Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades. Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem. Missugustes värssied missugune mõte edasi antakse? Missugused värsid on luuletuse mõtet arvestades kõige olulisemad? Kuidas sina mõistad luuletuse sõnumit? Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs- ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. 7
vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse, venoossest staasist naha pigmentatsioon. 5. Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi Tromb (erütrotsüüdid) suleb veeni valendiku osaliselt või täielikult. Patsiendid kaebavad: valu jalas, pinge jalas, jalg tundub väsinum,
tähendus. Sama palju raskusi nagu mõtte jätkamine ja selle õhushoidmine, tekitab ka mõtte lõpetamine. Lõpetamiseks tuleb teha ettevalmistusi, et lõpp ja järeldus ei tabaks meid ootamatult. Ettevalmistus seisneb aja võtmises enne järelduse sõnastamist. Lõpetatus väljendub viimase sõna olulisuses ja lõplikkuses ja... sellest lahti laskmises. SIRELITE AEGU M. Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs - ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. SONETT 75 W. Shakespeare Sind vajab minu vaim kui toitu elu
riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.
Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 · ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 · ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. · ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk. Lisad Sirelite aegu 1 Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs Ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. 2 All sirelpõõsa lillatavaid sarju
Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Nt: Ju ▐ toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes, Kõik ▐ põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Rütmilisust, mängulisust.. Riim. Seaduspärane häälikukordus, Erinevused riimi kasutamises keeleti, Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust, (vt. Wainright, slaid 4), Miks on riim luules oluline
annavad märku ka metallristid, mis mõnegi järsaku äärde samas hukkunute mälestuseks püstitatud. Mäslevate mägijõgede ületamine on omaette elamus. Seal, kus puud jõele langenud, on liikumine kergem. Kuigi tihtipeale on tüved libedad, saab sellistest kohtadest jalgade värinal ikka üle. Teisal aga tuleb sumada läbi kiire veevoolu, hüpata märgadel kividel, toeks vaid oksaraoke või päästev õlekõrs. Viimaks on ümberringi vaid õhk ning kauguses sinetavad mäetipud. Mägedevahelistes kurudes paistavad laiad tasandikud, kuhu koondunud linnad ja külad. Kohati on paigad päikesest kullatud, teisal paksu pilvemüüri sees või varjudest kaetud. Silmapiir ulatub kümnete kui mitte sadade kilomeetrite kaugusele. Naabermäed on osaliselt metsaga kaetud, kõrgemal aga paistmas vaid kaljusein ja jääliustikud. Kaugel all, orupõhjas, tabab silm ähmaselt tuttavaid kohtasid, kust tunde tagasi rännak alguse saanud.
Tere, laine! mere laine! v / v/ v/ v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju toome helbed jätnud jumalaga v / v / v / v / v / v Ja sirelite õitseaeg on käes: Kõik pakatavad täies väes, Kõik õõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, "Sirelite aegu") Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Daktül. Kolmesilbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v vv vv v Amfibrahh
Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju ▐toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐pakatavad täies väes, Kõik ▐õõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, “Sirelite aegu”) Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Daktül. Kolmesilbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v –vv –vv –v– Amfibrahh
Jamb 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsioonilisel esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Näide: Ju | toome helbed jätnud jumalaga v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes: Kõik | pungad pakatavad täies väes Kõik | põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, ,,Sirelite aegu") Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Näide: Kui tume veel kauaks ka sinu maa v -v v -v v -v- Anapest 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi + rõhuline silp) Näide: Üle kodumäe kumera kupli
Sageli on loo tegelaseks naine, kellel on ühiskonda sulandumisel raskusi. Kui võrrelda Saati Luigega, siis on Saat traditsioonile lähemal. Rein Saluri 1972 Mälu o 1974 Külalised Tema puhul on samuti oluline psühholoogiline aspekt. Samuti on oluline sotsiaalne plaan, sellega seoses ka mälu teema ja mingiks mõttes ta kujuneb ka mäluautoriks. Tegemist samuti lühirpoosaga. Jaan Kruusvall 1973 Armastuse esimene pool 2004 Sinetavad kaugused – valikkogu. o 1983 Pilvede vörvid o 1987 Vaikuse vallamaja o 2011 Tasandikkude helinad Võib öelda, et ta on justkui pisiproosameister. Kui tahta mingit läbilõiget lühiproosast saada,siis see tuleb ka just 2004. aastal ilmunud teose kaudu. VIII loeng Enn Vetemaa (s. 1936) 1962 Häälemure – luule 1965 Monument 1966 Lumesõda -- luule 1967 Pillimees 1968 Väike reekviem suupillile
Vahvad luuletused erinevatest lilledest erinevatel aastaaegadel.Mõned näited minu lemmikutest... Lumikelluke: Tilistades õiekuljust ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust-ma ei karda sind aprill! Varsakabi: Jõeäärne soo ja lodu, kuldse varsakabja kodu. Ei nad õitse vaasi sees, kaunid on vaid kraavivees. Rukkilill: Siis kui soojenevad ilmad, päev on rikas päikesest rukkililled- rukkisilmad sinetavad vilja seest, meelitades käima meid mööda põlluvageteid. Kõik räägivad Joonistanud Asta Vender Vahvaid ja õpetlikke jutukesi lapse ja loomade silmade läbi. Sellest raamatust leidsin palju teemakohaseid jutukesi, mida kindlasti plaanin lastele ette lugeda. I osas“Mina tean“ on palju jutukesi ja seletusi ilmastikust ja sellega seonduvast. Näiteks lapse arvates teeb tuul küll häält, aga oma nägu ta ei
Modernistliku hõnguga esteetika proosas soosib lühemat vormi kah. On Saluril ka pikemaid teoseid, ka romaane, tuntuim "Puusõda" 80ndate keskel, tragikoomiline mudelsituatsioon. Jaan Kruusvall. Võrdselt tähtis proosas, draamas. Kruusvallil, eriti proosas, on rõhutatult minimalistlik tendents. Lühiproosa eriti tähtis. Esimene proosakogu aastal 73 "Armastuse esimene pool" Näidendid 1983 Pilvede värvid, 1987 Vaikuse vallamaja, kogud 2011 Tasandikkude helinad. 2004 Sinetavad kaugused. Ene Mihkelson nagu oleks kohal, aga hilineks justkui kirjandusse. Nikolai Baturin formaalselt enne kohal, loomingu tähendused hakkavad hiljem selguma. Madis Kõiv nagu oleks kõikjal kohal, samas ei oleks teda nagu kuskil. Imeliku paigutusega autor, keda kirjanduslooliselt paika saada on keeruline. Enn Vetemaa ja Mihkel Mutt. Ühine humoristlik liin, tingimisi följentonistlik proosa, mingis mõttes hea sõna, sest osutab