Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus
väliskeskkonda. Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2
lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine VIBRATSIOONTÕBI II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired VIBRATSIOONTÕBI III staadium tugev valu kätes veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel tugev asteeenilis-neurootiline sündroom südame-veresoonte kahjustus hormonaalse regulatsiooni häired (kilpnääre) ainevahetuse häired
käte ja jalgade valu hiljem sama prk. punetus · Kroonilisest verevarustuse puudulikkusest tekib: naha · Põletiku tunnused õhenemine, küünte kasvu pidurdumine Tõsisem tüsistus: haavandid, gangreen · veresoonte ahenemise · Sagedamini haigestuvad noored naised atakki lõppedes: turse, sinakus, punetus Süsteemsed sidekoehaigused · Süsteemne erütematoosne luupus · Süsteemne skleroderma · Eosinofiilne fastsiit · Polümüosiit ja dermatomüosiit · Sjögreni sündroom Süsteemne erütematoosne luupus on põletikuline autoimmuunne multisüsteemne haigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Haigus haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seinu · Ühised sümptomid · Erisused
vappekülmahood kõrge palavik hingamisega kaasnev torkiv valu haigel kopsupoolel õhupuudus mädane või veresegune rögaeritus Objektiivselt näha (silmaga näha) haige punetava näoga palavikuhaige väljanägemine võib erineda ohatis huulel pulsisagedus tõusnud hingamissagedus tõusnud võib esineda hingeldus ja huulte sinakus Põetus Jälgida patsienti komplikatsioonide tekkimise võimalus (hingeldus, hapnikupuudus, temperatuuri kõrgenemine). Tagada patsiendile rahulik keskkond (füüsiline ja psüühiline rahu) Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid
Võib esineda hingeldamine ja huulte sinakus V Lihtne, Eksogeenne ehk Koldeline ehk Primaarne o limasmädane, atoopiline, bronhopneumoonia, healoomuline kulg, r obstruktiivne endogeenne, laatuvkoldeline ehk lümfisõlmede
(südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud,
Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt, aga ei ole aluseks haiguse ägenemiseks x Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt ning on aluseks haiguse ägenemiseks Akrotsüanoos ehk... Valige üks või mitu: Tsentraalne tsüanoos Sõrmede, nina ja huulte tsüanoos x Perifeerne tsüanoos Naha ja limaskestade sinakus 3 Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks Laboratoorsed uuringud x Perekonna anamnees Instrumentaalne diagnostika Õed diagnoosivad õendusdiagnoosidena? Valige üks või mitu A lk 3 x Inimeste reaktsioonide ohte eluprotsessidele ja terviseseisunditele x Inimeste haiguste korral esinevaid sümptome
2) Vanus (kasvades) 3) Meessugu Mõjutatavad riskifaktorid 1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle
Soolavannid Võimalused vibratsiooni toime vähendamiseks Vibratsiooni vähendavad kindad Vibratsiooni vähendavad matid Tervisekontroll Sisekontroll nõuete täitmise üle Kaasnevad tegurid Füüsiline koormus, sundasend, tööriista tagasitõuge, müra, kroonilised haigused Vibratsioontõbi I staadium Paresteesia nähud kätes- "sipelgate jooksmine" Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus Kapillaaride ahenemine Vibratsioontõbi II staadium Valud õlavöötmes, käte sinakus, higistamine, jahtumine KNS nähud Südame- veresoonkonna häired Vegetatiivse närvisüsteemi häired Vibratsioonitõbi III staadium Tugev valu kätes Veresoonte spasm Lihaste krambid kätel Südame- veresoonkonna kahjustus Kilpnääre Ainevahetuse häired Heli ja vibratsiooni kasulik toime organismile Muusikateraapia Soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni ja ainevahetuse kiirenemist Muusikavoodi- heli+ vibratsioon Madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku
2.korduv tervisekontroll igal a. ühel ja samal treeningperioodil . 3.palavikulise haiguse korral tuleks 1-2 näd. Kosuda ,enne kui läbida koormustestidega tervisekontrolli.4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus, või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust
ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile: kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired III staadium tugev valu kätes veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel tugev asteeenilis-neurootiline sündroom südame-veresoonte kahjustus hormonaalse regulatsiooni häired (kilpnääre) ainevahetuse häired
· See ei muuda tavaliselt puidu tugevust kuid rikub välimust ja halvendab näiteks loomsete liimidega liimitavust. · 2) maltspuidu ebaterved väärtused, kujutavad endast värskelt raitud voi seisnud puidu maltsa osa värvuse muutumist värvust muutvate seente toimel. · Enam levinud on nn sinavus mis esineb kõigil puidu liikidel. Sagedamini aga okaspuidu juures, sinakas halli värvusena. · Sinakus ei muuda enamal juhtudel puidu tugevust, kuid muudab puidu vastu võtlikuks teistele enamohtlikele seentele. · Sinavuse kõrval esineb maltspuidust veel oranzi ,kollaka, roosaka või pruuni värvusega laike. · Maltspuidu ebaterved ei alanda oluliselt puidu tugevust Kuid rikuvad puidu välimust. Tekitavad probleeme loomsete liimide liimisel. · Maltspuidu mädanemine tekkib pealmiselt halbades tingimustes säilitatava ümarmateljali samuti ka saematerjali juures.
..)? 2. Millise üldmulje jätab patsient ja tema vahetu ümbrus? Millises asendis ta leitakse (istudes, kõhuli, selili, külili lamades)? Kas patsient näib olevat haige või vigastatud? Kas ta on kahvatu, tsüanootiline või higine? Milline on patsiendi kehaasend, kas on näha märke hirmust, valust või õhupuudusest? 3. Millised on juuresolijate, pereliikmete või sõprade reaktsioonid patsiendi seisundile? Tsüanoos – naha ja limaskestade sinakus Küsitlus – kuulmismeele rakendamine Küsitlus on plaanitud suhtlemine, et saada olulist infot edasisteks uuringuteks ja raviks. Esitatakse küsimusi nagu: Kas teil on valu kuskil? Kas olete oksendanud? Mis juhtus? Seejuures tuleb silmas pidada ka küsitluse tehnikat. Küsida tuleb rahulikult ja asjalikult. Valida patsiendile arusaadav väljendusviis. Vältida küsimusi, millele saab vastata ainult kas jah või ei. Paremad on need küsimused,
annaabi.ee 
