikplaatidena, andes seega sisekujundusele omapärase ja peene nüansi. Valguslaed jagunevad põhimõtteliselt kaheks: erikonstruktsioonil SKYLITE valguslaed ja tavalisel T kandesüsteemil FAVOR LITE valguslaed. Skylite valguslagedel on mitu erinevat standardkuju: Quartz, Topaz, Sapphire, Zircon. Samuti valmistame erikujulisi Skylite valguslagesid. Skylite valguslagede kohta loe täpsemalt Favor Lite valguslagede paigaldamiseks saab kasutada kõiki standardseid moodullagede
teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal.
Vara Kristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. Roomas olid võimalused hooneid ehitada ja alates 4.saj. võime rääkida varakristlikust arhidektuurist. Nad ehitasid maa alla katakombe oma usukommete täitmiseks ja alates 4.saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem. Välisvaade oli lihtne ja tavaliselt ilma tornita. Suurematel kirikutel oli 5 löövi. Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse. SÜRREALISM
välisilme palju kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia on Bütsantsi kunstile väga iseloomulik ehitis. Tähelepanuväärseks muudab selle kiriku see, et ta valmis vaid 5 aastaga ning ka asjaolu, et ta on kolmas omataoline Istanbulis on märkimisväärne. Kuidagi salapäraseks muudab selle kiriku tema ülisuur põhikuppel ning inimestele varjatuks jäävad tugikarkassid. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata sisekujundusele ning detailidele, sealhulgas mosaiigid ning tohutud kaunistuselemendid marmorist. Hagia Sophia on kirik, mida tahaksin kindlasti kunagi ka ise näha ning külastada. 5 Kasutatud kirjandus 1. Neil Parkyn ,,70 meie maakera arhitetuuripärli" 2. ,,101 vaatamisväärsust maailmas" 3. Tiit Masso ,,100 ehitist" 6 Pilt 1. Hagia Sophia kirik 7 Pilt 2
Kõrgusega 13 meetrit, võtab ruum enda alla kolmanda ja neljanda korruse. Kolmest küljest on saal ümbritsetud värvirikaste arkaadidega ja lõppeb apsiidiga. Põranda mosaiik lõpetati pärast kuninga surma. 8 Välja arvatud tseremoniaalsed ruumid, mitmed väiksemad ruumid olid loodud Ludwid II kasutamiseks. Kuninglik eluruum oli kolmandal korrusel palee ida tiivas. See koosnes kaheksast toast. Vaatamata kirvale sisekujundusele, eluruumi mõõdukas suurus ja selle diivanid ja mööbel jätavad tänapäeva külastajatele suhteliselt kaasaegse mulje. Interjööri dekoratsioonid seinamaalingud, gobeläänid, mööbel ja teised käsitööd viitavad kuninga lemmik teemadele: Graali legendile, Wolfram von Eschenbachi töödele ja teisetele Richard Wagneri teosetele. Elutuba 9 Töökabinet
muudes kohtades inimtegevusest ja tehnoseadmete mürast põhjustatud müra summutamisel. 13 VALGUSTATUD-JA PEEGELRIPPLAED Valguslaed Valguslagedega on lihtne võimalus luua ruumis omapära või anda luksuslik ilme. Valguslagede opaalklaas on läbikumav - saadaval erineva läbipaistvusastmega laeklaasid; võimalik ka mõningane värvivalik. Kuna valguslagesid on võimalik toota samas mõõdus tavaliste moodulplaatidega, siis on neid lihtne kasutada üksikplaatidena, andes seega sisekujundusele omapärase ja peene nüansi. Peegellaed Peegellaed teevad ruumi visuaalselt kõrgemaks ja loovad avarama mulje. Hõbedased peeglid annavad ruumile külma ja väljapeetud mulje, kuldsed ja pronksjad toonid annavad ruumi valgusele sooja ja luksusliku tooni. Saadaval ka hõbedased ja kuldsed opaalrestid, mis võivad olla nii lihtsa resti kui ka keerulise kärje kujuga. Opaalresti võib kasutada terve lae katmiseks, kuid üldiselt kaetakse sellega valgustid
Nende poolt kirjutatut kontrolliti hoolega. V. ja VI saj. paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nende töö tugines antiikpärandile. Kõige kauem püsis Aleksandria kool, kus teoloogia, filosoofia ja poeesia kõrval õpetati ka astroloogiat, astronoomiat ja matemaatikat. 21 Arhitektuur ja kujutav kunst. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi peamine rõhk mitte hoone välisilmele vaid sisekujundusele . Paganlike templite juures oli olnud vastupidi . Eriti kõrge meisterlikkuse saavutasid romealastest kunstnikud mosaiikpiltide kokkupanemisel ja ikoonide maalimisel. Traditsiooni kohaselt kujutati nendel piltidel inimesi tardunud poosides ja ebaloomulikult pikaks venitatud figuuridega. Eelistati enamasti tumedaid värve, eelkõige musta ja lillat. Kiriku põhiplaan meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Aknad tehti meelega hästi väikesed, et ka
kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga ülikool, mille hiljem lisandus patriarhi akadeemia ja meditsiinikool.(Palamets 1991: 51-53) Arhitektuur ja kujutav kunst Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi rõhk sisekujundusele, aga paganlike templite juures pandi rõhk hoone väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud poosides. Eelistati tumedaid värve, eriti musta ja lillat. Bütsantsi stiilis rajatud kirik meenutas
õlul patukooerm, mil esimene inimene Aadam paradiisiaias Jumala keelu eirates õuna sõi. Pärispatt on inimeses peituva kurjuse alge, millest tulenevad kõik inimese pahed. Tema kuulsaim teos on ,,Jumala riigist". Kui ristiusk levis, oli vaja jumalateenistusteks sobivaid avalikke hooneid. Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku ees, seetõttu pidid kirikud olema üsna arvarad, ning et atmosfäär oleks jumalateenistuseks sobiv, pöörati suurt tähelepanu sisekujundusele. Sai tavaks kaunistada kirik seest maalingute või mosaiikidega. Perioodi üks silmapaistavamaid ehitisi on Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolises, mille keises Justinianus lasi püsitada rahvaülestõusu käigus mahapõlenud varasema kiriku asemel. Hagia Sophia katedraal 558. aastal valminud katedraal jätkas Rooma kuppelehitiste traditsiooni, mugandades selle kristliku
kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega. Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile iseloomulikke vorme kasutatakse ka Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline.
kasutada külmemaid ning tugevamaid toone, nõrga valgustuse puhul sobiksid soojemad ja heledamad toonid. Mööbli valikul tuleb arvestada restorani klientuuri ootusi, serveerimisviise ja raha. Teistsugusest materjalist, uudse kujunduse ja viimistlusega mööbli läbimõeldud paigutamisega võib interjööri muuta tundmatuseni. See pakub vaheldust ja võib nõudlikule kliendile olla tõeliseks elamuseks. Teenindussaali mööbel peab olema mugav ja tugev ning vastama ruumi sisekujundusele. Peale eelkirjeldatud mööbli võivad saalis olla lillealused ja mitmesugused seadmed: 1) külmkapid, kus saab hoida karastusjookide varusid; 2) statsionaarsed või liikuvad veinikapid paigalseisvate või pöörlevate riiulitega; 160 3) jäämasinad; 4) väljastusletid koos toiduvalmistusseadmetega jm. Kõik peab sobima kogu interjööriga. Tööruumid Teenindajate tööruumid on klientide silme eest varjatud. Kelnerite tööruum,