` Seal kasutati järgmisi materjale. Garaazi uste asemel üks osa on laotud puhta vuugiga silikaattellistest. Ja teise osa asemel on aknad. Siseviimistluses: Põrandale pandi parkett. Seintesse ja lakke kipsplaat. Peale seda värviti. Teine suurem ümberehitus on köögi suurendamine. Kööki saime tänu sellel suurendada kuna köögi kõrval oli suhteliselt kasutu rõdu. Ümberehitamiseks kasutati järgmisi materjale. Välisviimistluses kasutati silikaattellist ja selle peale pandi voodri laud. Siseviimistluses: põrand on plaaditud lakke pandi ripplagi ja seinas on tapeet. Mis on maja tulevik. · Maja jääb kindlasti tsiviilhooneks. · Hetkel suuremaid ümberehitusi plaanis ei ole.
Lubjast ja liivast. Lupja on 5-8% ja liiva on 92-95%. Sinna lisatakse vesi ja vee ülesanne on lubja kasutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Liiva kaevandamine ja sõelumine, lubja jahvatamine. Need segatakse omavahel. Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2. Kuidas jagatakse silikaattelliseid? Reatellis, vääriktellis. Lõhatud ja klombitud kivid. 3. Millist silikaattellist kasutatakse krohvi all? Reatellist 250x120x65mm. 4. Milline silikaattellis on tühikutega? Tühikutega silikaattellis on VÄÄRIKTELLIS. 5. Silikaattelliste veeimavus ja külmakindlus. Veeimavus on 10-15% ja külmakindlus on 50 tsüklit. 6. Silikaattellise mõõdud? 250x120x65mm (lõhatud), 250x100x65mm (klombitud), 250x60x88mm(moodul). 7. Kus ei tohi kasutada silikaattellist? Silikaattellist ei tohi kasutada AHJUDE, LÕÕRIDE, KAMINATE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi Valem 4.1.1 abil: m 0= 1000 Valem 4.1.1
vastupidav. Kui savitellisest fassaadi kaal on 145 kg/m2, siis marmoroci puhul on vastav näitaja vaid 32 kg/m2. Ühtlasi on marmoroc plaadid dekoratiivsed ning laialdase värvivalikuga, seega sobivad need kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse. 2.2. Silikaattellis Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910. aastal. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koosnev niiske segu vormidesse ning seejärel autoklaavitakse. Eestis toodab silikaattelliseid firma ,,Silikaat", kelle tootevalikusse kuulub siledapinnaline, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaattellise eeliseks on tema pikaealisus. Hetkel toodetava tellise külmakindlus on minimaalselt
17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi abil: m ρ= × 1000
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1:
Silikaattellise tiheduse tabeli väärtus: 1700-1900 kg/m3. Labori töö teostaja tulemus: 2023,0 kg/m3, mis ei ole tabeli väärtuste piirides, ning on katsetulemuste keskmisest väärtusest (1970,2 kg/m3) suhteliselt palju erinev. Selle põhjuseks võivad olla materjali püsiomaduse muutmine (väiksem poorsus) ning mõõtmisviga. Silikaattellise poorsus võib olla kuni 50%, kuid ehituses enamasti kasutakse silikaattellist poorsusega max 13%. Labori teostaja tulemus: 24%. Tulemuste keskmine väärtus: 26%. Keskmisest tulemusest suhteliselt väike nihe näitab, et mõõtmised on piisavalt täpsed ning poorsuse suur väärtus on antud materjali püsiomaduseks. 10 Kasutatud allikad LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon. (n.d.). From http://www.sakret.ee/product/lc-kergbetoonsoojusisolatsioonbetoon/ Otsman, R. (1976). EHITUSMATERJALID. Raado, L. Ehitusmaterjalid konspekt 1. 11
2800 mm. Kuna on arvestatud, et hoone kasutajate arv ei ületa 60 inimest, siis on lubatud, et üks evakuatsiooniteedest on 900 mm laiune. Evakuatsioonitee pikkus hoone kõige kaugemast punktist, so naiste riietusruumi läänenurgast, on arvestatud 22 m. Katusele ligipääs on tagatud hoone kagupoolsel küljel paikneva välise tuletõrjeredeli abil. Tuleohutus tagatakse tarindite pinnakihtides suurema tulepüsivusega materjale kasutades silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m 7. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pindala 193 m2 Hoone suletud netopind 141 m2
AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
• telliste vormimine metallvormides pressimise teel • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega oma aktiivsust mõningal määral kaotanud
• toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis 0,8…0,9 MPa aururõhu all. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Liiva purustamine toimub löökveskis (desintegraatoris), kuhu liiv läheb harilikult koos lubjaga. Vesi lisatakse segule hiljem. Järgneb toodete vormimine ja autoklaavimine.
Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus. 8
Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 34. Silikaattellis- olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Telliste lubatud tolerantsid: pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, erinevad tooted, kasutamiskohad Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
70) Silikaattelliste tihedus on 1850- 1950 kg/m³, veeimavus 10-15% , soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7- 0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C, paindetugevus 4- 5N/mm2, külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. 71) KASUTUSKOHAD 1. Vääriktelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). 2. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. 3. Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. 4. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites. 72) 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine 73) Poorbetoontooted on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. 74) TOOTMINE
170-180 kraadi, kestab 8-12h). Tihedus 1850-1950 kg/m3, veeimavus 10-15%. Külmakindlus 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Kasutatakse fassaaditellistena. Lõhestatud (tavalise tellise lõhestamisel saadud tellist) kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Silikaattellis on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka, mis tegi nad hallikaks. Pigementide lisamisel saab värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites- ei ole küllaldase külmakindluse ja niiskuskindlusega vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks- ei ole tulekindel (püsiv kuni 600 kraadi, pehmeneb 1100-1200 kraadi juures). Odavam kui keraamiline tellis. 45.Autoklaavitud poorbetoontooted-tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine- Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Poorides
*lubja jahvatamine; *segu valmistamine koos lubja kustutamisega *segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral *telliste vormimine metallvormides pressimise teel *toortelliste ladumine vagonettidele; *telliste kivistamine autoklaavis Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel (püsiv kuni 6000C; pehmeneb 1100-12000C juures), võrdle keraamilise tellisega. On odavam kui keraamiline tellis. Silikaattelliste tugevusklassi määramine toimub sarnaselt savitellistele. Kuna silikaattelliste külgpinnad on küllalt siledad, siis survetugevuse määramisel tsemenditaignast silumiskihte vaja ei ole. 35
annaabi.ee 
