toimetamine läbi maolukuti kaksteistsõrmiksoolde. Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool. Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist. Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1
Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. · Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. · Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
Aitavad painutada lülisammast. Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale.
26. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: Sportlik tegevus Langus: Magamine 27. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Mida sügavamalt ja kiiremini hingata, seda rohkem omastab keha hapniku. 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. *Jääkainete kogumine ja eritamine. *Vee ja soolade tasakaalu tagamine. *Vajalike ainete taasringlusse saatmine. 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendusmist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat.
Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 26. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 27. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon – selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 28. Inimese veebilanss – selle tulu ja kulupool – peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus
Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides. - jääkainete kogumine ja eritamine - vee ja soolade tasakaal - vajalike ainete taasringlusesse saatmine 29. Mil viisil toimub neerudes vee ja teiste veres olevate sisaldiste kontroll (antidiureetiline hormoon selle toime)? Antidiureetilise hormooni kontsentratsioon mõjutab vee tagasiimendumist neerudest. Mida enam on vastavat hormooni, seda enam vett imetakse tagasi. Alkoholi mõju - imendumine. 30. Inimese veebilanss selle tulu ja kulupool peamised veeallikad ja kuidas inimene vett kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31
a) Kõhusirglihas - Algab: roidelt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. b) Sisemine kõhupõikilihas Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult ja kubemesidemelt. Kinnitub: roietele. Välimine kõhupõikilihas - Algab: alumistel roietelt. Kinnitub: niudeluuharjale,. Funkts nende pideva toonuse tõttu on elundid kindlas asendis. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: a) Sisemised ja välimised roietevahelihased - Algavad: roietelt. Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine b) Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine c) Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab
c) liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 6. Tsentrioolid. 2 tsentiooli = 1 tsentrosoom (öeldakse ka rakutsenter). Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis on organiseeritud põhimõttel 9 x 3 (9 3-st komplekti). Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti. Esinevad loomarakkudes ja osades seenterakkudes, nende ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel. Sisaldiste süsteem Inklusioonid ehk sisaldised. Jagatakse: 1. Toitelised - erinevad orgaaniliste ühendite kogumid nt süsivesikud: tärklis, glükogee, inuliin; valgud; lipiidid. 2. Kaitselised a) taimedel oblikhape, mis teeb hapu maitse, seob kaltsiumi (tigude koja teeb pehmeks), oblikhape on ka mürgine. b) melaniin - mis kaitseb UV eest: peegeldab kiirgust tagasi; hajutab kiirgust; neelab kiirgust; on nõrk antioksüdant
Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Bioplast. *varupolüsahhariidid *rasvad ja rasvataolised ained *polüfosfaadid *väävel Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid(PHA)- saab kasutada energia saamiseks ja endogeenseks C allikaks, polüfosfaadid on P varuks, S on redutseerija varu fotosünteesivated bdel ja energiavaru värvusetutel väävelbakteritel. Sisaldiste terakesta ümber on ühekihiline valkudest membraan, terakeved nähtaval pärast värvimist. Varuained on rakus osmoosselt inaktiivses vormis- ei lahustu vees ja ei tõsta osmootsetsiserõhku. Bioplasti toodetakse PHAst. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Kirjeldatud on järgmisi liikumisviise: 1)rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas 2)viburiteta libisemine tahkle pinnal 3)voogamine: kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburitega
Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23
Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt
Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23
e) energeetika - biogaasi tootmine(prügilates). etanooli tootmine(autokütuse lisand). f) sõjandus - kopsukatk. ---------------------------------------------------------------------------------------------- PÄRISTUUMNE RAKK Kõikides päristuumsetes rakkudes on esindatud : 1. Membraansüsteem (Rakumembraan ja sisemembraanistik) 2. Vakuoolide süsteem. 3. Tubulaarne süsteem.(Mikrotorukesed) 4. Sisaldiste süsteem.(Rakusisesed varuained) 5. Metaboolne süsteem.(ensüümid) 6. Reproduktiivne süsteem.(paljunemine) Selle aluseks on DNA. Membraansüsteem Rakumembraan e. plasmamembraan : Koostis : 1. fosfolipiidne kaksikkiht(põhiosa) 2. Valgud a) ulatuvad läbi membraani b) on osaliselt membraani sukeldunud. 3. Oligosahhariidid (ainult membraani välispinnal) 4. Steroidid e. tsüklilised alkoholid. * kolesterool - loomarakkude membraanides.
· Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis organiseeritud põhimõttel 9x3. Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti paigutatud. Tsentrioolid esinevad loomarakkudes ja osades seenerakkudes ja nende Ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes Sisaldised (inklusioonid): 1) Toitelised erinevad orgaaniliste ühendite kogumid (tärklis, glükogeen, inuliin, valgud) 2) Kaitselised sisaldised: a. Taimedel oblikhape. Kaitseb kolmel viisil: · Hapu maitse · Kaltsiumi sidumine · On mürgine b. Melaniin (pigment) kaitseb: · UV-kiirguse eest: o Peegeldab kiirgust tagasi
62) KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63) RINNALIHASED SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: põiki üles-ette naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
a) raku liikumine:mis on sõudev või pöördev. b) Tagada raku lähis keskkonna muutmine 2. Tsentrioolid 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid, seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi. · Tsentrosoomi ülesanded · osaleb raku jagunemisel, kindlustades kromosoomide täpse jaotuse tütarrakkude vahel. Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes On erinevate ühendite kogumid või molekul kompleksid päristuumsetes rakkudes. 1. Toitelised ehk varuainelised. Näiteks SV, tärklise terad taimede rakkudes, glükogeeni kogumik loomarakkudes, rasva kogumik loomarakkudes; lipiidised, valgud 2. Kaitselised. · Näiteks oblikhappe kristallid(spinat, jänesekapsas) kaitsevad taimi ära söömise eest: a) Hapu maitse
silmviburlane); spermid ja viburitega varustatud (ränd)eosed . Viburi ülesanne tagada raku liikumine Tsentrioolid (2) = tsentrosoom Kaks tsentriooli moodustavad ühe tsentrosoomi Esinevad loomarakkudes, paljudes seenterakkudes ja osades protistide rakkudes (mis vanasti olid alamad taimed). Nüüdisaegsetes taimedes tsentrioole ei ole Ülesanne: osaleda raku jagunemises Tsentrioolid paiknevad rakus üksteise suhtes risti Sisaldiste süsteem: o Toitelised: süsivesikud (tärkliseterad taimerakkudes, glükogeen maksarakkudes); lipiidid (õli taimerakkudes, rasv loomarakkudes); valgud; mineraalühendid o Kaitselised: taimedel nt oblikhappe kristallid (erinevad ühe- ja kaheidulehelistel taimedel) annavad hapu maitse (isu pärssiv), seovad kaltsiumi. Palju oblikhapet on rabarberis, spinatis (Väiksema kehamassiga inimene võib poole kilo toore spinati söömisel ära surra.).
annaabi.ee 
