Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult
illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed. 3. Millest otsustas ta koostada kogumiku ja teha koopiaid? Kõikidest oma maalidest
Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi) · Kuninga ruumidega on seotud nn Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong.
° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid ° Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust ° Hoone keskus kuninga magamistuba ° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii ° kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid
Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi
kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal on allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Pargi peamiseks kujundajaks oli Andre Le Notre (1613- 1700), kuid ka kuningas olevat tihti ise otsustanud, kuidas tema isikut kujunduse abil esile tõsta. Versailles' lossi siseruumid. Ka ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust. Hoone
Seejärel pandi plaat suure kiirusega pöörlema ja jaotati materjal tsentrifugaaljõu abil ühtlaselt plaadi pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise teel. Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist. Jõudluse tõstmiseks jaotatakse sektorid gruppideks, mida nimetatakse klastriteks (cluster)
asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne
kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. Kolvirõngad 4.4 Kolvisõrm valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress). 4.5 Silindrihülss eraldi valmistatud silindreid nim. hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks. · Märghülss silinder, mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. · Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga. 4.6 Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest või tugevast malmist. Võllikaelte arv
Vääne = tugevusanalüüsil arvestatakse ristlõikes vaid väändemomenti T Väänava pöördemomendiga M koormatud ümarvarras (Joonis 3.19): · koormuse toimel varras väändub (ristlõiked pöörduvad ümber varda telje ja varda telg jääb sirgeks), · ühtlase varda võrdsed (silindrilised) mahuelemendid väänduvad võrdselt, · ristlõigetevahelised mahud jäävad sama kujuga (silindriteks) ning varda ruumala ei muutu (kõik ristlõiked on tasapinnalised vt. Bernoulli hüpotees, absoluutselt jäigad ning varda pikkus ei muutu), Väänatud varras Väänatud varda mahuelement
ka baroklikuks klassitsismiks. Versailles` parki kasutati lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal. · Park on reeglipärase pargikunsti täiuslikeim näide (6. pilt). 1. Pargi teljeks Pariisi viiva tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. 2. Palju dekoratiivskulptuuri- purskkaevude osana, gruppidena väikestel väljakutel, ridadena teede ääres. Baroklik realism kujutavas kunstis Caravaggio mõjul 17. saj I poolel. Georges de la Tour. Olustikupildid vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed kujutatud põlvedest alates, küünlaleegi valgusvihus, mis loob metalse plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. ,,Karjased Jeesus-last kummardamas"
arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: „Suur akt“ (1908), „Vaikelu viiuliga“ (1911), „Puuviljanõu ja kaardid“ (1913), „Pudel, ajaleht, piip ja klaas“ (1913), „Klaas, karahvin, ajaleht“ (1914). ● FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis „Pulmad“ kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque’ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte“Vormide kontrastid“, kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger’ maalide vormid assotseeruvad torudega – siit ka Léger’ kubismi iseseisva arenduse nimi - „tubism“ (pr. k. tube – toru).
arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914). FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis ,,Pulmad" kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque'ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte"Vormide kontrastid", kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru). Teoseid: ,,Laud ja puuviljad" (1909), ,,Pulmad" (1911), ,,Naine punases ja rohelises" (1914)
leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914). FERNAND LÉGER (1881-1955) Kolmas kunstnik, kes jõudis aastal 1910 objekti analüüsis vormide tükeldamiseni, oli Léger. Tema oli kunstnik, kes algusest peale oli rohkem oma rada käinud. Näiteks maalis ,,Pulmad" kombineerib ta pilvetaolisi kujundeid silindriteks tükeldatud esemetega. Erinevalt Picassost ja Braque'ist ilmutas Léger järjest kasvavat huvi värvi vastu. Léger maalis 1913-1914 seeria suuri pilte"Vormide kontrastid", kus ta vastandas erinevaid puhtaid värvusi, sirg- ja kõverjooni, ruumilisi ja tasapinnalisi vorme. Léger' maalide vormid assotseeruvad torudega siit ka Léger' kubismi iseseisva arenduse nimi - ,,tubism" (pr. k. tube toru). Teoseid: ,,Laud ja puuviljad" (1909), ,,Pulmad" (1911), ,,Naine punases ja rohelises" (1914)
oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni (reaktsioonivõrrandid?) üle 240o 10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju (ajalooliselt ka kasutatud) c) eritingimustes (allveelaevad, kosmoseaparaadid) eksotermilised spontaanlevikuga reaktsioonid segudes (hapnikuküünlad), näit. NaClO3 (80%) + Fe pulber(10%) + BaO2(4%) + klaaskiud(6%) segu pressitakse silindriteks kasutamisel süüdatakse, eraldub puhas hingamiseks kõlblik O2: 240l/kg segu mõnikord kasutatakse peroksiidide (Na2O2) või hüperoksiidide (KO2) reaktsiooni hingamisel eralduva CO2 või/ja H2O-ga 3.20.6. Lihtaine toodang ja kasutamine Ülemaailmset toodangut raske summeerida USA-s toodetakse ca 11 miljardit m3 O2 aastas sellest kasutatakse metallurgias 55% keemiatööstuses 20% Hapnikku transporditakse terasballoonides (kuni 50 l mahuga)
annaabi.ee 
