ILUSAMAD SILMAPILGUD KAOVAD SIIS, KUI EI OSKA NEID ÕIETI TÄHELEGI PANNA (Karl Ristikivi) Kõik me arvame teadvat sõnade ,,ÕNN" , ,,RÕÕM" ,," tähendust. Ikka ja jälle kasutatakse neid kauneid väljendeid nii seebiooperites kui kvaliteetluules. Miks me neid sõnu vajame? Miks me neid tundeid vajame? Mida me mõtleme, rääkides armastusest, õnnest, kaunitest hetkedest elus?
druku-sisemine-kaitseala/ Arvustanud Mihkel Kaevats Toob välja,et luuletustes on tuntav Ehini enda stiil,luule voolavus,naiselikkus,lüürilisus. Esialgu tundub artikli autorile päevik haaravam,kui luuletused,kuid üldiselt kiidab Ehini luulet. Luuletus tulen tuppa tuul on pühkinud kõik mu jäljed liigutanud elu paigast nagu linn kaks kahetsust ja kolmas teoksil sa hõikad mind kohv keeb silmapilgud nagu tühjad anumad jäävad õõtsuma meie sammude rütmis üürike päev sulen silmad kaks kahetsust ja kolmas teoksil Luuletuse analüüs Kujundid: Epiteet(üürike,tühjad) Võrdlus(silmapilgud nagu tühjad anumad) Kordus(kaks kahetsust ja kolmas teoksil) metafoor(tuul on pühkinud jäljed) Kasutatud kirjandus http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7- kirjandus/he-t-druku-sisemine-kaitseala/ http://www.ut
„Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) Jutustused „Mardileib” (1973) „Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964) „Lauljad laevavööridel” (1966) „Vihm teeb toredaid asju” (1969) „Voog ja kolmpii” (1971) „Põhjatud silmapilgud” (1990) „Maailma avastamine” (2005) uustrükk Näidendid „Doktor Karelli raske öö” (2000) „Vend Enrico ja tema piiskop” (2000) „Olematu Odysseus” (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et ajalooainelisus ise on spetsiifiline tinglikkus, mis kujutlusvõimalusi mitmeti piirab. Võimaluste järgnev ahendus juhtub asjaolust, et peategelasteks võetakse reaalsed isikud Eesti aja- ning kultuuriloost
10.2008 6. [http://www.goldref.ru/biography/Samojlov_D.S./1] 12.12.2008 7. [http://www.jjew.ru/index.php?cnt=8004] 26.11.2008 8. [http://www.krugosvet.ru/articles/69/1006901/1006901a1.htm] 11.12.2008 9. [http://www.litera.ru/stixiya/articles/38.html] 10.01.2009 10. [http://www.litrossia.ru/article.php?article=376] 12.12.2008 11. [http://www.msn.kg/ru/news/23327/] 13.01.2009 12. [http://www.peoples.ru/art/literature/poetry/contemporary/samoilov/index.html] 19.01.2009 13. Kross, J., Põhjatud silmapilgud. Tallinn: Eesti Raamat, 1990 14. , .-.1992,1 15. , ., 16. , .- .1995, 2 17. , ., .- . 1990, 25 18. , ., 19. , . ( . ). . . , 30 2009 20. , ., . : , 1990 21. , ., . -: VIMO, 1993, , . 22 22. , ., . : , 1990 23. , ., 1. : , 2002 24. , ., 2. : , 2002 25. , ., . : , 1981 26. : , 5, , 1988 27. , ., . .- . 2001,14 28. Üliõpilaste kirjalike tööde juhend. Koostajad: Kaldaru, H., Paas, T., Sikk, J
vam ,,Silmade a r e le h ü ü d " (1994) sjus" ,,Jä ha J ür i a loogi Pü ,,Neli mono er" ,,Väike Vipp Pulmareis" Luule ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Eitede tarkus Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? Jaan krossi mõtteteri
· ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Tunnustused · 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor [6] · 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast 50 000 krooni
......................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)....................................................................................... 7 2.5 ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969)................................................................................... 8 2.6 ,,Voog ja kolmpii" (1971) ja ,,Põhjatud silmapilgud" (1990).............................................. 8 3. LUULENÄITEID................................................................................................................10 MINU ARVAMUS.................................................................................................................. 13 KOKKUVÕTE........................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD................................
· ,,Olematu Odysseus" (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide. Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks. Vihm seob karvad mu paljal rinna,l ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge. Jaan Kross Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianale oste.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross · http://www.epl
Jaan Kross ●Sündis 1920. aastal Tallinnas. ●Õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ●1944–1946 töötas Tartu ülikoolis õppejõuna. ●1954. aastast kutseline kirjanik. ●Jaan Kross on ka viljakas esseist, kriitik ja tõlkija. Jaan Krossi luule ● "Söerikastaja" ● "Tuule-Juku" ● "Kivist viiulid" ● "Lauljad laevavööridel" ● "Vihm teeb toredaid asju" ●"Põhjatud silmapilgud" Jaan Kross "Eitede tarkus" Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah?
· "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk 2 Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) Ühest raamatust pikemalt Keisri hull Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva endise lihtsa taluneiu kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele
· "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) 8 · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958) · "Kivist viiulid" (1964) · "Lauljad laevavööridel" (1966) · "Vihm teeb toredaid asju" (1969) · "Voog ja kolmpii" (1971) · "Põhjatud silmapilgud" (1990) · "Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · "Kallid kaasteelised" (2003) · "Kallid kaasteelised II" (2008) 9 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross 2. http://miksike.com/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.htm 3. http://www.epl.ee/artikkel/412813 4. http://www.president.ee/et/ametitegevus/avaldused.php?gid=105930 5. http://www.miksike
kirjandusõhustikus oli see midagi skandaalset (Väljataga, 2008). Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. (http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1) 5 2.1.2. Luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) 2.2 Novellid 2.2.1. Novellide iseloomustus 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2
kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik). ,,Hetk" 1968. aastal ilmunud luulekogu. ,,Muld ja marmor" 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga. ,,Vihm teeb toredaid asju" 1969. aastal ilmunud luulekogu (pöördumine lüürilise autorimina poole). ,,Voog ja kolmpii" 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan Krossi luule kenasti kokku võtab. Sisaldab loomingut aastaist 1938 1968. ,,Põhjatud silmapilgud" 1990. ,,Maailma avastamine" 2005. Jaan Krossist on saanud rahvuse vanaisa. Pole kedagi teist, kes jutustaks sellise ulatuse ja metoodilise põhjalikkusega ,,sellest, mis kunagi oli". Tänu tema loomingule teab ka muu maailm Eestit ja eestlasi. Ta keskendus oma loomingus oma rahvale ja riigile. Ta aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri ning hoidis rahva vaimuvärskust. ,,Eesti Vabariigi kõige katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige
tollal ainult tulevikus elada, sest olevikku ei olnudki olemas. Tihtipeale olid tema luuletused iroonilised. Ta oli üks Eesti meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see skandaalne. LUULEKOGUD: ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) NOVELLID 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriajaloo kroonik. Oma novellides jutustab Kross alati kellegi teise loo nt. koolivenna või sõbra. NOVELLIDE LOETELU: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970)
reaalsetena päise päeva ajal. Ei tuleta ükski möödaläinud aegu meelde, vaid ta tuletab seda meelde, mis temale möödunud aja sees armas oli. Ta ääritab oma mõtteid mööda läinud ning igaveste kadunud õnnega, ta tahab neid tagasi kutsuda sügavuse merest, et veel ükskord nende magusust maitseda. Neil on õigus, kes räägivad kahesugusest ajast: üht näitab kell, öö ja päev, aastaajad, teist ei saa millegagi mõõta, see on määramata. Mõned tunnid, isegi silmapilgud võivad igavikuna tunduda ja aastakümned kaovad lühikese uinakuna. Aga mis elades näib lõpmata pikk, paistab tagasi vaadates kauge unenäona, peaaegu ei tahaks uskuda, et ta kunagi on olnud. Hoidke endid, püramiidid, värisege kivised jumalad kaljustes templites, kõikuge graniitsed mäed, sest aeg astub vääramatul sammul! Mina aga, inimene, kui ma enam kuskilt pidet ei leia, kui saab pilkeks igasugune trööstisõna, kui vintsutab mind
kääpa. Ta ei nutnud enam ega õhanud. Ta vanad sõrmed ainult tungisid pikkamööda Ta mõte oli peatunud. See oli nagu kivi, raske, külm ja liikumatu. Selle vaatlusse kõhedasse liiva, ja ta nägu, ta suu ning silmad puudutasid niisket mulda. Ta hingas sisse võisid kuluda ääretud ajad kui silmapilgud. See oli tuim ning mõttetu mõte: selle lõhna, mis näis tulevat maa sügavusest. Ta muutus otsekui isegi mullaks, kivines "Keda, keda olen ma armastanud, keda matnud, keda leinanud?" kääpaks, lamades selle köhal põrmus oma musta suurräti all. Kuid Maret ei saanud vastust. See oli ema mure, suurem kui kõik mured maailmas
Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei armastanud pead murda ega südant valutada asjade pärast, mis olid kättesaamatud või tühised. Tühine oli pasuna puhumine, ussidega mängimine. Konnad. 21. tütar Liisi sebib Pearu poja Joosepiga. Krõõda lahtised käed, Andrese ramm. lühem ja tugevam kui Maret, kes on pikem ja kleenukesem. Ei Liisi ega Maret ega ka Joosep ei
Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive: elu näib hea ja see on halb; inimliku eluõnne tumedate sunduste vastu ei ole midagi parata; aga kõige madalamalgi on armastuse ja kaastundmuse silmapilgud kõige ülemad. Oma ülesannet ei näe ma muidugi mitte tähelepanu peatamises Tammsaare Hanseni kõigil jutustuskatsetel ta õpilasaastailt. Aineline kehvus, jõukate vanemate poegi painamatud teenimisvajadused, Treffneri pansioni lauakatmine, tundide andmine tolle omapärase eragümnaasiumi alamais klassides ja väljaspool - kõik see ei koormanud mitte ainult ta kooliõpinguid ja koolilõpetamist. Õpperahade puudus pigistas ühtaegu tema isetegevusele ärganud kirjanikuannet
kui seda jäävust ka meeled ei taju. "Kõik on kõige peegeldus" Iga hääletult hävinev silmapilk on sillalt aeglaselt pudenev tilk. Vood voolavad hoogsalt, nad iial ei peatu, ja kaasa peab minema veaga ja veatu; ja helisev hardus ja vabisev valu veel vilksatab korraks kesk ükskõikseid kalu. Ja ahastus ahtub ja igatsus jahtub ja ihalus lahtub kesk musta vahtu ... Vaevalt midagi riivad ja juba see möödub, ja kõik su võidud sul peost on löödud. Nagu vihm, mis ei lakka, on silmapilgud. Neid sajab ja sajab, ja sildadelt tilgub. Ja kõik on tume ja kõik on lige. Aeg irvitab nagu hambutu ige. Kõik kordub, et uuesti tunda ja salata, ja väsinult surra ja jällegi alata .... Pilet 7 1. Renessansi mõiste Renessansiks nim. keskajale järgnevat ning uusajale eelnevat perioodi, mis sai alguse Itaalias 14 sajandil. See tähendab taassündi, eelkõige antiigi taassündi kultuuris, mis ei tähendanud iseenesest kopeerimist, vaid pigem parema loomist, võttes aluseks antiikteosed
pea on kurbi mõtteid täis. Mina ei teadnud siiamaani mingisugust vahet sakste ega maainimeste vahele teha, aga teile laulab ema iga päev ette, et saksad üksi inimesed ja meiesugune paljas loom olevat; ehk mõjub see pikkamisi ka sinu ja Priidu peale, ja te hakkate mind ka alatuks pidama.» «Sa ei armasta mind enam?» küsis Mai surija häälega. «Ei ma tea isegi ütelda,» kostis sepp mõttes. «Noh, jumalaga siis.» «Jumal kaasa.» Kumbki ei tahtnud enne paigast liikuua. Mõned silmapilgud vältas sügav vaikus. Mõlemad seisid nagu tardunult ja vahtisid jumal teab kuhu pimedasse metsa. Vaikus läks koledaks, piinlikuks . . . «Head ööd, Villu!» «Head ööd, Maieke!» Lumi krabises väheke, nagu oleks keegi jalgu liigutanud. Sepa kehast käis värin läbi. Lähemal 145 silmapilgul surus ta sooja, tuksuvat keha oma rinna vastu ja kaks pehmet käsivart punusid endid tema kaela ümber . . . Taevast kustus viimane ehakuma ja paks pimedus kattis metsa, kui sepp Villu ja tema
Ma unustasin selle hoopis ära! Sind aetakse ju taga! Mis sa siis oled teinud?» «Ma ei tea,» vastas õnnetu laps, «aga ma olen surma mõistetud.» «Surma!» ütles Gudule taarudes, nagu oleks teda pikne rabanud. «Surma!» kordas ta aegapidi ja vaatas uurivalt oma tütre otsa. «Jah, ema,» vastas tütarlaps segasena, «nad tahavad mind ära tappa. Nüüd tullakse mulle järele. See võllas ootab mind! Päästa mind! Päästa mind! Nad tulevad juba! Päästa mind!» Sulgunu seisis mõned silmapilgud liikumatult nagu kivikuju, siis raputas ta nagu kaheldes pead ja pahvatas õudselt naerma nagu ennegi: «Hohoho! Ei! Sa 'sonid! Mina peaksin olema sind viisteistkümmend aastat kaotsis lasknud olla ja nüüd, kus ma sind olen leidnud, ühe minutiga sind jälle käest andma! Ja nemad peaksid su minult ära viima? Nüüd, kus sa oled ilus, suur, kus sa minuga kõneled, mind armastad? Nüüd peaksid nad tulema sind ära sööma, pealegi minu, sinu ema silme ees? Ei, ei! See pole võimalik
annaabi.ee 
