Füüsikalised ohutegurid Sander Sillaste VA15 Müra • Müra on heli mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon • Vibratsioon on masinates, mehanismides, konstruktsioonides jne toimuv mehaaniline võnkumine Kiirgused • Ioniseeriv kiirgus • Mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus) • Elektromagnetväli Tänan kuulamast
5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone.
Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. 7. KUMU, Tallinn Arhitektiks on Pekka Vapaavuori. Hoone valmis 2005. aasta sügisel. Funktsionalistlik ehitis. Ehitatud spetsiaalselt kunsti esitlemiseks. Hoonel on ümmargune põhiplaan. Kasutatud on
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Eksperimentaalne uurimus bioloogias Koostajad: Alex Sillaste 11a klass Raul Volmar 11a klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Õpetaja Leili Järv andis meile huvitava ülesande uurida pärmiseente kasvamist. Töö käigus
Välismaal elav eestlane on rohkem eestlane kui ta on Eestis olles. Eemal olles on ta oma rahvuse üle uhke ja talle läheb tema päritolu korda. See kipub aga oma kodumaal elavatel eestlastel ununema ning neid võib pidevalt leida hädaldamas Eesti üle. Väliseestlased mõistavad, kui tähtis on oma päritolu ja kultuuri ülal hoida, ükskõik millises maailma nurgas nad ka ei oleks. Lõpetuseks võiks tsiteerida Kanadas sündinud ja koolis käinud, kuid nüüd Eestis elavat Küllike Sillaste-Ellingut: "Arutledes väliseestlaste võimaliku panuse üle Eesti riigi arengusse, peaks meie lähtekohaks olema, et Eesti riik vajab kõiki eestlasi, ükskõik millises maailma paigas nad parajasti juhtuvad elama. Globaalne eestlus millest armastas rääkida president Lennart Meri on Eesti jaoks äärmiselt oluline ressurss ja konkurentsieelis."
Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses..........................................................
saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tükis vaid koosneb kahest erinevas astmes olevast konstruktsioonist. Kasutatud allikad: http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm Kawe Plaza, Pärnu mnt 14 Arhitekt: Henno Sillaste, valmis: 1998 Tegemist on büroo hoonega. Hoone aetseb vaivundamendil ja koosneb monoliitsest raudbetoonist mida kaunistab klaasfassaad. Klaasid on tumedad ja peegeldavad ümbritsevat keskkonda. Kujult meenutab ehitis laeva tänu oma kumerate klaas seinte, teravatipulise otsa ja katusel asetseva korruse lahendusega. Kasutatud allikad: http://kawe.ee/est/objektid/buroohooned/kawe-plaza/ Chielehaus ja Kawe Plaza võrdlus:
Karina Pasko Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel REFERAAT Õppeaines: ORGAANILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT21 Juhendaja: Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist
kirjanduse, kultuurilise identiteedi, arvuti- ning tehnoloogia, ettevõtluse ja kodanikualgatuse e meeskonna pädevusi. Töövihikus on rohkem keskendutud ainesisesele keelele ja grammatikale. Üldiselt on õpiku ülesanded õpilase jaoks huvitavamad, kuna need panevad märkama ja enda ümber toimuvale mõtlema. Õpiku ülesandeid on samuti lihtsam teostada, kuid töövihiku ülesanded vajavad rohkem keskendumist või lisamaterjalide kasutamist. 6. Illustreerinud on Hillar Mets ja Kertu Sillaste, kelle illustratsioone võib pidada õnnestunuteks. Need seostuvad hästi ning humoorikalt kõrval oleva teemaga ning panevad lugejat märkama ning huvi tundma. Samuti toetavad igat uut keelenähtust või teemat asjakohaselt. Minu arvates peaks õpikus olema illustratsioone põhitekstide juures selgitamiseks parajal määral, sest need ei tohiks tekitada segadust või luua samal ajal liiga kirjut pilti. Seega võib selle õpiku konkreetseid pilte
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2.Omadused.............................................................................................
ühiskonnasuhete taastamisele ja tootmise viimisele turumajanduslikele põhimõtetele. Sel perioodil seadsid ametiühingud eesmärgiks töötajate elatustaseme tõusu läbi parema palga. Ametiühingutel tuli oma liikmete ja teiste palgasaajate õiguste eest seismiseks väga põhjalikult ja konkreetselt tegeleda palgapoliitikaga uuenevas majandusolukorras, kusjuures eeskuju polnud kuskilt võtta. Ametiühingute nõuandjateks olid tänagi tuntud tegijad Ülo Vooglaid, Juhan Sillaste, Heido Vitsur, Janno Reiljan jt. (Vare., Taliga 2002: 4). 1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum, kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht ,,Rahvaleht". Detsembris Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 15-16).
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud.........
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................
Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu..................................................................
KKT üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering. Sekkutakse häire säilimismehhanismi. Patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena. Patsient teeb kokkulepitud kodutööd. Teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud. Ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks. Modifitseeritakse ka uskumuste sisu, käitumist. Loeng 5 Pille Sillaste 10.03.2016 VÄHK ja VÄHIRAVI Lokaalne ei ole andnud siirdeid mujale. Kaugmetastaas prognoos halb. Trend: M eesnäärme- ja kopsuvähk; N rinna- ja nahavähk. Eesnäärmevähk: Riskitegurid perekondlik komponent kelle lähisugulastel (isa, onu, vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4x suurem tõenäosus haigestuda. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Puu- ja juurvilja
- Juridica, 1993, 1. Rängel, P. Haldusõigus. Viljandi, 1934. Schneider, H. Ettevõtte tegevuse kontrollimine ministeeriumi poolt. - Õigusteaduslikke töid. XVI. Tartu Ülikooli toimetised. Tartu, 1974. Schneider, H. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. - XVI Eesti õigusteadlaste päeva ettekannete teesid. Tartu, 1992. Schwarze, J. Europäisches Verwaltungsrecht. Entstehung und Entwicklung im Rahmen der Europäischen Gemeinscaft. Band I. 1. Aufl. Baden-Baden, 1988. T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. - Juridica, 1993, 1. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1985. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1990. Stein, E. Staatsrecht. 7., Aufl. Tübingen, 1980. Zippelius, R. Einführung in das Recht. 2., Aufl. München, 1978. Æäàíîâ, À. Àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî áóæóàçíûõ ãîñóäàñòâ. Ìîñêâà, 1979. Tammelo, I
- Juridica, 1993, 1. Rängel, P. Haldusõigus. Viljandi, 1934. Schneider, H. Ettevõtte tegevuse kontrollimine ministeeriumi poolt. - Õigusteaduslikke töid. XVI. Tartu Ülikooli toimetised. Tartu, 1974. Schneider, H. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. - XVI Eesti õigusteadlaste päeva ettekannete teesid. Tartu, 1992. Schwarze, J. Europäisches Verwaltungsrecht. Entstehung und Entwicklung im Rahmen der Europäischen Gemeinscaft. Band I. 1. Aufl. Baden-Baden, 1988. T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. - Juridica, 1993, 1. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1985. Ñîâåòñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1990. Stein, E. Staatsrecht. 7., Aufl. Tübingen, 1980. Zippelius, R. Einführung in das Recht. 2., Aufl. München, 1978. Æäàíîâ, À. Àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî áóðæóàçíûõ ãîñóäàðñòâ
- Juridica, 2010, nr 7, lk 463-472. Vt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1993/1, lk 13; R. Maruste. EIÕK staatus eesti õigussüsteemis. Juridica 1996/9, lk 474-478.), seadusest alamalseisvad õigusaktid ning halduse üldaktid. (lk 463.) Kuivõrd põhiseaduse vahetut kohaldatavust tsiviilõiguses peetakse vajalikuks eitada (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.),
annaabi.ee 
