saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud. Kõige parem oleks seletada seda, et termodünaamika on seotud soojusmasinatega sellisel viisil, et igas soojusmasina väljalaskesüsteemis on heitgaasid jahedamad kui põlemiskambris. Kogu teekond, mis tähendab antud juhul marsruuti põlemiskambrist mööda torustikku või korstent atmosfääri, neelab mingi osa siseenergiast ära, ning selle võrra need mehaanilised osad, milles soojemad asjad liiguvad, soojenevadki.
Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.htm www.google.ee/search · Kristallisatsioon on aine kristallilise faasi moodustumine gaasilisest,vedelast või tahkest faasist.Kristalliseerumisel vabaneb osa aine siseenergiast soojusena ja väheneb süsteemi entroopia.--Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. · Gaasiline aine kristalliseerub üleküllastunud auru kondenseerumisel--on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.Vedelikes tekivad kristallid küllastunud lahusest väljasadenemisel või vedeliku jahtumisel allapoole nulli.
tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval: Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5% Tuumaenergia 5%
Entalpia H soojusefekti energia. Kasutatakse kujul H, sisaldab endas soojusefekti ainult. Gibbsi energia G kirjeldab süsteemi potentsiaali iseeneslikult muutuda tasakaaluasendi suunas, milleks on G=0. Kasutatakse P,T=const Helmholtzi energia F sama mis G, kasutatakse V,T=const Keemiline potentsiaal Gibbsi energia mooli kohta, sellega saab kirjeldada süsteemi erinevaid protsesse. Entroopia S süsteemi korratuse määr, sisuliselt TS on see osa entalpiast või siseenergiast, mis ei avaldu vaba energiana. See on kõrgetel temperatuuridel suurem. Olekufunktsioonid Keemiline potentsiaal ; ; Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv 3 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga
tasakaalus), mis on kaugel tasakaaluolekust. ABC B kontsentratsioon püsib muutumatuna A ja C kontsentratsioonide pideva muutumise tulemusena. Intermediaadi püsikontsentratsiooni tagab lähteaine lisandumine ja produkti väljutamine. VABA ENERGIA MUUT SEOB ENTALPIA JA ENTROOPIA MUUDU Reaktsiooni spontaansuse kriteerium G = H - S T VABA ENERGIA ehk GIBBS'I VABA ENERGIA (G) - see osa süsteemi siseenergiast, mis on võimeline tegema tööd. Ühik - cal/mol või J/mol. G - vaba energia muut. Suletud süsteemides kulgevad keemilised reaktsioonid spontaanselt kuni tasakaalu saavutamiseni. G < 0 eksergoonilised reaktsioonid. Produktide siseenergia väiksem kui reaktantidel. Kulgevad spontaanselt. G > 0 endergoonilised reaktsioonid. Produktide siseenergia suurem kui reaktantidel. Ei saa kulgeda spontaanselt. Standardtingimused biokeemilistele süsteemidele: · T = 298°K (25° C) · P = 101,3 kPa
Kariibi laam 3. India laam c) Väikesed: Nt. Cocose laam III. Laamad liiguvad üksteise suhtes Kiirus: 2-3cm aastas- 17cm/a Liikumisvõimalused: a) Lahknevad b) Põrkuvad (mandrilised laamad) c) Üks laam vajub teise alla (mandriline ja ookeaniline) d) Nihkuvad üksteise suhtes IV. Laamade liikumine on tingitud: a) Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest b) Maa siseenergiast- toimub aine pidev ringlev liikumine, mis oma jõuga rebestab maakoore laamadeks. Tõusvate ainevoolude tõttu maakoor pingestub, lõheneb ja laamad eralduvad üksteisest. Laskuvate ainevoolude kohal liiguvad laamad üksteise poole ning põrkuvad või üks laama sukeldub teise alla. V. Laamade teineteisest eemaldumine algab Ookeani Keskahelikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme. Üldpikkus ~80000 km,
summast: lt= ls +l + lv 35. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 36. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast 37. Siseenergia mõiste. Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 38. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. Olekufunktsioon 39. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 40. Kas soojus ja töö on energia?
p1v1 p2v2 lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 36. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 37. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast. 38. Siseenergia mõiste. Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 39. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. Olekufunktsioon 40. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 41. Kas soojus ja töö on energia?
Selle muut toimub siseenergia arvelt. H=E=U+pV Kui rõhk süsteemis on konstanstne (süsteem ei tee tööd), siis entalpia muut sõltub ainult süsteemi siseenergia muudust: . Kui nüüd ja süsteem ei tee tööd (=0): , siis . 36) Vabaenergia on olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsoonide suuna ja tasakaalu. Gibbs´i võrrand: G=U-TS+pV, kus U-siseenergia, p-rõhk, V-ruumala, T- absoluutne temperatuur ja S-entroopia. Vaba energia on osa süsteemi siseenergiast U. Vaba energia muut näitab kuhu suunas reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui vaba energia muut on null, siis on reaktsioon tasakaalus. See näitab ka, kui palju on maksimaalselt võimalik teha mittemehhanilist tööd antud protsessis. Aatomite ja molekulide ehitus. 37) p+ n0 e- m H 1 0 1 1,66×10-24g
1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast. Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti pinna piirjoonega igas punktis. Pindpinevusjõud võrdub pindpinevusteguri ja pinna piirjoone pikkuse korrutisega F= *l Siin pindpinevustegur on võrdne pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta =F/l
1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast. Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti pinna piirjoonega igas punktis. Pindpinevusjõud võrdub pindpinevusteguri ja pinna piirjoone pikkuse korrutisega F= *l Siin pindpinevustegur on võrdne pindpinevusjõuga,mis mõjub ühikulise pinna piirjoone pikkuse kohta =F/l
inimesel anda erapooletut hinnang ja pakkuda välja õiglane lahendus või otsus. Samuti mina pakun teile välja oma versiooni looduse loomade ja inimkonna tekkimise suhtes ja kui vaja olen nõus laboratoorsel teel tõestama oma sõnade õigust. Elementaarne on see, et kivisöest on võimalik vaakumenergia kaudu saada naftat või gaasi. Elementaarne on see, et igat ainet on võimalik muuta gaasiliseks ainekoostisosadeks, ainult vaakumenergia peab olema tugevam aine siseenergiast. Selleks, et aru saada kuidas on tekkinud erinevad populatsioonid maale on siiski tarvis pöörduda ainevahetuse seaduste poole ja luua selgust bioloogilises energiatootmises, bioloogilisel ehk looduslikul moel. Bioloogilise energia tootmine toimub loomuliku evolutsiooni alusel, kus kehtib ahelreaktsiooni seadus. Üks olevus kutsub esile teise. Kui on aine siis on ka tarbija ja bioloogilise
TD II seadus Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas Entroopia (S ) -juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt; J/mol·K Korrastatud olek - madal entroopia Korrastamata olek - kõrge entroopia S = 0 pöörduvate protsesside (reaktsioonide) korral S > 0 pöördumatute protsesside korral. Vabaenergia e. Gibbs'i vabaenergia (G ) on see osa süsteemi siseenergiast, mis on võimeline konstantse temperatuuri ja rõhu juures tööd tegema Vabaenergia G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia; keemikul võimaldab prognoosida, kas antud reaktsioon leiab ase. G = H - TS G = H TS · G = 0: reaktsioon on tasakaalus · G < 0: produktide siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioonis vabaneb energia, reaktsioon on eksergooniline, st kulgeb spontaanselt.
∆U — siseenergia muut W — töö U1 — esialgne siseenergia U2 — lõppoleku siseenergia Andes süsteemile soojushulga q, läheb see siseenergia muutmiseks ∆U võrra ja töö tegemiseks. Kui süsteemiks on gaas, on tehtud töö paisumistöö ja W=p·∆V → q=∆U+p·∆V (ideaalse gaasi korral) H=U+p·V ∆H=∆U+p·∆V q — protsessi soojusefekt W — töö p — rõhk V — ruumala H — entalpia U —siseenergia Entalpia erineb siseenergiast sest ta võtab arvesse süsteemi vastastikust toimet väliskeskkonnaga (väliskeskkonna potentsiaalse energia muutust paisumisel). Kui ∆V=0, siis qv=∆U (konstantne ruumala) → isohooriline protsess Kui p=const, siis qp=∆H (konstantne rõhk) → isobaariline protsess Kui ∆H ja ∆U>0, siis soojus neeldub → endotermiline protsess. Kui ∆H ja ∆U<0, siis soojus eraldub → eksotermiline protsess.
Vask 8933 401 37000 Liiv 1515 0,27 572 Muld 2050 0,52 1400 Inimese nahk 0,37 1120 Energia ülekande arvutamiseks kasutasime näidisülesandeid, milledega leidsime, et mehaaniline energia on oluliselt väiksem siseenergiast ( 1)jõetammi kõrgus peab olema 420 meetrit, et tõsta jõevee temperatuuri vaid 1 kraadi võrra (eeldades, et kogu potentsiaalne energia muundub soojuseks) ning 2) balloon lämmastikuga, mis pidurdus kiiruselt 100 m/s tõstis gaasi temperatuuri vaid 6 kraadi võrra.) 3. Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju
Keha siseenergia ei sõltu keha kui terviku mehaanilisest liikumisest ja asendist teiste kehade suhtes. Keha siseenergia oleneb: keha temperatuurist, aine olekust, keha deformatsioonist. Keha siseenergia võib muutuda: mehaanilise töö tegemisel, soojusülekande kaudu. Keha siseenergia kõikide muutustega kaasneb teise keha või kehade süsteemi energia muutumine. Siseenergia ülekandumine kuumemalt kehalt külmemale toimub iseenesest. Selleks, et külmem keha annaks osa oma siseenergiast kuumemale, tuleb aga teha mehaanilist tööd. 3. Molekul Molekul on aine väiksem osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekul on keerulise ehitusega ta koosneb aatomitest 1 Molekulide mõõtmed on väga väikesed, umbes cm. 100000000 Molekulid on pidevas korrapäratus (kaootilises) liikumises. Ühe ja sama aine molekulid on kõik ühesugused
tasakaalus) mis on kaugul tasakaaluolekust. ABC Vaheühendi B kontsentratsioon püsib muutumatuna lähteaine A lisandumise ja produkti C väljutamise tulemusena. LIISI KINK 9 BIOKEEMIA test I Vabaenergia Vabaenergia e Gibbs'i vabaenergia, G see on osa süsteemi siseenergiast, mis on võimeline konstantse temperatuuri ja rõhu juures tööd tegema. Hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia, võimaldab prognoosida, kas antud reaktsioon leiab aset reaktsiooni spontaansuse kriteerium " = - #$ Kõikidele protsessidele (P=const, T=const): " = - #$ Suletud süsteemis kulgevad reaktsioonid kuni tasakaalu saabumiseni! · Kui G = 0, siis reaktsioon on tasakaalus.
kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad. Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa. Sisuliselt võrdub entalpia kogu soojushulgaga, mis tuleb süsteemile anda selleks, et viia teda singulaarsest olekust (p = 0, V = 0, T = 0, S = 0) antud olekusse. Gibbsi potentsiaal on vaba energia ja korrutise pV summa: G = F + pV.
kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad. Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa. Sisuliselt võrdub entalpia kogu soojushulgaga, mis tuleb süsteemile anda selleks, et viia teda singulaarsest olekust (p = 0, V = 0, T = 0, S = 0) antud olekusse. 29
kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 ja selle maksimaalne võimalik väärtus m = (T1 - T2) / T1 , kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad. Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa. Sisuliselt võrdub entalpia kogu soojushulgaga, mis tuleb süsteemile anda selleks, et viia teda singulaarsest olekust (p = 0, V = 0, T = 0, S = 0) antud olekusse. Gibbsi potentsiaal on vaba energia ja korrutise pV summa: G = F + pV.
kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb vedeliku punktis const.,samuti ka ning molekulide vahel on tõmbejõud rõhk ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud · Joa pidevuse teoreemi molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku kohaselt,ideaalse vedeliku hulk,mis ja pinnakihi molekulid omavad tõendava voolab ajaühikus läbi voolutoru iga potentsiaalse energia,mis moodustab osa ristlõike,on const vedeliku siseenergiast. S1V1=S2V2=const Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud Ehk dV/st=sv=const pinna kõveraks ja veetilga ümaraks. v-voolamise kiirus Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti s- voolutoru ristlõike pindala pinna piirjoonega igas punktis. dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus Vv2²/2+Vgh2+2V
Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale. Kuu mered impaktpäritolu: kokkupõrkel asteroididega on purustatud anortosiitne koor, mille alt on kokkupõrkel eraldunud soojusest ja siseenergiast sulanuna üles tõusnud magma, mis tardus kraatris basaldiks. Endogeenne magmatism: kuu sisemise soojuse arvel sulanud vahevööst üles surunud magma (vulkanism). Üks põhjus ka maal esinenud väljasuremiste seletamiseks: supervulkanism. Kuu mered on tekkinud veidi hiljem kui ülejäänud pind, mis on hulga rohkem kraaterdunud päikesesüsteemi algusaegadest. Tänapäeval tekib kraatreid väga harva. 4,5mrd at kuu anortosiitse koore teke 4-3mrd at merede teke magmast
Olgu süsteem moodustatud alamsüsteemidest, mille temperatuurid on omavehel võrdsed. Siis süsteemi koguentroopia on võrdne alamsüsteemide entroopiate summaga. 3. Soojusvahetuse puudumisel on entroopia muutus tasakaalulises (ehk pöörduvas) protsessis võrdne nulliga. Q 0 Kuivõrd ds= = =0 , siis ka ds=0 ning s=∫ ds=0 . T T 4. Jääval ruumalal on entroopia muut monotoonselt kasvav funktsioon süsteemi siseenergiast. Lähtume termodünaamika I seadusest: Q=d U A , kuivõrd V =const , siis A=0 dU ning dU = Q=T ds0 . Seega ds= . Kuivõrd temperatuur on alati positiivne, siis T siseenergia kasvamisel ( dU 0 ) kasvab ka entroopia ning siseenergia kahanemisel kahaneb ka entroopia. 5. Kui on teada süsteemi siseenergia sõltuvus süsteemi entroopiast ja ruumalast U =U s ,V ,
annaabi.ee 
