parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine.
A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-helitud. M, N, L, R, J, V-helilised Silp-väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Osad: tuum-täishäälik, algus/lõpp-kaashäälik. Välde- I välde-silbituumas ainult 1 täishäälik, silbilõpp puudub, ka-la; ja-nu-ne-ma II välde-silbituumas 2 täishäälikut või olemas silbi lõpp, väl-de; koe-rad; ham-mas-test III välde-ekstra rõhk pikkadel silpidel. Sõnaliigid- nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa
B S L R E T I D E T U I E S S I R B N O T A A E N 1. Lonkav jamb ehk ... 2. Sappho sünnikoht 3. Rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumine luuletuses on ... 4. Silpidel põhinev värsisüsteem 5. Jumalate auks pühendatud laul 6. Monoodiline laulik (nimi) 7. 26.täht tähestikus 8. Homerose eeposte sündmuste tegevuspaik 9. Linnriik Vanas-Kreekas 10. Luuletuse salm 11. Sophoklese näidend 12. Hauakiri 13. Täishääliku kordus ühe värsirea ulatuses esimese silbi piires 14. Esinäitleja vanakreeka teatris 15. Dramaatika liik 16. Kuninga nimi näidendis "Kuningas Oidipus" 17. Värsimõõdusüsteem, mida Homerose eepostes kasutatakse 18
Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt
saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel, viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU
15. Mis on rõhk? Nimetage kolme erineva rõhulisusega silpe, tooge näiteid. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel · Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhuta silbid · Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil (v.a võõrsõnad, hüüdsõnad, nt du- ell,, bioloogia, or-kes-ter; Ohoo! Ahaa! Hurraa!) · Kaasrõhk asub tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil) kir-ju-ta-da 16. Kirjeldage eesti vältesüsteemi (I, II, III välde koos näidetega). Kõnetakt ja välde on tihedalt seotud _ igal kõnetaktil on oma välde · Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes · Kahe- ja kolmesilbilised taktid võivad olla I, II ja III vältes Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed
Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid mehed (laulsid pillimängu kõrvalt). Vokaalmuusika oli see, mis tõi naised jazzmuusikasse. Parimad vokalistid on pärit Ameerika mandrilt. Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, karjumiste, sosinatega. Jazzsaksofonism Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks.
Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 41. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on prosoodianähtus. Rõhu ülesanne on rütmi kujundada, kõnet liigendada, kõneüksusi tervikuks liita, uut infot eristada, sõnapiiri tähistada, sõnade tähendusi eristada. 42. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Näited. · Pearõhk: kõik eestikeelsed sõnad (v.a hüüd-, võõr- ja liitega sõnad) · Kaasrõhk (paaritu arv silpidel): ma-ga-ma(t)-ta · Rõhuta 43. Milleks on vajalik lauserõhk? Lauses olulise ja uue info välja toomiseks. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas. 44. Missugune on kvantiteedi foneetiline ja fonoloogiline külg (kestus ja välde)? Kvantiteet ehk pikkus jaguneb kestuseks ehk füüsikaliseks kvantiteediks ja välteks ehk lingvistiliseks kvantiteediks. Välde väljendab seda, kuidas mingit keelt emakeelena rääkiv inimene kvantiteeti tajub; iseloomustab pearõhulist silpi. 45
mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele. SILP Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks. Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri
kõrge vokaal (i, u) > keskkõrge vokaal (e, o) > madal vokaal (a) 6. Rõhusüsteemid (parameetrid, jalgade tüübid) Parameetrid: · Dominantne paremal/vasakul kas jala 1. või 2. silp on rõhuline. · Seotud/sidumata Seotud = pearõhk on sõna algusest või lõpust lugedes mingil kindlal kaugusel, nt 1. või 2. silbil. Kaasrõhud on ka kindlate intervallide järel. Sidumata = ei ole nii, vaid rõhk on mingi kindla omadusega silpidel, nt rasketel või sonoorsetel. · Vasakult paremale/paremalt vasakule kas jalgu hakatakse moodustama alates sõna algusest või lõpust · Silbikaalu arvestav/mittearvestav kas rasked silbid tõmbavad enesele rõhku või mitte · Pearõhk vasakul/paremal kas pearõhuline on 1. või viimane rõhuline silp Jalgade tüübid: Jalad koosnevad kas 2 silbist või 1 raskest (= 2-mooralisest) silbist.
üldtunnustatud ja tuhandekordselt läbi-imiteeritud isikupärast, et esialgu oli tal sellepärast isegi mehed (laulsid pillimängu kõrvalt). Vokaalmuusika oli see, mis tõi naised jazzmuusikasse. Parimad ebameeldivusi. vokalistid on pärit Ameerika mandrilt. Kasutati silpidel improviseeritud laulu scat. Kõige rohkem on Tema mängus oli vähem rütmi välist rõhutamist seda asendas suur seesmine kontsentratsioon, seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite,
väga väikestel lastel on hea nägude äratundmisvõime ning nad suudavad nägusid ära õppida väga kiiresti. Suuruse konstantsuse mõistmine on meile omane juba sünnist saati. Võrreldes täiskasvanutega on vastsündinute kuulmisteravus oluliselt parem kui nägemisteravus. Näiteks pööravad vastsündinud pead heli suunas, mis viitab võimele üsna kiiresti peale sündi hääli lokaliseerida. Vastsündinud oskavad vahet teha erinevatel silpidel ning on tõestatud, et imikud oskavad sarnaselt täiskasvanutega eristada ka häälikuid. Keskkond milles last kasvatatakse, võib mõjutada lapse tajuliste võimete arengut. Keeleline areng On neli peamist keele kompetentsi, mis lapsel tuleb omandada: hääldus (fonoloogia), tähendus (semantika), grammatika (süntaks) ja sotsiaalse konteksti tundmine (pragmaatika). 6.-9. Eluaastani kasutab imik eneseväljenduseks lisaks nutule ja
6.1.2. Kuulmistaju Imikute kuulmistaju on mitmel korral parem, kui nende nägemistaju. Kuuldes mingit häält, keeravad nad tavaliselt oma pea selle poole. Kuulmistaju hakkab arenema juba enne sündi ning olen lugenud varem, et kui ema näiteks kuulab mõnda muusikapala korduvalt, siis lapse sündides seda muusikat lastes, võib imik reageerida sellele. On läbi viidud uuringuid, kus on 20 kindlaks tehtud, et laps suudab teha vahet erinevatel silpidel ning eristada häälikuid, sarnaselt täiskasvanutega. Lk 327-329 6.1.3.Intermodaalne taju Intermodaalseks tajuks nimetatakse koordineeritud erinevate sensoorsete modaalsuste vahendatud infot. Täiskasvanud kasutavad oma teadmisi mitmel viisil, nagu näiteks tähelepanu suunamisel, kuuldes mootorimüra ja hakates vaatama juba nurga tagant tuleva bussi suunas. Lk329-330 6.2.Keele areng Lapsel on vaja omandada hääldus, tähendus, grammatika ja sotsiaalse konteksti tundmine, mis
arusaadavad. Hääle järgi on võimalik inimest ära tunda +käekirja järgi. Meedia: Kuidas kuulajadi/vaatajaid mõjutada, kuidas toime tulla sellega, mis meile pähe määritakse (reklaamid). Sihtrühma arvestamine on oluline, kellele on reklaam mõeldud. Pedagoogidele (metoodikale) pakub huvi: *kõnetegevuse kui tervikmõiste ja tema põhikategooriate vahekord: Kuidas kujunda kõnevõimet, millal kui palju teadvustada keeleüksusi. *Kõneop-st sõltuvus konkreetsest keelest: rõhuasets silpidel, häälikute kestvus, morfeemide probleem (palju muutevorme , kui need puuduad, kuidas iis täpne tähendus edasi anda). Kirjutamine/lugemine sõltuvad konkreetsest keelest. Tekst sõltub keelest VÄHE. Hääldamise, sõnavara erisused, grammatika erisused. Tekstistruktuur sõltub pigem aga kultuurist. * Kõneüksus ja segmendid:Foneem on kõige häälikuline üksus. Kõneldes on kõige väikseim segment on silp. Kõnetakt on oluline! Nt maa-le . Mis on keelesüsteemi
annaabi.ee 
