püüniseid. ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus.
Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr
Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7
Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme.
Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed .
4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr)
kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved. Hariti põldu ja kasvatati loomi. Õhuke kultuurikiht ja vähe leide. Matusepaigad asulast eemal, kõrgema künka otsas. iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid
Kammkeraamika kultuuris võib tähendada ka kunsti olemasolu. Arheoloogide leidudeks on luust või merevaigust valmistatud loomad, linnud, maod, inimeste kujukesed- kasutati ka ehetena. Kujukesed kandsid maagilist tähendust, mis kandjat hoidsid ja kaitsesid. Umbes III aastatuhandel eKr hakkas levima uus kuluur, nöörkeraamika kultuur, nimetatud ka venekirves kultuuriks. Nime andis kultuurile, see, et savinõusid kaunistati uut moodi- nöörijäljendiga. Levinud olid ka venet meenutavad silmaauguga kirved, selle tõttu kutsutakse seda ajajärku ka venekirves kultuuriks. Tegeleti karjakasvatusega, kasvatati kitsi, veiseid ja 2 sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju
Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid. Põlluharimisest saadud saagid võimaldasid toita senisest suuremat hulka inimesi ning asustus muutus paikseks. Põldude juurde hakkasid kujunema püsivad asulad. Põlluharimine tõi enesega kaasa murrangulised muutused tehnoloogias õpiti puurima ja lihvima kivi, tänu millele oli võimalik valmistada silmaauguga kivikirveid ning kvalitseetsemaid põllutööriistu. Alguse sai riide kudumise oskus ning savinõude valmistamine (e keraamika), tänu millele oli võimalik säilitada viljatagavarasid. Varaseimate põlluharijate asulate hulka kuuluvad u 9000 ekr Palestiinas asutatud Jeeriko asula (kindlustatud massiivse kivist müüriga) ja VII / VI at vahetusest eKr pärinev Catal Hüyük Türgi lõunaosas (kindlustamata;
kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük,
looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat
looma- ega taimeliike. Ning ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval 9 oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasva- tuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Varasem kivitöötlemis- tehnika oli piirdunud kivi küljest kildude äralöömise või surumisega, nüüd aga hakati valmistama juba suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Nii ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimi- seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat
Maaharimine ja karjakasvatus muutis inimesed paikseks. Põldude naabrusse loodi asulad ning ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine. Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Usundis hakkasid esikohale tõusma päkese ja maa kultus, sest põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Tollest ajast pärinevaid leitud naisekujusid võib seostada uskumusega, et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena. Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust
annaabi.ee 
