Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aasta...
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind ve...
Luule värsisüsteemid ja mõõdud Luules tekitavad eripärase rütmi värsijalad. Värsijalgade liigitus: o Trohheus ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb üks rõhutu/lühike silp o Jamb ühele rõhutule/lühikesele silbile järgneb üks rõhuline/pikk silp o Daktül ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb kaks rõhutut/lühikest silpi o Amfibrahh kahe rõhutu/lühikese silbi vahel on rõhuline/pikk silp Vabavärss on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, kuid lähtutakse teatavast rütmitundest. 9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. o Isiksustamine ( personifitseerimine) millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine, nt pilved nutavad, päike naerab. o Ümberütlus (perifraas) rõhutab millegi väljapaistvaid jooni, selle nimetust teisiti öeldes, nt Lauluisa, Emajõe Ateena
Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik, seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki. Vabavärss Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss. Vältelised värsisüsteemid Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss.
pikk silp 5. Anapest - värsijalg, milles kahele lühikesele (v. rõhutule) silbile järgneb pikk (v. rõhuline) silp 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Eesti luules kohtab harva silbilist e süllaabilist värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Haikud ja tankad. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). Vabavärss kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapärastu ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud -, on tegu vabavärsiga. Vabadus kinnistunud värsimõõtudest ongi tema olemus. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Rõhuline värsisüsteem rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest
üksiksõnade oma) -> sõnapiirid ei lange tihti värsijala piiridega ühte. · Rõhuline värsisüsteem a) Rõhulised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguse silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. · Vabavärss a) Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu (ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud), on tegu vabavärsiga. Sealt ei maksa korrastatud vabavärsijalgu otsida vabadus kinnistunud värsimõõtudest ongi tema olemus. b) Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid
silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge Daktül- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühike silp. Amfibrahh- Värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Vabavärss- Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud. Nt. Tähed taevas, öö saabub salaja. Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid Allegooria mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist
korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. a. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). a. Vabavärss i. Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ii. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine b. Rõhuline värsisüsteem i. Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki.
Nende korrapärane vhaledumine tekitab kõnerütmi, tulemuseks on ühtlustatud silbiarv. Kõnetakt võib koosneda liht- või liitmõõtudest. Peamised kõnetaktid (tõus/rõhuline silp –, lang/rõhuta silp ˘): trohheus – ˘; jamb ˘ –; daktül – ˘ ˘; amfibrahh ˘ – ˘, anapest ˘ ˘ –. Rõhulised värsimõõdud (e aktsendilised) on samuti kindla arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Riimideta luule on blankvärss (e valge värss). Välteliste värsimõõtude (e kvantiteerivate) kõnetakti loovad pikad silbid, millele liituvad lühemad silbi. Pikad silbid täidavad värsitõuse, lühemad silbid värsilange. Mõjuvam on vältelis-rõhuline värss. Regivärss võib rakendada rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet; üldjuhul on 8 silpi. Antiikvärsi peamine
kos-tab kor-ra-gra ka-re hääl...! ! ! x y x y y x y x Jõu-du tar-vis!... Võ-ta ka is-tet! ! ! x y x y x y y x y Salmis ilmneb 4 värsirõhku ja valdab trohheuse-laadne mõõt daktülilise ees: värsimõõduks neliktrohheiid. Nad puu-ri mind kin-ni pand-sid!! ! y x y y x y x y! Ei tea, mis-pä-rast ehk kus ! ! ! y x y x y y x Salmis on 3 värsirõhku ja valdab jambi-laadne mõõt amfibrahhilise ees (kolmikjambid) !!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! jne... VABAVÄRSS Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud on tegemist VABAVÄRSIGA. Korrastatud värsijalgu ei maksa vabavärsist otsida, aga mõnikord võib neid siiski leida. ! Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi tõhutamine. Riimideta luule nimetus ei ole mitte vaba-, vaid VALGE ehk BLANKVÄRSS! !!!!!! Meie ei taha olla, ei ole! ! ! ! x y y x y x y y x y
suveöö sumestav valu) 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 1. trohheus - x' x 2. jamb - x x' 3. daktül - x' x x 4. amfibrahh - x x' x 5. anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). 1. Vabavärss Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine 2. Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik,
toimub, et ennast võimalikult kurssi viia kohaliku eluga ja ajaloolise tasutaga. Kirjutamise juures on iseloomulik, et ta peab oma suurimaks eesmärgiks, et lugeja ei tajuks kirjaniku kohalolekut, rääkimata tema seisukohast, hoiakutest. Seda esineb ka "Madame Bovary" puhul. Ta oli väga aeglane kirjutaja. On teada, et ta võis mõnda lauset või lehekülge päevade viisi viimistleda. Flaubert otsis ka kõlaliselt, silbiliselt sobilikku teksti ja loogilist ülesehitust. "Madame Bovary" ilmus 1857. aastal. Ta anti kohtusse selle teose eest, sest ühelt poolt oli see liiga moraalitu ja teiselt poolt halb eeskuju (suhtumine religiooni). Järgmine teos "Salambo" räägib Põhja-Aafrikas, Kartaago linna langemisest. Seal kasutab ta reisil nähtud ja kogutud materjali. Seejärel läheb jälle mitu aastat aega, kuni ilmub järgmine teos "Tundekasvatus". Üks noormees läheb laevaga Pariisi
värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused).
– värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule
on rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silp (värsilangused. Silprõhulised luuletused ühtlustatud silbiarv. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutada nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. VABAVÄRSS silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. 9.3.Värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid värsi tõus, värsi langus. 9.4.Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest) (Eksamil
annaabi.ee 
