Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale .
Aga, et merisead toodi Euroopasse üle mere Lõuna-Ameerikast, seetõttu looma nime esipooles merd mainitaksegi. Nime teine pool tuleb sellest, et ta teeb ruigavat häält nagu päris siga. 4 5 1. MERISEA KASUKATÜÜBID Enne kui merisiga endale võtta, peaks teadma, et on erinevaid merisea tõuge. Kui oleme nendega tutvunud, siis peaksime endale lemmiku välja valima- kas siis soovime karvasemat või siledamat või nöbininalisemat merisiga. Siin need merisead ongi ! Tollel pildil oleval merisela on mõned karvad ninal ja jalgadel, aga muidu on ta karvutu. Merisigadel on erinevad nahavärvid ja mustrid. Keda küll meenutab too loomake ? On see kass või jänes ? Ei üks ega teine, hoopis merisiga. Sellel meriseal on pikk laines karmipoolne karv. Pööristeta karv muutub korralikult läbi kammides peaaegu sirgeks. Inglismaal väga levinud pika sileda karvaga merisiga
Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel.
KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega
· Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga. 500 massiosa liiva. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müüritöödel. 5 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side- ja sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht
välispinda. Avade sisepindu lihvitakse siseümarlihvitakse siselihvpinkidel. Tasalihvitakse tasapindu kasutades selleks horisontaal- või vertikaaltasalihvpinke. Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemistäpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, plankimine, poleerimine.
9.5. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad
Happe kandmine nahale ei pruugi tunduda jah ahvatlevana, kuid see on ühe väga populaarse kosmeetilise ja raviprotseduuri – keemilise koorimise – aluseks. Naha keemilised koorimised on efektiivsed kosmeetilised protseduurid, mis suudavad tagada kiire ja uskumatu tulemuse. Keemilised koorimised on laialdase populaarsuse saavutanud just tänu uskumatult kiirele ja nähtavale efektile naha üldise seisundi parandamisel ja jumekuse lisamisel. Kes meist ei soovikis omada nooremat, siledamat ja kaunimat nahka ning seda tõesti saavutada paari nädala jooksul ja kõigele lisaks on see tänapäeval üsna ohutu protseduur, kui külastada professionaali. 22 LISA 1. Kasutatud materjalid: ´´Keemiliste koorimiste klassifikatsioon´´ õppematerjal ´´MediDerma keemilised koorimised´´ õppematerjal http://www.derma.ee/ http://www.hurmus.ee/ http://www.iluks.ee/ http://www
kohas Mohäärvill, WM angoora kitse vill, kiud on ülikondades, mantliriietes, kitsi on igast hooldatakse nagu lambavilla, tunduvalt pikemad ja saadakse käsitöölõngades, värvitoonis pesta jahedas vees, ja spets siledamat ja pehmemat kardinasametis ja vahenditega, kuivatada kangast, vanub kergemini, vaibalõngades, tasapinnal, triikida ei soovitata, läkivam ja pehmem, kui lambavill, vastupidav, elastne, mittekortsuv, ei elektriseeru ja on lihtne puhastada, lihtne värvida, soojapidav, niiskust
välispinda. Avade sisepindu lihvitakse – siseümarlihvitakse – siselihvpinkidel. Tasalihvitakse tasapindu kasutades selleks horisontaal- või vertikaaltasalihvpinke. Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemistäpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfiniš, plankimine, poleerimine.
41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades Tsementmört- kasutatakse hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja kui krohvikiht hiljem asub vees 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust . Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi
41.Krohvimördid-olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2-3 kihis. Esimene kiht tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaüthtlase paksusega ja tuleb teha jägema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niisikust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lageda ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub
Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal (joon. 148c), horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale (joon
31. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevaltlubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega
aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Siledama pinnaga detailid annavad liites suurema pingu, sest karedate pindadega detailide kokkupressimisel lõigatakse osa pinnakonarusi maha. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. Mida karedam on pind, seda suuremad on need muutused. Tuleb aga teada, et mida siledamat pinda soovitakse, seda kallimaks läheb töötlemine. Igat töötlusviisi iseloomustab teatav otstarbekas pinnakaredus, mille märgitav ületamine suurendab järsult töötlemiskulutusi. 67 H3max H4max y
Lõpptule- musena kopeeritakse toorikule tööriista kuju. Töö- riist (katood) valmistatakse tavaliselt messingist, vask-grafiit komposiitmaterjalist või grafiidist. Sele 2.50. Tasalihvimine horisontaaltasalihvpingil (a), vertikaaltasalihvpingil (b) Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemis- täpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, planki- mine, poleerimine. Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid, spetsiifilise mikroprofiiliga silindrilisi sisepindu. Niisugune profiil on näiteks vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal (mootori silinder). Abrasiivlõikuriks on pöörlevasse hoonpeasse kinnitatud luisud. Super-
annaabi.ee 
