sihikindla ilme. Ta haarab lutipudeli järele ja kompab seda, üritab omale suhu saada seda, aga see ei õnnestu. Karl hakkab mõmisema selle peale, vahepeal vaatab mujale, kuid siis keskendub jälle lutipudelile. Mõmin muutub järjest valjemaks ja riiakamaks, trotsi märgiks üritab ennast käpukile ajada, kiigutab ennast, kuid see ei liiguta pudelit. Seega ajab ennast uuesti täiesti kõhuli, ning üritab ilma käte abita lutipudelit suuga haarata. Ta üritab niisama lutipudelit närida ja siputab hoogsasti oma jalgadega, samuti mõmiseb üsna riiakalt. 10.12 Karl üritab uuesti kätega pudelit haarata, kuid see ei õnnestu. Ta avastab lutipudeli kaane, ning üritab seda haarata, mõmin muutub vaiksemaks, huvi kasvad kaane vastu. Laps imeb seda natuke ja mõmin kaob üldse. Ta tõstab oma pilgu kaamerale ja vaatab uudishimulikult ringi. Ta lükkab korgi eemale ja seejärel tõmbab kogu käe haardega tagasi enda juurde. Tõstab selle üles ja imeb, paneb selle korraks
KAHEKSAS RASEDUSKUU (29.-35.nädal) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnituse peale.
kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17 tundi ööpäevas. Uni sõltub riietusest, temperatuurist, turvalisusest
elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist. 4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse-
Ta nutab, seisab ja tammub voodis. Ema tõuseb, ulatab piimapudeli. L on istulikil, ütleb: "mõmmile ka." Seejärel asetab pudeli mängulooma kõrvale. Ema paneb L pea padjale ja tõmbab teki peale. Järgneb vaikus. Äkitselt kostub: "emme?" Ema tuleb ja teeb pai. L haarab 1 mängukaru kõrvalt piimapudeli, sööb natuke ja samal ajal siputab jalgadega õhus. Jalad ja käsi koos pudeliga vajuvad. L jääb magama. Kell on 13.48. Vaatlus kestis 48 minutit. Lapse kohta saadud info: 1) kõne: 48 minuti jooksul kasutas umbes 15 erinevat sõna, kuid sõnade kasutus ei olnud alati õige, näiteks ajas segamini lamba ja lehma. Oskas verbaliseerida seda, mis toimub välismaailmas, oskas mingil määral ka sõnastada oma soove ja tahtmisi(,,õpa", ,,ei tee"). Kasutas enamasti ühesõnalisi väljendeid, nimisõnu. Kõne
Kuupäev: 23.10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest)
Esimesel elunädalal – lühiajaline pinge kaelalihastes, teisel nädalal - liigutab pead külgsuunas. Alles 1.kuu lõpuks suudab laps oma pead paar sek püsti hoida. Teisel elukuul pöörab laps pead heli suunas, tõstab pead ning hoiab seda vertikaalasendis mõned minutid, naeratab, saab haarata ühe käega teist kätt. 3-4.elukuul hoiab pead vabalt vert.asendis, tõstab rindkere toetudes küünarnukkidele,saab haarata rippuvaid asju (mängib kätega, siputab energiliselt). 5-6.elukuul saab istuda ilma toeta, hoiab mõne sek ise asju käes, pistab neid suhu, püüab maailma tundma õppida! 7ndal kuul sageli õppivad roomamist. 7-8 kuuselt tõuseb toe abil püsti, 9ndal proovib seista ilma toeta, 10ndal seisab, 11-12 kuuene õpib käima! 6.eluaastal toimub liigutusmeele arengus murre, oskab teha põhilisi harjutusi. Kõne areng Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul
tuleb ka öösiti selle pärast tõusta. Füüsiline tegevus muutub aina koormavamaks, ei tasu imestada, kui jaks on pärast lühikest aega kadunud. Rindadest hakkab tavaliselt just seitsmendal raseduskuul immitsema ternespiima, eriti öösiti. Laps tunnetab väliskeskkonda ühna enam ning reageerib kõhusilitamisele põtkimisega. Rasedus 8.kuul Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnituse peale.
Lapsel areneb miimika, ta eristab juba pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011).
meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia. Pardihääl — kasvuhormooni puudulikkus. Kassikisa meenutav hääl — kromosoomihaigus. (Kunnamo 1999, Uibo jt 2010) 4 Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt. Aktiivsus varieerub sõltuvalt söömisest, unest. Vastsündinu magab enamuse ajast, umbes 18–20 tundi. Vastsündinu ja imiku aktiivsust näitab ka jõudlus rinnast imeda (Kunnamo 1999). Lapse huvi ümbritseva vastu (keskkonna, inimeste-teiste laste, mänguasjade, mängu, koolitöö vastu). Lapse liikumisaktiivsust. (Kallas jt 1999, Storvik- Sydänmaa jt 2012) Patoloogia Loidus. Väsimine füüsilisel ja vaimsel tegevusel.
1-kuune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. 2-kuune peaks ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead. Jälgib silmadega liikuvaid esemeid. 3-kuune laps selili olles hoiab pead keskjoonel, kuid pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Üritab haarata esemeid, millest on kerge kinni haarata. Istuli tõustes hoiab kindlalt pead. Energiliselt siputab käsi ja jalgu. 4-kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja. Enne 6 kuuseks saamist peaks laps suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käeulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid (ole viimastega ettevaatlik ja jälgi, et need lapse kätte ei satuks). Tõstab mänguasju ühest käest teise
jalaliigestes on vähenenud. Kõhuli asendis on ta suuteline lõuga aluselt tõstma ja mõne minuti pead hoidma. Kui laps selili asendis pöörab ja tõstab pead, siis viib see arenguliselt külili pööramiseni. Edasi... 3kuune toetub kõhuli olles kindlalt küünarvartele ja teeb jalgadega nn põtkimisliigutusi. 4kuuselt pöörab seljalt külili, tehes seda mõlemas suunas. Võib pöörata ka seljalt kõhuli. Kõhuli olles siputab käte ja jalgadega üheaegselt (ujumisliigutused). Need liigutused on olulised kehatüve lihaste arengule Kui panna laps jalgadele toetuma, võib ta rullida varbaid ja hoida jalgu painutatult. 5kuune mängib selili olles jalgadega ning proovib varbaid suhu toppida. Võimetus seda teha viitab kõhulihaste ebapiisavale arengule ning motoorse arengu mahajäämusele. Kõhuli olles lükkab end sirgetele kätele ning lelu
· Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu . 16 Stimuleeriv ümbrus tagab tulevikus hea keeleoskuse. SIPUTAMINE · Kinnita värvilisi esemeid lapse pahkluu külge ning jälgi, kuidas ta rõõmuga siputab. · Paljude imikupapude ninad on eredavärvilised ja lapsele meeldib neid siputades jälgida. · Riputa kõristi või kellukesed tema jalgade lähedusse. Näita talle, kuidas kõristit või kellukesi jalaga lüüa. UURINGUTE ANDMETEL tugevdab liigutuste pidev kordamine närviimpulsse, mis liiguvad mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse. Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad
annaabi.ee 
