Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned
Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka veejuhtmetel Juhiti vett mägedest ja ojadest Pont du Gard Itaalias Rooma arhitektuuri süsteem Termid Ehitustüüp loodi I sajandi keskel Kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikseid linnu
N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. N: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a. kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Vati tempel Kambodzas 12. saj. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks.
Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid sel perioodil eranditult läbi Tallinna, kujunes linnast üks tolle aja Põhja-Euroopa suurim ja võimsam linn
10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd. 1860 keelati kodukariõigus (keelati omakohus); 1863 passikorraldusseadus; 1866 talurahva omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt; 1868 tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 11. Miks paljud talupojad polnud huvitatud mõisniku koste alt vabanema ?
Mõisa ülejäänud ruumid on arhitektuurilt kergemad ja stiilivaesemad, keldrikorrusel asusid teenijatoad. Teisel korrusel asusid põhiliselt lastetoad ja tööruumid. Ruumide paigutust ei saa väga täpselt teada, sest nende asukohad muutusid tihti. Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus Mõisapark ei olnud algselt selline, nagu see on praegu. Seda hakati alles korrastama kooli ajal koolilaste jaoks. Sillutati teed ja tehti sirgemaks, raiuti võsa maha, sest park oli tol ajal väga metsakasvanud. Praeguseks on mõisaaegsest pargist säilinud ainult paar kuuske ja pärna, ülejäänud pargist hävis 1970. Aastatel toimunud tormis. Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud,
15. sajandi algul rajati linnast itta birgitiinide ordu klooster (Pirita klooster), mille varemeid tuntakse tänapäevalgi Tallinna keskaegse paearhitektuuri ühe silmapaistvama näitena. Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum.
Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne.
See tagas Eestile rahvusvahelistes suhetes võrdväärse partneri rolli. Iseseisvuse üheks lahutamatuks tunnuseks on oma raha. 1. jaanuarist 1928 hakkas riigis kehtima uus vääring Eesti kroon. Eestisse tulid uudsed tööstusharud ning väiketööstus. Eesti edenev majandus ja tõusu haridustase parandasid elu kvaliteeti. Elustandart jäi küll alla Põhjamaadele, kuid iseseisvuse säilides oleks see peaegi saavutatud. Rajatu uusi teid ja sillutati tänavaid, arendati bussi- ja lennuühendust. Jõudsalt arenes telefoniside. Linnad muutusid puhtamaks. Kaasaegsed korterid ja moodne kodutehnika muutsid elu mugavamaks. Eesti keel oli muutunud igal tasandil kasutuskõlblikuks kultuurkeeleks, mille ebaõigluses keegi ei kahelnud. Eestlased on end korduvalt vabaks laulnud. 1869 aastal alanud laulupidude traditsioon jätkus ka Eesti Vabariigis. Laulupidusid hakkas nüüd korraldama 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Kui 1920
sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu.
aastal muudeti Nuti Peeduks. Ühes suvitajate arvu kasvamisega laiendati mitmeid kordi raudteejaama, rannahoonet ja staadioni. Plaaniti rajada kalakasvandust Arbi järvele.30-date aastate keskel tõusis tähtsaks küsimuseks teetolmu, mis oli saanud kõige suuremaks saasteallikaks Elvas, vähendamine. Teid prooviti isegi õlitada( selleks annetas Maavalitsus 3 pütti põlevkiviõli. Sellest aitas kõigest 75 meetri pikkuse teelõigu korrastamiseks alevivalitsuse ees. Hiljem võeti laenu ja sillutati tähtsamad teed ja tänavad. 1938.-dal aastal anti Elvale linnaõigused. Linnaks saamist tähistati suurte pidustustega. Alevivalitsus ristiti ümber linnavalitsuseks jne. Üldse oli alevi perioodil olnud 216 volikogu istungit, mille käigus võeti vastu 3759 otsust. Alevivalitsustel oli olnud 812 istungit, mille käigus otsustati 4368 korda. (Ajalehed „Elva Elu“, „Otepää Teataja“, „Postimees“) Alevivanem ametiaeg
hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas. Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas
tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne.
6.3 TALLINN HANSALINNANA 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. 6.4 KAITSEEHITISED Sauna- ja Kuldjala torn Tallinna linnamüüris Lk 14/20 TALLINN TURISTIDELE Tallinn kuulus hansalinnade liitu ja tal oli mõjuvõimas roll Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa
Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida ja tulemuseks on silindervõlv. Nelinurkse ruumi katmiseks sobib veel ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kuplit. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel. Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA'd, seal olid basseinid, lõdvestusruumid, saunad jne. Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater.
Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325 krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku. Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes
annaabi.ee 
